Nad häbitavad taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes...
Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud
121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128
121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128
CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas - väljaspoolt katab keha nahklihasmõik - kehaõõs puudub - seedeelundkond umbse koti kujuga - ringe- ja hingamiselundkond puuduvad PALJUNEMINE: suguline ja suguta ANATOOMIA JOONISED: Ripsuss Imiuss Ainupõlvne Paeluss NÄITED PARASIITSETE ELUVORMIDE ELUTSÜKLITEST: Maksakaan: · Täiskasvanu muneb sapis munad soolde välja · Magevesi ripslane e miratsiid teo maks · Kotlane e sporotsüst reediad e soollased (paljunevad mittesuguliselt) tserkaar ehändlane · Vette veetaimedele metatserkaar e järelhändlane · Lõpp-peremees läbi sooltoru seina veresoontesse maksa sapikäikudesse
igas koes, vastatvalt sellele, mis Digenea liigiga on tegemist. Môned metatserkaarid on ohtlikud, pôhjustades pimedaks jäämist ja vôimetust leida toitu (Diplostomum sp.). Heterophyidae metatserkaarid pôhjustavad tôsiseid kahjustusi lôpustes ja vähendavad respiratoorset tolerantsi. (Noga, 2000) 3.2.2.1. Diplostomum spathaceum (Rudolphi, 1819) (Trematoda, Digenea, Diplostomatidae) Diplostomum spathaceum on imiuss, kes parasiteerib suguküpsena kajakaliste vôi harvem mônede teiste kalatoiduliste lindude sooles. Liigi keha on piklik, kuni 0,5 cm pikkune, keskosa sissenöördunud, lameda labidakujulise ees- ja jämenenud tagaosaga. Suuiminapa külgedel asetseb kaks väiksemat napakest koos pisikeste kôrvakujuliste jätketega. Parasiidi arenemine toimub järgmiselt. Imiussi munad satuvad kajakaliste väljaheidetega vette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
