primaadid primaadid Selts=Ordo: Rodentia (närilised) Sugukond Castoridae kobraslased Sugukond Chinchillidae villakhiirlased Sugukond Caviidae merisigalased Sugukond Hystricidae okassigalased Sugukond Dipodidae Sugukond Cricetidae Sugukond Muridae hiirlased hüpiklased hamsterlased Sugukond Gliridae unilased Sugukond Sciuridae oravlased Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria Selts=Order Erinaceomorpha Selts=Order Soricomorpha karihiirelised siililised Sugukond Erinaceidae siillased Sugukond Soricidae karihiirlased Sugukond Talpidae mutlased Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised)
Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm) Ka orav ja lendorav on närilised, aga kuuluvad
F merisigalased F villakhiirlased F okassigalased F deegulased SubO hiirelaadsed myomorpha F hüpiklased F hamsterlased F hiirlased SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla F siillased F karihiirlased F mutlased
Loomariiki kuuluvaid laia toiduvalikuga suuremaid kultuurtaimede sööjaid nimetab inimene kahjuriteks, kitsalt spetsialiseerunud väiksemaid liike parasiitideks, seeni mikroorganisme ja viiruseid ka taimehaigusteks. Kui suuremad loomad (imetajad, osad putukad) on küllalt vähevalivad toidu suhtes, siis väiksemad organismid on sageli vägagi spetsialiseerunud. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja taimehaigused on aga sageli teatava toiduspetsiifikaga - sageli söövad nad ühe või mõne süstemaatilise rühma - kas seltsi, sugukonna, perekonna või alamperekonna taimi, harva esineb liigispetsiifilisi kahjulikke liike. Nii toituvad kapsaliblika röövikud enamusel ristõielistel, tungaltera esineb enamusel kõrrelistel, tubakamosaiigi viirus paljudel maavitsalistel
annaabi.ee 
