BLOOMI TAKSONOOMIA Eelolev Benjamin Bloomi taksonoomia seisneb teoorias, mille alusel saab käsitleda õppetegevuse raskusastmeid. Tegemist on arusaamise ja mõtlemise astmetega ning süsteemsuse loomisega tegevuses. See tähendab, et väga väikeste lastega saab õppimist teha ainult esimese astme e teadmiste tasemel. Märksõnade veerus olevaid sõnu saab kasutada oma planeerimises eesmärkide valikul mudeliks. Järgmises vanuseastmes saab toetuda nii 1, kui ka juba 2 ja osalt ka 3 astmele. Jne!
HIIDPANDA Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda (Ailuropoda melanoleuca) karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest punase panda jaoks (nigalya ponya) ja tähendab bambusesööjat. Taksonoomia Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Karulased Ursidae Perekond:Ailuropoda Liik:Hiidpanda Levila Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid väljaheidetest saadud DNA põhjal tehtud uuem uurimus 2006. aastal selgitas, et neid võib olla 20003000 [1]. Hiidpandad on looduskaitse all. Ajalugu
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
Lagrits Tõnis Petersell 12e 2010 Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: närilised Sugukond: unilased Perekond: Eliomys Liik: lagrits Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8...15 cm Arvukus Eestis: Väga Kehamass: 80...150 vähearvukas, haruldane. grammi Elupaik- ja viis Eelistatult leht- või segametsades, hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Kerajas pesa on kas puuõõnes, vanas linnupesas või okste vahel. Liigub pa...
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad j...
seltsingulisus, sigimine, toit ja toitumine ning liikumine. Kaks viimast alapeatükki käsitlevad üldisemalt delfiinide magamis iseärasusi ning neid varitsevaid ohtusi ja vaenlasi. Kolm viimast peatükki kirjeldavad samuti delfiine nende intelligentsust, suhet inimestega ning häälitsusi ja kajalokatsiooni. Antud referaat tutvustab delfiinide tavalisemaid elu aspekte ning toob välja ka delfiinide mõne ebatavalise omaduse ja oskuse. 1 Taksonoomia Delfiinid on mereimetajad, kes kuuluvad riiki loomad (Animalia), hõimkonda keelikloomad (Chordata), klassi imetajad (Mammalia), seltsi vaalalised (Cetacea), alamseltsi hammasvaalalised (Odontoceti) ning sugukonda delfiinlased (Delphinidae). Perekonda delfiinid esindavad kaks liiki harilik delfiin lühikese nokisega (Delphinus delphis) ja harilik delfiin pika nokisega (Delphinus capensis) (Delfiinlased, 2011). 2 Anatoomia
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
Mis on folksonoomia? Lingi salvestamisel pakutakse tavaliselt võimalust kirjeldada seda linki märksõnadega, mis kasutaja arvates selle veebilehe kohta kõige paremini sobivad. Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid ...
Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkompo...
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ain...
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Carl von Linné elu ja panus teadusesse Jelizaveta Miškova 12 B klass Elulugu Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus. 1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis. Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782 • Sara Ma...
sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine) 2) „Saa aru“ (mõistmine- arusaamise madalam aste)
Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad) Biosüstemaatika on teadus organismide elurikkusest. Esmane ülesanne: Taksonoomilise informatsiooni süsteemi loomine. Varustab kõiki, kellel on selleks vajadus, võrdlevate andmetega elusorganismide kohta. Süstemaatika või biosüstemaatika? Üldises kontekstis - biosüstemaatika (keeleteadus, eluta loodus jne.) Bioloogilises tekstis - süstemaatika. Süstemaatika (1737) ja taksonoomia (1813) Erinevates koolkondades erinev tähendus. Euroopas süstemaatika tähistab praktilist klassifitseerimistööd ja taksonoomia klassifitseerimise teooriat, printsiipe ja reegleid. Põhja- Ameerikas aga vastupidine traditsioon. Tänapäeval üha enam: süstemaatika = taksonoomia. Elurikkuse informaatika (ingl.k. biodiversity informatics) Ülevaade biosüstemaatikaga seotud informaatikast. Peamised biosüstemaatika valdkonnad millega elurikkuse informaatika tegeleb:
Viirused Viirused Taksonoomia Viirused Vira Allikas: Vikipeedia Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruse mõiste
Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine peaksid teadma). ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste (frontaalsete) IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 8. Millised on Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhikategooriad? Praktilises on oluline lahenduse käik Kognitiivne, afektiivne ja psühhomotoorne. Psühhomeetrilises on lahenduse vastus 9. Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia 20. Millisesse vahemikku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste põhikategooriad
Jooksiklased Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Liik: Jooksiklased Jooksiklased Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Välimus Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Erinevad jooksiklased Aitäh kuulamast
Merikurk Beroe Cucumis Taksonoomia Esimest korda kirjeldatud 1780. aastal. ● Loomariik ● Okasnahksed ● Nudikammloomad ● Beroida ● Beroidae välimus ja ehitus ● Meenutab kujult vorsti või kurki, millest tuleb ka tema nimi. ● Keha pikkus kuni 16 cm. ● Osad liigid poolläbipaistvad. ● Suuava asub keha otsas. ● Värvuselt roosakas, kollakas, vahel isegi lilla. ● Kiireline sümmeetria. ● Välja on kujunenud elundkonnad ja organid. Merikurgi välimus Levik ● Levinud mõõdukatest kuni arktiliste veteni Atlandi ja Vaikses ookeanis. ● Elab veepinnast mitte rohkem kui 100 m sügavusel, sageli ranniku lähedal. ● On leitud ka Läänemere lõunaosas.
Eluslooduse süstemaatika. Kaimar Pihlapuu Millistesse riikidesse saab jaotada eluslooduse? Loomad,seened,taimed. Leia iga eluslooduse riigi iseloomustamiseks viis kõige iseloomulikumat tunnust. Loomad-päristuumsed,hulkraksed,heterotroofse toitumisega,inimesed kuuluvad loomariiki,hõimkonnad. Seened-rakukest kitiinist,seenehüüfid,sessiilsed, aga neil puudub fotosüntees. Taimed-fotosüntees,elavad autotroofselt,pimedushingamine,valgushingamine Nimeta süstemaatika üksused. Riik,hõimkond,klass,selts,sugukond,perekond,liik Mida tähendab hierarhiline süsteem? astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks. Hierarhililine süsteem on tavaliselt püramiidse kujuga, kus alamatel astmetel on vähem tähtsad või enam levinud või ka täpsemalt määratletud objektid ning mida kõrgemale seda olulisem või vähem levinud või üldisem on sel positsioonil asetseja. Süstematiseeri inimene kui liik kasutades taks...
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punut...
Erki Limbak 11 A Lendorav Üldinfo Oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline Areaal: Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni Kõikides EL riikides kaitse all Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level ...
elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel. kude uurib histoloogia elund erinevaid elundeid uurivad erinevad teadusharud elundkond taimedel elundkonna tasand puudub organismi tasand organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia populatsiooni tasand loomade käitumist uurib etoloogia liigi tasand taksonoomia ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) ökoloogia Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad.
Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates
(Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees
Tuhkur Mustela putorius Taksonoomia · Riik: loomad · Hõimkond: keelikloomad · Klass: imetajad · Selts: kiskjalised · Sugukond: kärplased · Perekond: kärp · Liik: tuhkur Elupaik · Tuhkur elab veekogude kalda-aladel · Väikestes metsades · Inimasulates · Neid võib kohata talumajade juures · Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust · Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas · Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitata...
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) e...
nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
Tallinna Ühisgümnaasium Kännumampel Referaat bioloogias Tallinn 2008 1 Sisukord 1 Sisukord.......................................................................................................................2 2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis).................................................. 4 3.1 Taksonoomia........................................................................................................ 4 3.2 Üldine iseloomustus............................................................................................. 4 3.3 Kasutamine ..........................................................................................................4 3.4 Sarnased liigid......................................................................................................5 3
Sugukonnad Kääbusleemuralsed (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) (Lepilemuridae) Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised...
KAKAOPU U Marleen Zurihhina ja Taavi Rattasep Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kah...
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. B...
Streptokokid Taksonoomia Hõimkond : Firmicutes Sugukond : Streptococcus Perekond : Streptococcaceae Iseloomustus Gram positiivsed Sfäärilised(kerakujulised) Läbimõõt 0,6 1 m Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2 Liikumatud Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 7,4 Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või astsiidset vedelikku Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi kolooniaid. Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal. Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stre...
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
hävitamine, salaküttimine. Pandad on suurepärased ronijad, nad ronivad pidevalt puude otsas. Enamuse ajast nad söövad ja magavad, sest nad saavad toidust vähe energiat. Tavaliselt magavad nad puuokstel või puuõõnsustes. Vaenlasteks on inimesed, kärplased ja lumeleopardid. Ohu haistmisel nad põgenevad puude või kivide otsa, aga kui lõksu jäävad, tõusevad tagakäppadele, et paista suuremad ning kaitsevad end küünistega. Kaitsestaatus Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: KeelikloomadChordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Ailuridae Perekond: Ailurus Liik: Punane panda Levila
5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987,
Tomat Solanum lycopersicum Tomati lühi kirjeldus Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. tomat paljuneb suguliselt. Tomatikasvatus Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise...
CORDULEGASTER BOLTONI Cordulegaster boltoni on üks ilusamaid ja huvitavamaid kiilide liikmetest; Cordulegaster boltoni on väga eredalt ja omapäraselt värvitud: mustad ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA ELUVIIS
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...
Staphylococcus aureus Taksonoomia · Riik: Bakterid Bacteria · Hõimkond: Firmicutes · Klass: Bacilli · Selts: Bacillales · Sugukond: Staphylococcaceae · Perekond: Staphylococcus · Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus 1000x suurendus Edasikandumine · S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk- piisk teel · Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti ...
Üldiselt mikroorganismid on mõned kõige olulisem elusolendite. Nende rollid on tootjad ja ringlusse muudab need oluliseks enamikus ökosüsteemides. Paremini mõista neid pisikesi olendeid on oluline uurida ja säilitada meie looduskeskkonnale. Järgmisi teemasid arutada erinevate mikroorganismide põhjalikult. Kuna paljud mikroorganismid ainurakne on soovitatav, et te tundma põhilisi rakubioloogia ja paljunemine. Märkus phylogeny ja taksonoomia Joonis%: võrdlemise taksonoomiline () ja Phylogenetic (b) Liigitused Aastal pärast arutelu, mikroorganismide on jagatud Kuningriiki Monera, Protistid ja seened, samuti klassifikatsiooni viirused. Need nimetused pärinevad taksonoomiline 5 kuningriik süsteemi kasutatakse tavaliselt tekste. Kuid lugejad peaksid olema teadlikud, et selline liigitamine on sageli innaccurate osas sugulusest või fülogenees. Hiljutised
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
( Public Sector Committee ) poolt kinnitatud standardid; 11) tegevjuhtkond raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); 12) kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu). 13) majandusaasta aruande taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. 2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE §4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded · raamatupidamise korraldamine nii ,et ettevõte oleks teadlik oma finantsseisundist · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel . · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud
kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi. Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1. Füsiognoomia e välisilme alusel 2. Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia a. Dominandi alusel b. Kogu koosseisu alusel c. Diagnostiliste liikide alusel Eesti (taime)koosluste tüpoloogia Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
