ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et maalasi metsadest üles otsida. · 1502 - Moskoviitide retk Tartu Piiskopkonda. · 1558-1582 - Moskoovia-Liivi sõda.
aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja
vastavalt austama. Poolakad kaotasid Polotski venelastele. Nad olid sinna ründama tulnud paljude meestega ja rikkaliku varustuse ja laskemoonaga. Ja see rünnak tuli poolakatele suhteliselt ootamatult, sest nood pidasid just siis läbirääkimisi leedukatega. Aastal 1563 algas pikk sõda Rootsi ja Taani vahel, sinna olid ka segatud lüübeklased, kes olid taanlastega mestis ning peale selle ka poolakad ja moskoviidid. See sõda vältas 8 aastat ilma vaherahuta. ThereseLiise Aasma 10T klass
5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. Kliima Moskvas
Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas 16971718. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. kuninga autogramm Noorim kuningas. Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 oma isa vanima pojana. Õnneliku lapsepõlve pereringis lõpetas tema ema Ulrika Eleonora surm 1693. aastal. Sellest ajast alates saatis prints oma isa kõikidel ametireisidel ja vastuvõttudel. Pärast Karl XI surma 1697. aasta aprillis pidi noor prints raske valitsuskoorma võtma enda õlule. Ametlikult krooniti ta kuningaks sama aasta novembris, kui Riksdag oli ta ametlikult täisealiseks tunnistanud. Nii sai temast noorim Rootsi kuningas. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor valitse...
1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Moskva Tsaaririiki. 1573 alustasid moskoviidid taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haabsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva Tsaaririigi vastu Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas
tsaarile. Mingisugust reaalset abi Liivimaa keisrilt ei saa, kõige tõsisemalt saab võtta relvastuse saatmise keeldu. Hansaliidus võeti samuti see teema teravalt üles. Hansa elas tegelikult idakaubandusest, aga nüüd oli olukord, kus see võib ära kaduda. 1553 aasta Põhja- Jäämere tee avastamisega näeb Hansa selgelt, et tekib konkureeriv meretee. Alates 1553 aastast hakatakse väga jõuliselt põhjatee vastu sõdima. 1558 aastal ollakse seda meelt, et moskoviidid peavad lõpetama sõja. Arusaam ei jää pikalt kestma, sest vallutatakse kauplemiskohad, Narva, Tartu. Siis hakatakse otsima võimalusi abi andmiseks Liivimaale. Aga 1559 aastal teeb tsaar otsuse ja toob kogu Venemaa väliskaubanduse Narva. Kui varem tuli kaubelda läbi Liivimaa linnade, siis nüüd saab hakata kauplema otse venelastega ning Hansa jaoks on see kasulikum ning enam ei tunta Liivimaale kaasa. Tallinn hakkab kinni pidama Läänemerel laevu, eriti Lüübeki laevu. Kaup võetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
