Vana-Rooma (0)

Q: Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?

Vastus leiad õppematerjalist: Vana-Rooma

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?

VANA- ROOMA

Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid
Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest.

Rooma ajaloo põhiperioodid
Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr
Varane vabariik 509-265 eKr
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr
Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr

Rooma linna tekkimine
Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas . Seal elavatest latiini rahvusest karjuste ja maaharijate kogukonnas koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse-Rooma oli üks nendest . Ladina keelest sai riigi ametlik keel ning kasutusele võtsid ladina tähestiku.

Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa.
Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle.
Ametnikud ja nende ülesanded:
Konsulid -Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed
Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist
Tsensorid -Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine
Diktaator -Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim
Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve

Rooma suurvalitsejad ja nende reformid
Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu
Traianus - Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust.
Diocletianus- Vana-Rooma keiser, Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal
Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima
Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks

Rooma ühiskond:
Varane Rooma ühiskond- Valdavalt oli talupojaühiskond.Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad teenisid ratsaväelastena, keskmise jõukusega jalameestena, kõige vaesemad olid väeteenistusest vabad. Rikkaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord . Rooma kodanikud jagunesid õiguslikult kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks. Nende suhted olid teravad , plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamis ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma.
Keisrigiigi ajal- Enamik riigi elanikest olid talupojad. Ühiskond oli seisuslik , kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse . Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad, lihtrahva seisusesse kuulusid käsitöölised ja põlluharijad. Roomas oli ka orjanduslik ühiskond, neid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades.

Rooma armee - Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion . Leegionid muutsid roomlaste taktika paindlikuks . Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad.

Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada , kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale . Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad- juristid . Sellega sai Roomas alguse õigusteadus .

Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused
Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega.
Viidi läbi sõjaväereform , väepealikud hakkasid taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile.

Rooma jaga ja valitse ( divide et impera) poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda
Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid , kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse.

Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus
Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus ) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia ) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis , suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid ekportisid paljusid tooteid ning seal kõneldi Kreeka keelt.

Rooma linn
Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid, ratsanikuseisuse liikmeid, keskmise jõukusega käsitöölisi ja poodnikke, aga ka arvukalt proletaarlasi. Keeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist.

Rooma perekond ja eluolu
Rooma perekond oli patriarhaalne , kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus.

Rooma kultuur ja religioon
Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid . Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal.
Tähtsamad kultuuritegelased:
Cicero - saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega
Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi
Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata
Vergilius -Kirjutas „ Aeneis “
Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud . Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. . Tähtsal kohal oli Rooma polüteistlikus religioonis ennustamine. Algselt oli ristiusk Rooma riigis rangelt keelatud, kuid see legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt.

Mõisted
Leegion-Suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees
Patriitsid-Muistsest suguvõsast pärit suursugused roomlased
Plebeid-Vana-Rooma lihtrahva liige
Patrooon-Jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas
Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas
12 tahvli seadused-Esimesed rooma seadused
Populus Romanus - Rooma rahvas
Rooma rahu-Rahulik periood rooma riigis
Princeps-Ladina keeles „esimene“ või „juht“.
Imperaator-impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas
Keiser- Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel .
Koloonia- Koloonia ehk asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol ) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab
Munitsiipium- omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis
Provints -Roomlaste allutatud piirkond väljaspool Itaaliat
Liitlane - kellegi pooldaja , toetaja
Nobiliteet -Rooma ülemkiht
veto õigus- ametiisiku õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.
Latifundium-suurmaavaldus
Foorum-Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
Panteon-Ühe usundi jumalad
Tuunika-Roomlaste rõivaese
Tooga-Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese
Akveduktid -Sillataoline rajatis , sildveejuhe
Termid - Vana-Rooma avalikud saunad
Colosseum- Kuulsaim amfiteater
Circus Maximus-Kuulsaim hipodroom

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

StinaOlen Õppematerjali autor

Rooma ajaloo põhiperioodid, Rooma linna tekkimine, valitsemissüsteem, ühiskond, Rooma õigus, .Rooma kultuur ja religioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

11.klassi ajalugu

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

pdf

Antiik-Rooma konspekt

II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma

Ajalugu

doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ühiskond ja eluolu

Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega)

Ajalugu

docx

ROOMA AJALUGU

ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu

2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja

Ajalugu

Rohkem sarnaseid