Rooma (0)

1. Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem.
Latiinid - Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt.
Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul.
Etruskid :
Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas . Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad.
Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema.
Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.
Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol.
Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks.
Foorum - turuplats
2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest
hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
Senat - riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi.
Rahvakoosolek- võim on väike, valiti riigiametnikke, toimus vastu võetud ostuste heakskiitmine
Populus Romanus - Rooma rahvas, kodanikud
Kliendi-patrooni suhe- Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Klient hääletas nii nagu patroon tahtis.
Proletaarid- varanduseta juhutöölised, tavaliselt vaesunud talupojad, kes oli tulnud linna tööd otsima . Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed.
3. Rooma vabariik: algus 509 eKr, lõpp 2. Saj. keskel.
Patriits-Rikkad suursugused roomlased , kellel olid kodanikuõigused ja keda võidi valida riigiametisse.
Plebeid. Vaesed, kellel polnud kodanikuõigusi nt: neid ei võidud valida riigiametisse. Võisid osaleda rahvakoosolekul. Plebeid võisid valida endi hulgast rahvatribuunid- need kel oli veto õigus nt: võisid keelata seadused, mis olid plebeidele kahjulikud.
Roomalased vallutasid kogu Itaalia aastal 265 eKr, 3 Puunia sõda oli Kartaagoga.
149a eKr saavutas rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja ühendas sellega Makedoonia , Rooma ja Kreeka. 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike- Aasia riigi. Roomast sai Vahemere valitseja.
4.Rooma impeerium:
jaota ja valitse põhimõtte-see tähendas seda, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Rooma poliitika.
Rooma kodakondsuse jagamises ei kõheldud, neid jagati üksikutele inimestele väikse teene eest riigile kui ka terved linnad said, nii sai Rooma mõjuvõimsamaks.
Provints- alistatud alad väljaspool Itaaliat. Provintside linnad säilitasid omavalitsused , neid valitses asehaldurid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Roomlastele piisas kui olukord oli rahulik ja maksud makstud.
Asehaldur- provintsi valitseja, kes oli tavaliselt mõni endine magistraat , pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesandeid ja koguma makse. Nad ei saanud riigilt palka. Nad pressisid kodanikelt raha välja.
Plebeide õigused- neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel, oli õigus valida enda seast rahvatribuunid, kes tohtis keelata seaduseid, mis olid neile kahjulikud, nad nõudsid ka seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid . Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid , kes juhtisid riiki.
Res Publica -Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid -, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest.
Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti.
Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks.
Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise.
2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele.
5. Rooma vabariigi langus:
Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka.
Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult.
Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus rooma vastu, kõigile anti rooma kodakondsus.
Pärast seda kerkis esile 3 võimsat riigimeest ja väepealikut: Crasus, Pompeius ja Caesar , esialgu tegid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu- triumviraadi. Pompeius vallutas Väike-Aasia ja Süüria, Caesar alistas Rooma võimule Gallia . Pärast seda kui Crassus oli langenud puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, Caesar purustas Pompeiuse väe, nii sai temast ainuvalitseja. 44a eKr tapeti Caesar senaatorite istungi ajal.
6. Varane keisririik :
Pärast Caesari surma puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, Antoniust toetas Egiptuse valitseja Kleopatra. A 31 eKr sai Antoniuse laevastik Octavianuse omast lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis end koos oma armastatu Kleopatraga. Octavianus 30 eKr Egiptuse Roomaga ja võttis need oma ainuvõimu alla. Kui ta võimule tuli siis ta võttis endale nimeks Augustus. Ta valitses 30eKr- 14pKr. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas vaitseja.
Traianuse valitsemis ajal(98-117pKr) jõudis Rooma impeerium tippu.
Rooma rahu- Vahemere maade ka tänapäeva Belgiat, Prantsusmaad, Šveitsi, Austriat, Serbiat ja Bulgaariat, kogu sellel maa-alal kehtis rooma rahu, rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek.
Imperaator-Käskija
Keiser -ainuvalitseja, tuleb Caesari nimest.
Leegion -peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest.
Õigusteaduse sünd-tekkisid seadustekogumid ja rooma oli õigusriik, tekkis juriidiline terminoloogia. Seega tuli õigusteadus.
Romaniseerumine-roomapärastumine, poliitilise karjääri tehes oli vaja tunda ladina keele ja rooma tavade head tundmist.
Idaprovintsid - sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus , olid Rooma võimu all kõige jõukamad alad.
Lääneprovintsid- Põhja- aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia. Suuremaid linnu ei olnud ja jäid idale alla, säilitati põllumajandust.
Latifundium- suurmajapidamine.
7.Hiline Rooma keisririik:
3saj olid Rooma impeeriumis kriisid , mida iseloomustasid verised riigipöörded.
Sõdurkeisrite ajajärk- Lihtsõdurina alustanud mehed said väepealikeks, nad oli sõjaväelaste valitud, neid oli mitu korraga ning see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Välisväed hakkasid ründama. Germaanlaste hõimud ründasid Roomat.
Aastal 284 võimule tulnud keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt.
Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol . Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse.
359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks.
See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne.
Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead .
8.Ühiskond ja eluolu:
Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi.
Senatiaristokraatia - asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest.
Ratsanikuseisus - järgmine aste peale senaatoreid. Moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed. Senaatoritest ja ratsanikest sai ühiskonna ülemkiht
Käsitöölised-olid madalam kiht, moodustasid vabad talupojad ja rentnikud.
Orjad ja vabakslastud moodustasid alamkihi- seal oli kirjaoskamatuid ja ka täiesti harituid kreeklasi.
Perekond oli patriarhaalne ehk valitses mees, kõik pereliikmed pidid kuuletuma peremehele, peremees võis isegi pereliikmeid tappa. Naistel puudusid poliitilised õigused. Naine võis lahutada.
Laste kasvatamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Lapsi hakati paremini harima. Rikkamates peredes olid koduõpetajad.
Juliuse kalender- korraldati Caesari korraldusel 1 saj keskpaiku eKr. See kalender kehtib tänapäevalgi.
Tuunika-roomlaste igapäevane alusrõivas, kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki.
Tooga-pidulik pealisrõivas rooma meestel.
Peamine toit- olulisel kohal lihatoidud , enamasti söödi leiba ja jahust tehtud putru, vahel kala, juur -ja puuvilju.
Aatrium - omalaadne pere-või elutuba ja varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi. Selle koha peal polnud katust ja seal all oli väike bassein kuhu jookseb vihmavesi.
Rooma elanike arv ulatus keisririigi algul ja vabariigi lõpul peaaegu miljonini.
Foorum- turu ja koosoleku plats Vana-Roomas.
Panteon -kõikide jumalate tempel.
Akvedukt -Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed .
Termid- avalikud saunad.
Circus Maimus- suurim ringrada hipodroom , kus olid kaarikute võiduajamised.
Gladiaatorid-mõõgavõitlejad, lasti orjadel surmani võidelda.
Colosseum-Rooma suurim amfiteater .
9. Kirjasõna ja kultuur:
Kiri kujunes kreeklaste eeskujul. Kreeka kultuurist kujunes.
Roomlased jäid teaduses tugevasti kreeklastele alla.
Stoitism- õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Nad kasutasid seda Rooma väärtuste- patriotismi ja riigitruuduse põhjendamiseks.
Teater: Roomas oli teater koguaeg samasugune see ei arenenud edasi.
Cicero - Tal oli 3 kõnekunsti stiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees.
Kuldne aeg kultuuris- Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri soodsa arengu. Kunsti ja kirjanduses rooma ülistamine. Maecenas oli rikas kultuurisoosija.
Vergilius - poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis , pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist.
Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest.
Titus Livius- ajaloolane , kirjutas teose Linna asustamisest alates.
Ptolemaios - Aleksandria astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku.
10. Usk Rooma riigis:
Laarid - majade kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi, neile oli majas oma nurk.
Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu.
Janus -piiride ja alguse ja lõpu jumal.
Jupiter - taeva-, pikse -, ja tormijumal ehk zeus .
Juno- jumalanna(kreekas Hera )
Minerva-Jumalanna(kreekas Athena )
Neptunus- Poseidom
Venus- Aphrodite
Diana- Artemis
Mars- Ares . Roomalaste sõjajumal
Vesta-Kodukoldejumal, tema auks põles foorumil olevas ümartemplis igavene tuli
Pontifeksid-Riigiametnikud, valiti preestrite seast
Flaamenid- hoolitsevad pühamute ja rituaalide eest
Pontifex Maimus- riigi ülempreester.
Augurid tegelesid ennustamisega, põhines etruskide eeskujul.
Sibülliraamatud- ennustamiseks vajalik raamat.
11. Kristlus :
1. saj allutati ka Palestiina Rooma võimu alla. Suri 30 a pKr, hukati jeruusalemma lähedal,