Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana Kreeka muusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kristel Lepik
SOSE.01.139
27.01.2006

MUUSIKA VANA-KREEKAS


Referaat

Sisukord


MUUSIKA VANA-KREEKAS 1
Sisukord 1
SISSEJUHATUS 1
Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas 2
Orpheuse müüt 4
Vana-Kreeka muusika ajalugu 4
Fakte muusika ajaloost 6
Pütaagorlaste muusikateooria 7
Eetosedoktriin 8
Mõtteid muusikast ja eetosest 10
Kujusid Vana-Kreeka muusikas 11
Vana-Kreeka muusikalised žanrid 13
Vana-Kreeka muusikalised instrumendid 14
KOKKUVÕTE 15
Lisa 1 16
Lisa 2 17
Lisa 3 18
KIRJANDUS 19

SISSEJUHATUS

Muusikal on pikk ja keeruline ajalugu. Ilmselt oli ta olemas juba enne keeltja kindlasti enne kirja. Muusika eksisteerib igas kultuuris,minevikus ja olevikus , erinedes suuresti olenevalt ajast ja kakohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid – sotsiaalneja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevatespiirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeidja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat tehakse jakuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1
Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga . Jubalapsena mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mispikkamööda omandasid osa maailma mõtestamise viisist. Läbikooliaja on mind paelunud muusika erinevad olemused javäljendusvormid, nende subjektiivsed ja ka objektiivsed tähendusedning mõõtmed kultuuris. Muusika on igapäevaseks saatjaks, aidatesmõtestada ja leida iseend ja paigutumist aegruumis. Selleks, etleida see koht abstraktses mõttes, on hea heita pilk juba mõeldudmõtetele antud teemal.

Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas


Sõnamuusikatuleneb kreekakeelsest sõnast musikē,mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad– titaan Mnemosyne ja Zeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad – andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusadlõbustasid Olümpose jumalaid Apolloni lüüra saatel koosgraatsiatega. Neid oli üheksa:
Calliopeeepika jumalanna, kinkis inimestele kõigehinnalisema instrumendi – hääle.
Euterpe – lüürika ja flöödisaatega laulud.
Erato – armastusluule.
Poyhymnia – püha luule ja tants.
Melpomene – tragöödia.
Thalia – komöödia.
Clio – ajalugu.
Terpsichore – tants ja koorilaulud .
Uraniaastronoomia .2
Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigisotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik , seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise,grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutativahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks jaettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes,abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Teatrisfigureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevustluulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osadskandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti olulinekoorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ningsuhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.
Kuigi säilinud muusika ülesmärkimisi on vähe, nad on poolikud,suhteliselt hilisest ajajärgust, siis rohkearvulised kirjalikudviited valgustavad muusika praktiseerimist igapäevaelus, sellesotsiaalseid funktsioone ning tajutavat esteetilist väärtust.Samamoodi pakuvad ülesmärkimised informatsiooni professionaalsetemuusikute majandusliku ning institutsionaalse organiseerituse kohta,näiteks auhindade jagamine või teenuste eest tasumine.Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatudmonumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseksmuusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion – 5.sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateenaakropolise lõunanõlval.
Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistelejäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides , on
Vasakule Paremale
Vana Kreeka muusika #1 Vana Kreeka muusika #2 Vana Kreeka muusika #3 Vana Kreeka muusika #4 Vana Kreeka muusika #5 Vana Kreeka muusika #6 Vana Kreeka muusika #7 Vana Kreeka muusika #8 Vana Kreeka muusika #9 Vana Kreeka muusika #10 Vana Kreeka muusika #11 Vana Kreeka muusika #12 Vana Kreeka muusika #13 Vana Kreeka muusika #14 Vana Kreeka muusika #15 Vana Kreeka muusika #16 Vana Kreeka muusika #17 Vana Kreeka muusika #18 Vana Kreeka muusika #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SigneR1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pdf

Vanaaja muusika kontrolltöö kordamisküsimused konspekt

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Vanamuusika
thumbnail
16
doc

Vanamuusika töö

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Muusikaajalugu
thumbnail
12
doc

Kordamine vanamuusika tööks

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Muusika
thumbnail
12
doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. ­ v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.

Muusikaajalugu
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5

Muusikaajalugu
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun