Kordamine vanamuusika tööks (0)

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS
1. Muusika teke.
Mis on muusika ? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika?
2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus)
Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso - ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest.
Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga.
Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad . Mängiti kuni 7 heli.
Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa.
Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton , forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos.
3. Kes on leviit ?
Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsumftilaadne organisatsioon .
4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides?
Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased , hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias – maailma vanimateks peetud muusikakultuurides.
* muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni
* musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks
* muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel
5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega?
Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism : puudub fantaasia , loovus , isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks.
Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel.
Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit , valitsejat, SOL tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu helide sümboolsele tähendusele võis hiinlane kohe aru saada, millest muusika räägib.
Et valitseja-heli oli tähtsaim, pidid kõik meloodiad algama ja lõppema I-astmega ehk fa-ga. Seda reeglit kontrolliti rangelt , eksimise korral võis autor maksta oma eluga.
Muusika oli valdavalt ühehäälne, mõningase heterofooniaga (kr. heteros – teine, võõras), s.o. peameloodiaga üheaegne vabalt improviseeritud häälte juhtimine. Vastupidiselt meile nimetatakse hiina muusika kõrgeid helisid madalateks ja madalaid kõrgeteks.
6. Mis on pentatoonika ?
Hiina muusika toetub valdavalt pentatoonikale – 5-astmelisele pooltoonideta helireale, mis on omane inimkonna varajasele muusikalisele arengule.
Arv „5“ oli hiinlastele ideaalarvuks, selles peitus ülim harmoonia . Viit heli seostati maiste asjade, inimese viie meele ja viie algelemendiga (maa, vesi, õhk, tuli, tuul).
7. Kirjelda Hiina kammertooni.
Hiinast tuleb arvatavasti maailma esimene kammertoon. See oli bambustoru , kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsitera ja mis puhudes andis kindla helikõrguse
8. Levinumad usundeid Indias. Mõisted veeda , vedahümn ja raaga
Peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks on Indias religioon . Seal on tekkinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism , mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud.
India muusikaga seostuvad sõnad veeda ja raaga.
Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad muusikat kunstidest kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus – veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) – on umbes 3000 aastat vana.
Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu „Rigveda“ on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi.
India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn.
Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm ( helirida ) ja meloodia samal ajal, mille raamides muusik kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab.
Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast – seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laad kui ka sellele vastav meeleolu.
Raaga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli).
Iidsete pärimuste kohaselt olevat kogu maailm loodud vaid ühest ainsast alghelist, mis koosneb kuuldavast ja kuuldamatust häälest. Viimast suudavad tajuda ainult jumalad. Seda kuuldamatut algheli püüabki lakkamatult kõlav burdoon sümboolselt edasi anda.
Raaga põhiosa eel tempo elavneb, hakkab kujunema kindel meetrum. Seejärel võtavad löökpillid põhimeetrumi üle ning solist järgneb teemaga , mida ta improviseerides arendama hakkab. Enne raaga lõppu tempo ja dünaamika elavnevad ning teos lõpeb meile harjumatult kulminatsioonis (teose kõrgpunktis).
Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus . Teose tegelik loomine toimub selle ettekande ajal. Ei ole kombeks mängida varem esitatud teost, sest homme pole muusik enam see, kes ta oli täna. Väga rangelt valitakse teose loomiseks raagat – kindla meeleoluga helide rühma. Teatud raagasid võib esitada ainult kevadel või ainult talvel, ka hommikul või õhtul esitamiseks on erinevad raagad.
9. Kuidas väljendub kastisüsteem India muusikas?
Nii nagu inimesed, jagunevad ka pillid ja nende mängijad kastidesse. Ülimaks peetakse inimhäält, mis võib muusikas edasi anda kõige peenemaid nüansse. Keelpillid on tähtsuselt teised, puhkpillid kolmandad . Kuna kõrgematesse kastidesse kuuluvatel inimestel oli keelatud kokkupuutumine loomanahaga, siis ei tohtinud nad ka trumme mängida ning seetõttu peeti kõige alamateks trummimängijaid.
10. Iseloomusta India helisüsteemi.
Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7- astmelised heliread ehk põhilaadid.
11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga?
Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli.
Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse . Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu.
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust.
Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid , kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi.
Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas.
Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas.
12. Mis on hironoomia?
Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine - hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates.
13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente.
Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltšalmei aga ka lüüra, trompetid , löökpillid.
14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ?
Hiina, India ja Egiptuse kultuur oli oluline üldkultuurilisest või etnograafilisest seisukohast – see kõik oli ettevalmistav staadium praegusele kunstile, mis sai alguse Vanakreeka kunstis.
15. Seleta mõiste – musike.
Vanakreeklaste maailmavaate, kunsti ja muusika põhimõtteks olid:
* maise elu idealiseerimine (isegi jumalad olid inimesed)
* objektiivne suhtumine ümbritsevasse (Kreeka kauni maana näis olevat määratud andma inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist maist elu unustati ära vaimne, sisemine ilu; ka muusika oli väliselt kaunis. Olulised polnud seesmised meeleolud ega elamused )
* hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra)
Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“ tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks.
Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid . Seevastu kujutavasse kunsti suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat (meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud.
Kreeka muusika omapära määrab lahutamatu seos poeesiaga. Kreeklaste jaoks oli muusika põhialuseks rürm, mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi:
* sõna ( logos ),
* harmoonia (helide järgnevus) ja
* rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks.
KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA 2 TÄHTSAMASSE EPOHHI:

MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16)

AJALOOLINE, MIDA HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST 776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20)
16. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas?
Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Müütilise epohhi ajal arvati, et muusika ja instrumentide teke on jumalate teene . Samuti arvasid vanad kreeklased , et esimesteks muusikuteks olid kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion .
* Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga.
* Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos
Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget):
* apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik
* dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline
Umbes 1400 -st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks.
17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted – aoid, rapsood , paiaan, treen , hümenaios, hümn, nomos .
8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut).
Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni:

• Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel
  
• Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel
  
• Treen on surnuitk aulose saatel
  
• Hümenaios on pulmalaul aulose saatel
  

Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid alasid peeti nii rasketeks , et sportlaste vaeva tuli kergendada.
18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk?
5. sajand – 330-ndad eKr ( Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos , Sophokles ja Euripides . Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”)
19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk?
330-ndad – 146 eKr ( Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd.
Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil.
20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk?
146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi lagunemine ) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero . Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille , eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad .
21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid .
* Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea , milline käibel Euroopas tänaseni
* Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla
* Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall
* Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid , tunti kolme põhilist helilaadi –
Dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt).
* Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla.
22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti.
Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras .
Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S. Bach suutis leida mõistliku kompromissi .
Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju.
Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele.
Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv.
Boethius edastas , kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse meie aegadesse, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale
Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal.
23. Varakristliku muusika
Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks
kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054 . aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite
residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga.
Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused , tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist.
Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament ) ja laulud ( psalmid ) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika).
Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale.
Pillid olid aga varakristlikus muusikas sootuks keelatud, kusjuures Idakristluses kehtib see keeld tänaseni. Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid).
24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta.
Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi:
psalmoodia – psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist algul kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks.
hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer.
25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi ja meloodia stiili.
* responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega
* antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine
26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal?
Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks . Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand.
Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks.
27. Ida- ja läänekristluse võrdlus
Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik )
* ühtne ja tugeva keskvõimuga
* seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik)
* konservatiivne
* liturgias tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest
* ühiskeeleks kreeka keel
Läänekristlus ( roomakatoliku kirik )
* õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel
* nõrk, aga iseseisev
* läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud
* liturgias piirkondlikud erinevused
* ühiskeeleks ladina keel
PILLIDE PILDID EELNEVA JUTU JUURDE
Hindude vina


Harfid Egiptuse vanast riigist (2850 – 2160 eKr) Harf Egiptuse uuest riigist (1550 – 10700 eKr)
Sumerite loomakujuline lüüra Sumerite lauto
Egiptuse topeltšalmei Egiptuse otseflööt
Vanakreeka forminks Kitara

7-keelne vanakreeka lüüra
a) b)
Vanakreeka barbiton Vanakreeka topeltaulos