seletada peeti Vana-Kreekas kunstiliigiks. Ta oli kergejalgne ja tuulepäine, tunnusesemed- kirjatarbed, kirjarull. o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli kreeklastele mütoloogias ja luules tähtis tõlgendamisvõime tõttu, siduv lüli kosmose ja muusika vahel, tunnusese- taevakuul. Kleio - ajaloo muusa Erato - armastusluule muusa, kujutati alati lüüraga Urania - astronoomia ja astroloogia muusa, kujutati gloobusega, tema tähelepanu oli suunatud taevale Kasutatud allikad: "Vana-Kreeka müüdid", Richard P. Martin ; http://et.wikipedia.org/wiki/Muusad ; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/muusad_evelin.htm ; http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php?t=79&sid=ebbc899e61a5041cc23f29713961fe08
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
2. Muusad Muusad oli antiikmütoloogias kunstide, hiljem üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4
käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, pi...
Esialgu arvati neid olevat kolm: · Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), · Melete (tõlkes umbes "keskendumine") · Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. · Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa.
Hephaistos (sepakunsti jumal) oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles (kreeka kangelane) oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes (kreeka jumalate käskjalg) oli Zeusi ja Maia poeg. Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Zeus Võõravõitu sõnad : Titaanid - on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Tartarus on Vana-Kreeka mütoloogias sügav kuristik. Saatürid - on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti
titaanide Kronose ja Rhea poeg. Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad. 10. Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. 20. Erato oli armastusluule muusa. 11. Pallas- zeusi tütar, kes kargas ta peast välja (sündis). Oli linnade, kultuuri, 21. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. hariduse, ratsutamise, tarkuse, puhtuse jumal. Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult.
Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti
graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes.
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik
Antiikkirjandus 1)Antiikkirjanduseks nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.saj eKr kuni 5.sajandini pKr. Antiikaega on nimetatud inimühiskonnalapsepõlveks(antiquus vana, muistne l.k) Kreeka kirjanduses oli kreeka keel,Roomas ladina keel. 2)Termini ,,antiik" võtsid vanakreeka ja vanarooma kunsti tähistamiseks kasutusele prantslased 18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodik...
Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid
Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. (Wikipedia : Kariidid) Demeteriga said nad Persephone, kes on hilisem Hadese abikaasa. (G. Fink 2000 : 88) Veidi hiljem armus Zeus Mnemosynesse ning ta tuli üheksal ööd järjest tema juurde. Tulemuseks oli üheksa tütart e. muusat. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (G. Fink 2000 : 286) · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe (lõbustaja, rõõmustaja) oli lüürika muusa. · Kalliope (kaunihäälne) oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad)
7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja M...
7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena, nad on graatsia ja ilu kolmikkehastus.Lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga ja inimene keda nad külastasid, sai õnnelikuks.Koos muusadega olid nad laulukuningannad ja ühtki pidu polnud võimalik ilma nendeta pidada. Muusasid oli üheksa ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne(Mälu) tütred. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpomene tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastsuluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulute ja Euterpe lüürika muusa.Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni, tõejumala saatjad. Vetejumalad Poseidon (Neptunus) oli Mere(Vahemere) ja Sõbraliku või Külalislahke mere (Musta mere) isand ja valitseja. Talle kuulusid ka maa-alused jõed. Titaan Okeanos oli Okeanose jõe isand.Tema naine Tethys oli ka titaan.Okeaniidid, suure jõe nümfid olid tema tütred
Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole)
Tänapäevane kalender kujunes välja alles Rooma ajal. b) Vana-Kreeka mütoloogias räägitakse 9 muusast. Missugustel valdkondadel olid oma muusad? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/vanakreekamuusika.doc#_Toc536844625 (lk 2) Calliope eepika jumalanna, kinkis inimestele kõige hinnalisema instrumendi hääle Euterpe lüürika ja flöödisaatega laulud Erato armastusluule Poyhymnia püha luule ja tants Melpomene tragöödia Thalia komöödia Clio ajalugu Terpsichore tants ja koorilaulud Urania astronoomia Võrdle, kas saadud informatsioon (nimed, valdkonnad) kattuvad eestikeelse wikipedia informatsioonidga. Kui erinevused on märgatavad, siis kumba allikat Sina rohkem usaldaksid? Põhjenda oma arvamust
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse. Titaanid olid näiteks Gaia ja Uranos(Uranos oli Gaia poeg). Gaia ühtis Ur...
3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid2 oli kokku üheksa- Kleio (ajaloo muusa), Euterpe (lüürika muusa), Thaleia (komöödia muusa), Melpomene (tagöödia muusa), Terpsichore (tantsu muusa), Erato (armastusluule muusa), Polyhymnia (muusika muusa), Urania (astronoomia muusa) ja Kalliope(eepilise luule muusa). Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 2 Vanakreeka mütoloogias olid muusad kunsti ja teadust kaistsvad jumalannad. Neid kujutati noorte neidudena. Kokku oli muusasid üheksa. 2008
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksiränn...
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................
..) "Historai" Keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansi oon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) Ekspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9
"Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende
Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia). Neil olid sinised loorid. Neil 4 mäge: sündisid Pierosel, liiklesid Parnassosel, Helikonil ja Olümposel. 18. Sisyphos, Perseus, Bellerophontes, Midas, Narkissos Sisyphos. Korintose kuningas. Zeus varastas jõejumal Asopose tütre, Sisyphos nägi pealt, kaebas Asoposele ära
Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. (Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
