Vanaaja muusika kontrolltöö kordamisküsimused konspekt (0)

KORDAMISKÜSIMUSED  TÖÖKS  (õpik lk



KORDAMISKÜSIMUSED  VANAMUUSIKA  TÖÖKS      1. Muusika teke. 
Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete 
aegade muusikast?   Millest  tekkis  muusika?  Kuidas  me teame vanast  muusikast?  Kas vanamuusikat 
on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 
 
2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad.  (pildid konspekti lõpus) 
Kiviajast  tuntakse  eelkõige  mitmesuguseid  löökpille,  meso-  ja  neoliitikumist  ka  flöödi-  ja 
sarvelaadseid  pille  ning  trompeti  eellasi.  Esialgu  valmistati  vile-  ja  trompetitaolisi  pille  õõnestatud 
loomakontidest,  sarvedest,  mammuti  kihvadest.  Ühes  vanas  Egiptuse  legendis  räägitakse,  et  üks 
jumalaist  tõuganud  juhuslikult  kilpkonna  kesta.  Selle  sisemuses  olnud  aga  mõned  kuivanud  ja 
pinguletõmbunud  sooled,  mis  hakanud  helisema  järsust  löögist  kesta  pihta.  Olid  ju  paljude  vanade 
pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 
Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat 
aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa.  
Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud 
Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, 
mis  on  ülevalt  ühendatud  pulgakesega,  kuhu  kinnitusid  keeled  (esialgu  4  keelt).  Puhkpillimuusikat 
peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. 
aulos.  
 
3. Kes on leviit? 
Kuningas  Salomoni  ajaks  965-926  eKr  oli  Leviit  templiteenistuse  tarvis  välja  kujunenud  kutseliste 
muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti laadne organisatsioon.  
 
4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? 
*  muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni 
*  musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks 
*  muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel 
 
Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba 
kaua  aega  enne  meie  ajaarvamist  algelist  noodikirja.  Suured  muusikateoreetikud  olid  araablased. 
Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis 
koosnes  1/3  toonidest.  Kõrgel  tasemel  oli  muusika  ka  vanas  Hiinas  ja  Indias  –  maailma  vanimateks 
peetud muusikakultuurides. 
 
5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? 
Läbi  aegade  on  hiinlasi  iseloomustanud  äärmine  konservatism:  puudub  fantaasia,  loovus,  isiku  vaba 
arenemise  võimalus.  Kogu  elu  juhib  materialism,  ka  muusikat,  mis  pole  kunagi  olnud  hingeliste 
elamuste  väljendajaks,  vaid  seadustega  reguleeritud  mõistuse  asjaks.  Hiina  filosoof  Kong  Fu-Zi 
õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka 
kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL 
tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu 
helide sümboolsele tähendusele võis aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim, 
pidid  kõik  meloodiad  algama  ja  lõppema  I-astmega  ehk  fa-ga.  Seda  reeglit  kontrolliti  rangelt. 
Vastupidiselt meile nimetatakse  hiina muusika kõrgeid helisid madalateks ja madalaid kõrgeteks. 
 
6. Mis on pentatoonika? 
Hiina muusika toetub valdavalt pentatoonikale – 5-astmelisele pooltoonideta helireale, mis on omane 
inimkonna  varajasele  muusikalisele  arengule.  Arv  „5“  oli  hiinlastele  ideaalarvuks,  selles  peitus  ülim 
harmoonia.  Viit heli seostati maiste asjade, inimese viie  meele ja viie algelemendiga (maa, vesi, õhk, 
tuli, tuul).  


7. Kirjelda Hiina kammertooni.  
Hiinast tuleb arvatavasti maailma esimene kammertoon. See oli  bambustoru, kuhu mahtus 100 kindla 
suurusega hirsitera ja mis puhudes andis kindla helikõrguse 
 
8. Levinumad usundeid Indias. Mõisted veeda, vedahümn ja raaga 
Peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks on Indias religioon. Seal on tekkinud sellised olulised 
usundid  nagu  hinduism  ja  budism,  mis  on  aastatuhandeid  india  kultuuri  mõjutanud.  India  muusikaga 
seostuvad sõnad veeda ja raaga. 
Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad 
muusikat  kunstidest  kõrgeimaks.  Selle  vanim  teadaolev  väljendus  –  veedahümnide  retsiteerimine 
(laulva  häälega  lugemine)  –  on  umbes  3000  aastat  vana.  Veedad  on  iidsed  hinduistlikud 
ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu „Rigveda“ on 
teadaolevail  andmeil  üks  esimesi  kirjalikke  allikaid  maailmas,  mis  käsitleb  muusikateoreetilisi 
küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega 
on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn. 
Raaga  on  mingile  kindlale  meeleolule  vastav  helide  rühm  (helirida)  ja  meloodia  samal  ajal,  mille 
raamides muusik kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka  
india  klassikalist  heliteost  ennast  –  seega  mahub  selle  mõiste  alla  nii  meloodiavormel, 
improvisatsiooni  laad  kui  ka  sellele  vastav  meeleolu.  Raaga  esitus  võib  kesta  5  minutist  tunni  või 
paarini.  Helilooja  ja  esitaja  on  india  muusikas  ühes  isikus.  Teose  tegelik  loomine  toimub  selle 
ettekande ajal. Ei ole kombeks mängida varem esitatud teost, sest homme pole muusik enam see, kes 
täna.  Raagat  valitakse  teose  loomiseks  väga  rangelt.  Teatud  raagasid  võib  esitada  ainult  kevadel  või 
ainult talvel, ka hommikul või õhtul esitamiseks on erinevad raagad. 
 
9. Kuidas väljendub kastisüsteem India muusikas? 
Nii nagu inimesed, jagunevad ka pillid ja nende mängijad kastidesse. Ülimaks peetakse inimhäält, mis 
võib  muusikas  edasi  anda  kõige  peenemaid  nüansse.  Keelpillid  on  tähtsuselt  teised,  puhkpillid 
kolmandad.  Kuna  kõrgematesse  kastidesse  kuuluvatel  inimestel  oli  keelatud  kokkupuutumine 
loomanahaga,  siis  ei  tohtinud  nad  ka  trumme  mängida  ning  seetõttu  peeti  kõige  alamateks 
trummimängijaid. 
 
10. Iseloomusta India helisüsteemi. 
Muusika  on  ühehäälne,  seda  improviseeritakse  noodikirja  kasutamata.  Oktaav  on  jaotatud  22-ks 
veerandtooniks  ehk  shruktiks  (meil  jaguneb  oktaav  12  pooltooniks),  mis  on  hindudele  algmaterjaliks 
ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid.  
 
11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? 
Vanaaja  Egiptuses  ei  olnud  rangelt  piiritletud  riigiusundit  ega  müütide  süsteemi.  Tunnustati 
mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid 
loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga 
musta  härga.  Jumalaid  kujutati  inimestena,  aga  enamasti  püha  looma  peaga.  Igas  maakonnas  austati 
oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid  üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev 
usk ka hauatagusesse ellu.  
Egiptuse  kunst  oli  täielikult  allutatud  egiptlaste  usulistele  vajadustele.  Nad  on  tuntud  oma 
suurejooneliste  templite,  püramiidide  ja  obeliskide  poolest.  Mõõtmetelt  suur  on  kogu  egiptlaste 
maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust.  
Muusika,  poeesia  ja  tants  olid  ühendatud  ning  omasid  suurt  rolli  igapäevaelus,  jumalateenistustel  ja 
leinatseremooniatel.  Muusikajuhid  olid  preestrid,  kes  õpetasid  ka  järgnevaid  põlvkondi.  Egiptuse 
preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi  saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid 
Egiptuse  preestrite  juures  õppimas.  Muusikat  esitasid  tavaliselt  naised  –  mängijannad-tantsijannad. 
Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas.  
 
 


12. Mis on hironoomia? 
Egiptusest  arvatakse olevat  alguse saanud dirigeerimine.  Hironoomia  -  helikõrgustele viitamine õhus 
käega viibates.      
13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. 
Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf  Egiptuse uuest ja vanast riigist ja  topeltšalmei 
aga ka lüüra, trompetid, löökpillid.  
 
14.  Milline  seos  on  Vana-Kreeka  kultuuril  Lähis-Ida  kõrgkultuuride  ja  Euroopa  kristliku 
kultuuriga? 
Hiina, India ja Egiptuse kultuur oli oluline üldkultuurilisest või etnograafilisest seisukohast – see kõik 
oli ettevalmistav staadium praegusele kunstile, mis sai alguse Vanakreeka kunstis. 
 
15. Seleta mõiste – musike. 
Vanakreeklaste maailmavaate, kunsti ja muusika põhimõtteks olid:   •  maise elu idealiseerimine (isegi jumalad olid inimesed)  •  objektiivne  suhtumine  ümbritsevasse  (Kreeka  kauni  maana  näis  olevat  määratud  andma  inimesele  õnne  ja  seal  oldigi  õnnelikud.  Idealiseerides  välist  maist  elu  unustati  ära  vaimne, 
sisemine  ilu;  ka  muusika  oli  väliselt  kaunis.  Olulised  polnud  seesmised  meeleolud  ega 
elamused)  •  hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra)  Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste 
väljendavate kunstide  rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt  kreekalik mõiste  – musike. Sõna  „muusika“ 
tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, 
kus muusika teenis  poeesia huvisid  ja ainult  seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid 
kreeklaste  jaoks  väga  hinnatud  inimesed  –  jumaliku  andega  prohvetid.  Seevastu  kujutavasse  kunsti 
suhtuti  (kuni  hellenismiajastuni)  kui  käsitöösse.  Muusika  kõlas  unisoonis  või  oktaavis,  harmooniat 
(meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud.   
Kreeka    muusika  omapära  määrab  lahutamatu  seos  poeesiaga.  Kreeklaste  jaoks  oli  muusika 
põhialuseks  rürm,  mis  lähtus  värsi  pikkadest  ja  lühikestest  silpidest.  Värsi  ehitusega  on  seotud  ka 
meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi:  •  sõna  (logos),   •  harmoonia (helide järgnevus) ja   •  rütm (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks.   
 
KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI:  1)  MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16) 
2)  AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST  776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20)   
16.  Iseloomusta  Vana-Kreeka  muusika  apollonlikku  ja  dionysoslikku  alget.  Kuidas  need 
väljendusid muusikas? 
Muusika  oli  kreeklaste  jaoks  jumaliku  päritoluga.  Müütilise  epohhi  ajal  arvati,  et  muusika  ja 
instrumentide teke on jumalate teene. Samuti arvasid vanad kreeklased, et esimesteks muusikuteks olid 
kaks Zeusi poega - Apollon ja Amphion.  •  Tähtsaimaks    muusika  kaitsjaks  oli  valguse-  ja  tõejumal  Apollon,  keda  kujutati  koos  harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga.   •  Kultusmuusikaga  oli  seotud  ka  looduse  ürgjõu  ja  veinijumal  Dionysos,  kelle  pilliks  oli  eksalteeritud inimhäält matkiv aulos  Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget):  •  apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik 


•  dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline  Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, 
mis  suuremalt  osalt  kujutasid  endast  muusikalisi võistlusi. Sageli  peeti  neid  koos  spordivõistlustega, 
näiteks  olümpiamängudega.  Paiaan  oli  Apollonile  pühendatud  laul  kitara  saatel.  Vastukaaluks 
Apolloni  kultusele  oli  elurõõmsa  veini-  ja  lõbujumala  Dionysose  auks  korraldatud  pidustused,  kus 
mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. 
Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 
 
17.  Millal  oli  Vana-Kreeka  kultuuri  arhailine  ajajärk?  Seleta  mõisted  –  aoid,  rapsood,  paiaan, 
treen, ditüramb ja hümenaios.  
8.  -  6. sajand  eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule  ja rändlaulikute looming  kunstipärasteks eepilisteks 
lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) 
ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). 
Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni:  •  Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel  •  Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel  •  Treen on surnuitk aulose saatel  •  Hümenaios on pulmalaul aulose saatel  Paiaane  ja  ditürambe  lauldi  kooriga,  mida  luues  pidi  järgima  nomost  ehk  teatud  viisikäike,  rütmi, 
helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu 
loomisel-esitamisel  järgida.  See  tegi  võimalikuks  ka  muusikute  omavahelise  võistlemise.  Muusikal 
endal  iseseisvat  tähendust  polnud,  kuid  ta  oli  kõikide  kombetalituste,  pidustuste,  protsessioonide  ja 
olümpiamängude  lahutamatu  osa.  On  teada,  et  näiteks  antiikolümpiamängudel  saadeti  kaugushüpet, 
kettaheidet  ja  odaviset  muusikaga  —  neid  alasid  peeti  nii  rasketeks,  et  sportlaste  vaeva  tuli 
kergendada. 
 
18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk  
5.  sajand  –  330-ndad  eKr  (Makedoonia  vallutused).  Eelkõige  on  see  ajajärk  seotud  antiiktragöödia 
tekkega.  Tähtsamad  autorid  olid  Aischylos,  Sophokles  ja  Euripides.  Nendes  teostes  ühendati  esimest 
korda  laulmine  ja  pillimäng  näitlemisega.  Nagu  tänapäevagi  ooperiteatris,  paigutati  pillimehed 
lavaesisesse  eraldatud  ruumi,  mida  nimetati  orkestra.  Selle  ajajärgu  lõpul  hakkas  muusika 
loomupärane  ühtsus  luule  ja  tantsuga  lagunema,  tekkis  uus,  subjektiivsem  ja  peenem  väljenduslaad 
(“uus muusika”) 
 
19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk  
330-ndad  –  146  eKr  (Rooma  vallutused).  Selles  perioodis  on  ajaloolased  näinud  vanade  väärtuste 
allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, 
peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili 
lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd.  
Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid 
eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur 
osa improvisatsioonil. 
 
20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk 
146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi 
oluliselt  uut.  Sellest  ajast  teada  mitmeid  kitaravirtuoose,  nende  hulgas  ka  keiser  Nero.  Suurte 
pidustuste  puhul  pandi  kokku  hiigelkoosseisudega  orkestreid.  Roomlased  kasutasid  kreeklastest 
rohkem  puhkpille,  eriti  erinevaid  sarvi.  Muusikute  hulgas  hakkasid  järjest  enam  domineerima 
naaberaladelt sissetoodud orjad. 
 
21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid.  •  Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni 


•  Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla  •  Helirida  koosnes  kahest  neljatoonilisest  lõigust  ehk  tetrakordist,  mille  ulatuseks  oli  kvartintervall  •  Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi:  dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt).  •  Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla.   
22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. 
Vanakreeka  muusikateooria  käsitleb  helisid  selgeis  seoseis  arvudega  ja  arvatakse,  et  esimesena 
fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. 
Pythagoras  käsitles  muusikat  matemaatiliselt,  tema  teooria  kohaselt  allusid  muusikahelid  ja  kosmos 
samadele  arvsuhetele.  Intervallide  kirjeldamiseks  kasutati  täisarve.  Kuid  see  matemaatiliselt 
korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva 
kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. 
Platon  kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes 
tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. 
Aristoteles  eristas  “kombelist”  ja  “meelelist”  muusikat  ning  omistas  esimesena  suurt  tähendust 
esteetilistele väärtustele. 
Aristoxenos,  üks  tähtsamaid  vanakreeka  muusikaõpetlasi,  koondas  helilaadid  ja  rütmiõpetuse 
täiuslikult  ratsionaalseks  süsteemiks.  Kuid  vaatamata  sellele  polnud  tema  jaoks  “kõrgemaks 
otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. 
Boethius  oli  sillaks  kreeka-rooma  ja  kristliku  kultuuri  vahel.  Ta  edastas,  kuigi  mitte  kõiges  päris 
täpselt,  vanade  autorite  õpetuse  ning  tema  kirjutised  jäid  kogu  keskaja  vältel  muusikaõpetuse  kõige 
autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale. 
 
23. Varakristlik muusika 
Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, 
Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii  vanematest Lähis-
Ida  maadest  kui  ka  Vana-Kreeka  kultuurist.  Suured  muutused  toimusid  Rooma-Impeeriumi 
lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal.  
Kristluse  algusaegadel  on  arengu  keskpunkt  idaaladel.  Kuni  3.saj.  lõpuni  oli  liturgiliseks  keeleks 
kreeka  keel.  Ida-  ja  läänekirik  olid  kuni  1054.  aastani  ühtsed,  Bütsants  oli  ajuti  Rooma  keisrite 
residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga.   
Meie  teadmised  jumalateenistuste  laulude  kohta  pärinevad  rooma  kirjanikelt  Philonilt  (u.  50.  a.)  ja 
Plinius  nooremalt  (112.  a.),  piiblitekstidest  ning  manitsustest  laulmiseks  apostlite  kirjadest.  Kristliku 
muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus.  
Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka  Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed 
kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad 
tekstid  (Vana  testament)  ja  laulud  (psalmid)  olid  enamjaolt  juutidega  ühised.  Arvatakse,  et  ka 
varakristlik  vaimulik  laul  sarnanes  suuresti  juutide  lauluga  (juudi  templimuusika).  Üht-teist  võeti 
ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. 
Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse 
ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale. Pillid 
olid aga varakristlikus  muusikas sootuks   keelatud, kusjuures  Idakristluses kehtib see keeld  tänaseni. 
Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid). 
 
24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta. 
Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi:  •  psalmoodia  –  psalmilaul  kuningas  Taaveti  traditsiooni  järgi,  tekstid  Vanast  Testamendist     algul  kreeka,  hiljem  ladina  keeles.  Psalmilaulu  Uuest  testamendist  pärit  tekstiga  nim. 
canticumiks. 


•  hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on  esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis.   Kuna  varakristlikus  koguduses  oli  laulmine  üldine  (õpetatud  kirikukoorid  hakkasid  tekkima  alles 
4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik 
maneer.  
 
25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi  •  responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega  •  antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine   
26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal?  
Milano  edikt  313  pKr  tegi  lõpu  kristlaste  tagakiusamisele,  4.saj  sai  kristlus  Rooma  riigi  ametlikuks 
usuks.  Aurelius  Ambrosius  (u.340-397)  kehtestas  Milanos  ühtse  liturgia  –  vanim  meieni  säilinud 
muusikaline  pärand.  Kuid  Rooma  riigi  lõhenemine  tõi  kaasa  ka  kristluse  lõhenemise  ida-  ja 
läänekristluseks.  
 
27. Ida- ja läänekristluse võrdlus 
Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik)   •  ühtne ja tugeva keskvõimuga   •  seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik) 
•  konservatiivne  •  liturgias tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest   •  ühiskeeleks kreeka keel   
Läänekristlus (roomakatoliku kirik)  •  õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel  •  nõrk, aga iseseisev  •  läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud 
•  liturgias piirkondlikud erinevused  •  ühiskeeleks ladina keel   
 
 


PILLIDE PILDID EELNEVA JUTU JUURDE 
     
Harfid Egiptuse vanast riigist (2850 – 2160 eKr)              Harf Egiptuse uuest riigist (1550 – 10700 eKr)    
                              
 
 
 
 
Sumerite loomakujuline lüüra        Sumerite lauto   
                  
 
 
 
 
      Egiptuse topeltšalmei            Egiptuse otseflööt                             
 
 
 


Vanakreeka forminks        Kitara                         
 
 
 
  7-keelne vanakreeka lüüra   
    a)                 b)    
 
 
 
  Vanakreeka barbiton        Vanakreeka topeltaulos