Ühiskonnaõpetus - Riik (0)

Ühiskond I periood
Ühiskonna struktuur:
• 1. ehk avalik sektor (Riik)
• 2. ehk erasektor (Eraettevõtted)
• 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA)
Ühishüve
Mittemajanduslik
Majanduslik
• Haridus ja tervishoid
• Riigimeedia
• Politsei ja kaitsejõud
• Teed ja tänavad
• Kohus
• Ühistransport
• Jne
Ülesanne G:
17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda .
Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne.
18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda.
Majanduslikud ühishüved:
• Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel
• Tasuta puhkevõimaluste loomine
• Riigimetsast saadud puidu müük
Mittemajanduslikud ühishüved:
• Ainulaadse metsalooduse säilitamine
• Loodushariduse jagamine
• Loodussõbralikud metsatööd
Ühiskonnaliikmed ja -mudelid
Ühiskonnaliikmete eripalgelisus
• Omistatud ehk bioloogiline ehk kaasasündinud eripalgelisus (sugu, seksuaalne orientatsioon , vanus, invaliidsus jne)
• Omandatud ehk saavutatud ehk sotsiaalne eripalgelisus ( haridus , töökoht jne)
Staatus kohustab käituma ehk noblesse oblige
Sotsiaalne mobiilsus:
• Horisontaalne – liikumine sarnaste ühiskonnagruppide vahel (NT: töökoha vahetus samal ametipostil)
• Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil)
Eelduseks on haridus!
Ühiskonnamudelid
Agraarühiskond
• Rikkuse allikaks maavaldus
• Pärisorjuse kriis
Enamik inimesi elab maal.
Industriaalühiskond
• Teaduse ja tehnika areng
• Rahakapital ja tööjõu
• Ratsionaalsus
• Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes)
• Töö ja puhkuse sfäär eraldus
• Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel)
Enamik inimesi elab linnades.
Nõudlus lihttööliste järele.
Postindustriaalne ühiskond
• Kõrgtehnoloogia
• Info, teadmised ja loovus kui uus kapital
• Haritud spetsialistid
• Tootmine kolib arengumaadesse
• Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic )
Suurimaks tõuseb teenindussektor .
Nõudlus spetsialistide järele (kõrgtehnoloogia programmeerijad ).
Heaoluriik
• Industiaalühiskonna tagajärg
• Riigi klassikalised funktsioonid
• Kord ja turvalisus
• Kaitse välisvaenlaste eest
• Toimetulekuvõimaluste parandamine
• Teenused
• Väljamaksed
Soov parandada toimetulekuvõimalusi.
Majandussektorid
Primaarne sektor
• Põllumajandus
• Metsamajandus
• Kalandus
• Maavarade kaevandamine
Sekundaarne sektor
• Energiamajandus
• Masinatööstus
• Keemiatööstus
• Metallurgia
• Kergetööstus
• Toiduainetööstus
• Ehitus
• Jne
Tertsiaarne sektor
• Kaubandus
• Äriteenused
• Tervishoid
• Haridus
• Riigivalitsemine
• Teadusuuringud
• Infotöötlus
• Finantstegevus
• Jne
Riik ja riigivõim
Poliitilised ideoloogiad
Riigi tunnused
• Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga.
• Institustsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Tunnused
• Rahvas
• Avalik suverräänne (sõltumatu) võim
• Territoorium
• Riigi otsused peavad olema kõigile siduvad
Kõige läbikukkunumad riigid
1. Somaalia
2. Kongo Demokraatilik Vabariik
3. Sudaan
4. Lõuna-Sudaan
Riigivalitsemise vormid
Vabariik – mittepärilik
• Parlamentaarne – parlamentarism (NT: Eesti)
• Presidentaalne – presidentalism (NT: USA, Venemaa)
• Parlamentaarses vabariigis on seadusandlik võim on tugevam kui täidesaatev.
• Tugev seadusandlik ja tugev täidesaatev võim.
Monarhia – pärilik
• Konstitutsiooniline – Võim pole täielikult ühe inimese kätte koondunud (NT: Inglismaa)
• Absoluutne – Üks inimene omab seadusandlikku-, täidesaatvat- ja kohtuvõimu (NT: Araabia Ühendemiraadid , Saudi-Araabia) VATIKAN !
Riigi haldusliku korralduse vormid
Unitaarriik
Üks võimukeskus (NT: Tallinn)
Föderatsioon
• Koosneb üksteisest sõltumatutest või väheselt sõltuvatest osariikidest (NT: Saksamaa)
• Haldusüksustel on suur otsustusõigus
Konföderatsioon
• Suveräänsete riikide liit (NT: Euroopa Liit)
• Igal liidumaal on oma välis-, kaitse- ja majanduspoliitika
Võimu iseloom
Demokraatia (NT: Eesti)
• Kõrgeim riigiõimu kandja on rahvas
• Vabad ja regulaarsed valimised
• Riigivõim lähtub seadustest , inim- ja kodanikuõigustest
Diktatuur
1) Autoritaarne diktatuur (NT: Pätsi aegne Eesti)
2) Totalitaarne diktatuur (NT: Hitleri Saksamaa, Põhja-Korea)
1) • Ebademokraatlik valitsemine
• Sageli ajutine
• Õigusi piiratakse, et režiim püsiks
2) • Hirmuvalitsus
• Kontroll kõigi eluvaldkondade üle
• Ideoloogiakeskne
• Agressiivne
Poliitilised ideoloogiad
• Korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
• Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade
Põhitunnus
• Parempoolsus ja vasakpoolsus
Parempoolsed ideoloogiad
Liberalism
• Indiviidi vabadus
• Vaba konkurents , avatud turg , vähene riigi sekkumine
• Inimeste töölemotiveerimine
Konservatism
• Traditsioonid, rahvuslus , kristlik moraal
• Erisuste säilimine
• Aeglased muutused
• Rahvuslik kapital
• Füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus
Vendlus, vabadus, võrdsus! - Prantsuse revolutsioon
Vasakpoolsed ideoloogiad
Sotsialism
• Üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu
Sotsiaaldemokraatia
• Võrdsed võimalused kõigile
• Riik sekkub majandusse
• Astmeline maksustamine
Kolmas tee ehk uusvasakpoolsus
• Indiviide suurem panus
„Poliitilised” värvid
Must
• Anarhistid
• Fašistid
• Islamistid
Sinine
• Konservatiivsed erakonnad (briti konservatiivide eeskujul)
• USAs demokraatlik (vasaktsentristlik) partei
Pruun
• Natsionaalsotsialism ( fašism üldiselt)
Roheline
• Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid
• Islamistid (Hamas)
• Agraarparteid
Punane
• Sotsialism ja kommunism
• Sotsiaaldemokraatia
• USAs vabariiklik ( konservatiivne ) partei
Kollane
• Liberalism
Demokraatlik ühiskond
Demokraatia päritolu
• Vana-Kreeka Ateena linnriik
• Aristokraatia vastand
• Isonoomia – poliitiline võrdsus
Rahvakoosoleku nõusolek:
• Sõja kuulutamine
• Surmanuhtluse määramine
• Suure rahatrahvi määramine
Ostrakism
• Killukohus
• Anti kümme päeva aega lahkumiseks
• Potentsiaalsed türannid kõrvaldati
• Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud säilisid (perekonda ei saadetud eksiili)
• Eemaldati maksimaalselt üks inimene aastas
• Nimi kirjutati savikausile
Demokraatia
Esindusdemokraatia (uuemaaegne)
• Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i
Osalus- ehk otsedemokraatia (klassikaline)
• Rahvahääletus
• Kondanikualgatused ja - kampaaniad
• Protestiaktsioon
Tunnused
• Vabad ja õiglased valimised
• Võimude lahusus
• Alternatiivsed teabeallikad
• Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
• Konkurents võimu nimel
• Tsiviilkontroll relvajõudude üle
• Poliitiku sõltuvus valija eelistustest
• Vähemustega arvestav enamuse võim
• Seaduste ülimuslikkus
• Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
Siirdeühiskond
Üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele
• Ajutine suur ebastiilsus
1) Revolutsioon
1) • Algatavad senise võimu kriitikud
• Meeleavaldustest kokkupõrgete ja
riigipöördeni
2) Reform
2) • Algatavad võimulolijad (keda võib
mõjutada kriitikute tegevus)
• Enamasti kavakindel ja rahumeelne
(sellevõrra aeglasem )
Võimude lahusus
Õigusriik
Võimude lahusus
• Charles-Louis de Montesquieu
• „Seaduste vaimust” ( 1748 )
• Võimude lahusus, et vabadus ohtu ei satuks
• Demokraatia nurgakivi
• Üks haru kontrollib teist!
SEADUSANDLIK VÕIM
Parlament
TÄIDESAATEV VÕIM
Valitsus Riigipea
KOHTUVÕIM
Kohtusüsteem
• Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
• Kodanike huvide esindamine
• Seaduste elluviimine
• Riigi igapäevase toimimise korraldamine ja tagamine
• Seadusekuulekuse tagamine
• Järelevalve võimu üle
• Sõltumatu ja aus õigusemõistmine
Õigusriik
• Riigivõimu piirab põhiseadus
• Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt
• Seadused kehtivad sarnaselt kõigile
• Võimude lahusus
• Õigus omada ning levitada erinevaid arvamusi
Valimised
PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimistega;
2) rahvahääletusega.
Demokraatlike valimiste tunnused
Vaba konkurents
• Kõik normidele vastajad võivad kandideerida ja hääletada
• Parteide arvukus => konkurents erakondade vahel
Üldisus
• Valimisõiguslike hulk võimalikult lai
Ühetaolisus
• Igal häälel sama kaal
Otsesus
• Kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt
Valimiste printsiibid
• Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine
• Vahendab kodanike nõudmisi
• Annab hinnangu senisele tööle
• Näitab usaldust
• Hariv funktsioon
Valijatüübid
Aktiivne
• Teeb valiku kindla partei ja tolle liini kasuks
Rutiinne
• Toetab parteid harjumusest, programm ei huvita
Jooksikud
• Lähtuvad parasjagu parimast pakkumisest
Passiivne
• Valima sattumine on juhuslik
Europarlament 2014
Reformierakond sai 2 kohta, ülejäänud ( Keskerakond , IRL, SDE ja Indrek Tarand ) 1 koha.
Valimissüsteemid
Majoritaarne (NT:
• Ühemandaadilised ringkonnad
• Ringkondade arv = kohtade arv
• Winner takes it all
• Kaotsiläinud hääled
• Lihtne süsteem
Proportsionaalne (NT: Eesti)
• Ringkondade arv väiksem
• Igast ringkonnast mitu mandaati
• Valimisnimekirjad
- Avatud – tulemus vastavalt toetusele
- Suletud – tulemus vastavalt partei
tahtele
• Toimub hääle ülekanne
• Valimiskünnis (vähemalt 5%)
Eesti valimissüsteemi põhijoon
• 12 valimisringkonda
- Tallinnas 3
- Tartus 1
• Lihtkvoot ehk isikumandaat
- Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga
• Ringkonnamandaat
- Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi
- +1 kui jääk >0,75 kvooti
- 1 mandaat , kui jääk > 0,75 kvooti
• Kompensatsioonimandaat
- D'Hondti jagajate meetod
- 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne
Erakonnad
Erakond – kodanike ühendus, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid põhimõtetel, milles kõik osalised on ühel meelel . (Edmund Burke ; 18. sajandi lõpp)
Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmere ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine , ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. (Erakonnaseadus; 1994)
Erakonna vahendid
Materiaalsed vahendid
• Liikmemaksud
• Eraannetused
• Toetus riigieelarvest
Inimressursid
• Liikmeskond
• Valijaskond
- Kattuvad osaliselt
- Massipartei taktika
Valitsus ehk täidesaatev võim
Praeguse valitsuse koosseis
EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI
VALITSUS
Enamusvalitsus – parlamendi enamuse toetus
Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi enamuse toetust
Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja.
Kohtuvõim
Õigus – teadus, heast ja õiglasest.
Õiguse harud
- Avalik õigus
- Eraõigus
Jaotatakse harudesse:
• Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu
• Subordinatsiooniteooria alusel – avalik õigus ja alluvussuhted, eraõigus ja võrdsusel põhinevad suhted
Kohtusüsteemid
Anglo-Ameerika (NT: USA)
• Kohtusüsteem on ühtne (pole kohtute liigitamist erinevatesse harudesse)
• Pole konstitutsioonikohust (pole kohust, mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele)
• Kohtunikud valitakse (nn Missouri plaan)
• Kohtunik on kodanike huvide kaitsja
Mandri-Euroopa (NT: Eesti)
• Mitmeharuline süsteem
• Konstitutsioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikkuse järelvalve
• Kohtunikud nimetab valitsus
• Kohtunik on eluaegne
• Eesti:
PS §65 Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed
PS §156 Muud kodanikud president Riigikohtu ettepanekul
PS §147 Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena
Kohtusüsteemi funktsioonid:
PS §146 Õigust mõistab ainult kohus
• Õiguskorra tagamine
• Kodanike õiguste kaitse
• Põhiseaduslikkuse järelvalve (Eestis tegeleb sellega Riigikohus )
• Võimutasandite tasakaalustaja (Föderaalriigi puhul)
• Valitsemissüsteemi stabiilsus (KOV valimisliitude keelamise üritamine 2002. aastal)
Eesti kohtusüsteem
• Kolmeastmeline kohtusüsteem
• Maa- (tsiviil- ja haldusasjad) ja halduskohtud (kaebused ametiasutuste ja isikute vastu)
• Ringkonnakohus ( apellatsioon )
• Riigikohus ( kassatsioon ), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega)
Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis)
• Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953)
• Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed)
- Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi.
• Euroopa Inimõiguste Kohus 1959
- Inimese, juriidilise isiku või osalisriigi kaebus
- Siseriiklikud kohtuastmed ammendatud
Seotud isikud ja ametid
Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigusaktide üle. Nimetatakse parlamendi poolt 7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone.
Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega, jälgib valitsemise põhiseadusega kooskõlas olemist
Prokuratuur – juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esitab riikliku süüdistuse
Kokkuleppemenetlus – kohus kinnitab karistuse
Eesti õiguskantsler on alates 2008. aastast Indrek Teder .
Kostja - kaevatu
Hageja – kaebaja
Enamusvalitsus – valitsusel on parlamendi enamuse toetus (51Vähemusvalitsus – valitsusel on parlamendi vähemuse toetus (>51 toetajat), kusjuures peab arvestama, et valitsus võidakse maha hääletada
Riigieelarve vastuvõtmiseks on vaja parlamendi enamuse toetust, riigieelarvet on aga vähemusvalitsusega raske vastu võtta, kuivõrd suurem osa parlamendist ei toeta valitsust.
Koalitsioon – Reformierakond ja SDE
Opositsioon – Keskerakond ja IRL
Fraktsioon lk 144
Komisjon – iga riigikoguliige kuulub ühte komisjoni, kus on nii opositsiooni kui koalitsiooni erakondade liikmed segamini
Bürokraatia, avalik haldus ja KOV
Bürokraatia olemus:
• Bureau – laud, kontor (pr k)
• Kratos – võim, valitsus (kr k)
Ametnikkond :
• Inimeste asjatu jooksutamine ja paberiuputus
• Ametkondliku asjaajamiseta ei toimi ükski riik
• Ametnikonnale iseloomulik
- Püsivus
- Professionaalsus
- Arvukus (2011. aastal umbes 5% hõivatutest)
Avalik haldus ja avalikud teenused:
Avalik haldus
Riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine
Avalikud teenused
Avalike teenuste toimetamine kodanikeni
Ametnik
- Poliitiliselt erapooletu
- Kasutab võimu avalikes huvides
• Alamastme ametnik – suhtlus rahvaga
• Tippametnik – osalus poliitika kujundamisel (NT: kantsler )
Ametnik ei sõltu valija toetusest – ratsionaalsem
Tõhusa bürokraatia tunnused (Max Weberi järgi):
• Ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega, ametnikkond on professionaalne
• Valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud
• Igal ametikohal kehtivad ametinõuded
• Kogu tegevus dokumenteeritakse
• Administreerimine ja omandisuhted on lahutatud
• Puudub igasuhune võimalus ametikohta omastada
Korruptiivne tegu - ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.
Korrupstioonile omased tunnused:
• Ebalojaalsus
• Salatsemine
• Isiklik kasulootus
Kontroll ametnike tegevuse üle:
• Veendumaks rahva otsuste täideviimises!
• Sisekontroll
- Juriidiline (normatiivaktid)
- Psühholoogiline (ametnikueetika)
• Poliitiline kontroll
- Varaline järelevalve
- Ametikohtade täitmine
• Majanduslikku tegevust ja vara kontrollib Eestis Riigikontroll (Riigikontrolör alates 2013. aastast Alar Karis)
• Õiguslik kontroll
- Administratiivse väärkohtlemise vastu
- Õiguslikku kontrolli aitab tagada kohtusüsteem või ombudsman
- Ombudsman lepitab pooli
Regionaalse valitsemise tähtsus:
• Mitmerahvuselise riigi küsimus
- Föderaalriik
- Autonoomia või eraldumine
• Majandusliku arengu tasakaalustamine
- Linnastumise tagajärgede leevendamine
- Ääremaade aitamine
• Sotsiaalse heaolu korraldamine
Administratiivse ülesehituse põhimudelid:
Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti)
Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest
Detsentraliseeritud mudel (NT:
Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu
KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus
• Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus
- Eesti – vallad ja linnad