Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus (0)

Q: Mida tähendab ühekojaline parlament mida kahekojaline ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

Q: Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

Q: Kuidas seondub sellega kaheastmeline kuidas kolmeastmeline omavalitsus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab ühekojaline parlament mida kahekojaline ?
Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle?
Kuidas seondub sellega kaheastmeline kuidas kolmeastmeline omavalitsus ?

Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile

Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise.
Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega.
Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine .

Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone

Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism - Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele.

Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused.
Presidentaalse riigivalitsemise vorm:
1) Rahvas valib presidendi otse
2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim)
3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded
4) Valitsus on presidendi nõuandev organ
5) President valib ministrid üksi
6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada
7) Seadusandlik võim kuulub kongressile
8)Seaduseid algatab kongress aga president võib lisada enda seisukohad
9)Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
Plussid: valitsused on pikaajalised
Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine , Kongressi ja
Valge maja poliitilise liini vastuolulisus
Parlamentaarne riigivalitsemise vorm:
1) Parlamendi valib rahvas otse, Parlament valib presidendi
2) Presidendil ei ole suurt võimu, täidab peamiselt esinduslikku rolli. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid
3) Valitsusel on oma juht
4) Valitsus otsustab kollektiivselt
5) Valitsus on võimalik umbusaldushääletusega maha hääletada
ˇ 6)Valitsus moodustatakse parlamendivalmiste tulemuste põhjal, seega valitsust
juhivad parteid kel on arvukas esindus parlamendis
Pluss: Paindlikkus Miinus : parteide erihuvide domineerimine
ERINEVUSED:

Parlamentaarses sõltub valitsusjuht valitsusega parlamendi usaldusest ja umbusalduse korral võidakse neid tagandada. Presidentaalse puhul ei saa presidenti umbusaldada.
Parlamentaarse korral presidendi valib parlament presidentaalses rahvas.
Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim.
Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene.

Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline ?
Parlamendis on üks koda. Kaks koda enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada , Šveits) Kahekojalise puhul on alamkoda ja ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega . Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament.

Ülemkoja komplekteerimise põhimõte:
Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht . Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia
Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat.

Parlamendi formaalõiguslik struktuur:

erinevate valdkondade komisjonid , kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini .
ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks

Parlamendi poliitiline struktuur:

Parlamendi erakondlik jaotus

Pärast igast valimist on uued fraktsioonid

Spiiker - parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale
Alalised komisjonid- paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele. nt: väliskomisjoon, kultuurikomisjoon jne.
Ajutised komisjonid- loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Nende töö kestab mõne kuu ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
Koalitsioon- parlamendi erakonnad , kes moodustavad valitsuse.
Opositsioon - parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse eetepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Fraktsioon - erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada.
Lobism e kultuuripoliitika - katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Sinna alla käib koalitsioonide ja fraktsioonide töö.

Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle?
Parlament teostab valitsuse üle otsest ja kaudset kontrolli.
Otsene kontroll:

Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust:
Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse koostamisel;
Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valituse seisukohtadest;
Parlamendi ainuvõim võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valituse tegevuse raha;
Parlamendi õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi.

Kaudne kontroll:

Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt;
Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili;
Parlament on kommunikatsioonikanal rahva ja valitsuse vahel, sest rahva hääl kõlab parlamendi tegevuses tugevamalt kui valitsuse tegevuses.

Kantsleri roll: Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul.

Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt.
Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus(enamus- vähemusvalitsus ), parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel

Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses.
Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses.
Parlamendi enamuse toetuse olulisus: Valitsus saab kesta ja normaalselt toimida, kui tal on parlamendis enamuse toetus.

Bürokraatia - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Bürokraatia tunnused: Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Ametnikkond tegelebki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus.
Bürokraatia peamine ülesanne- poliitika elluviimine. Veel on oluline ametnikkonna taastoomine, arendamine ja inimressursi juhtimine.
Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.
Avalik teenus- on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele.

Kontrolli ametnikkonna üle on vajalik teostada, sest esindusdemokraatia põhimõtete järgi edastab rahvas oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest; vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud; vajadus tõsta tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga.
Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning ära ostetavus .
Kontrolli teostamiseks on 3 võimalust:

Sisekontroll - eeldab psühholoogilist(kõitumisnormid ja eetika ) ja juriidilsit kontrolli
Poliitiline kontroll- varaline järelvalve ja kontroll kõrgete amtikohtade täitumise üle.
Õiguslik kontroll- vältida korruptsiooni ja tagab halduskoraalduse

Ametnikkonna kasulikkus Max Weberi järgi:

Ametlik asjaajamine seotud kindlate reeglitega.
Valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud.
Igal ametikohal kehtivad ametinõuded.
Kogu tegevus dokumenteeritakse,
Administreerimine ja omandisuhted on lahutatud.
Puudub igasugune võimalus ametikohta omastada
Ametnikkond on professionaalne

Parkinsoni seadus on juhtimisalane põhimõte, mille järgi töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja.
Peteri printsiip selgitab alla, üles ja samal tasandil toimuvat personali liikumist hierarhiliselt organiseeritud süsteemis.

Kohtuvõim- poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist.
Kohtuvõimu ülesanded:

Õiguskorra tagamine
Kodanike õiguste kaitse

Konstitutsioonilisuse järelvalve ehk Põhiseaduslikkuse järelevalve: võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mitte vastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist.
Võimutasandite tasakaalustamine: kui osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega , siis peab kohus taastama võimuhierarhia
Valitsemise stabiilsuse tagamine: suudab seista vastu hetkelise aktuaalsuse või erakondliku huvi ajel loodud õigusakti kehtestamisele

Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi eristav tunnus:
Anglo-Ameerika:

Kohtusüsteem ühtne- pole astmeline.

Pole konstitutsioonikohust
Kohtunikud valitakse (Nn Missouri plaan)
Kohtunik kodanike kaitsja

Euroopa:

Mitmeharuline süsteem
Konstitutsioonikohus

Kohtunikud nimetab valitsus
Kohtunik eluaegne

Riigikogu nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja riigikohtu liikmed
Muud kohtunikud president Riigikohtu ettepanekul
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena

Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: Kohtusüsteem kolmeastmeline:

Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjad ning halduskohtud – kaebused ametiasutuste ja isikute vastu
Ringkonnakohus- Apellatsioon
Riigikohus - Kassatsioon (alamkohtute menetlusnormide täitmise ülevaatamine). Otsus on lõplik

Ombudsman ehk õigusvahemees- Huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja –isikutega
Õiguskantsler - Teostab järelvalvet õigusaktide üle
Riigikotrolör- riigi vara säilimine, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine, riigikontrolli struktuuri määramine ja tegevuse üldjuhtimine.

Euroopa Inimõiguste Kohus:

Inimese, juriidilise isiku või osalusriigi kaebus
Sinna võib pöörduda kui kõik riiklikud kohtuastmed on ammendatud (pole õigeks mõistetud)
Saab määrata rahalist hüvitist, kui riik on teinud ülekohut kellegi suhtes

Kohaliku omavalitsuse kujunemise alus: Regionaal valitsus on vahendajaks ning kordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.
Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses.

Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad . Kuidas seondub sellega kaheastmeline, kuidas kolmeastmeline omavalitsus?

Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest.

Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi mõõdustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikus omavalitsuses

Detsentraliseeritud mudel – omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu

Niisugust halduskorraldust nim. kolmetasandiliseks, sest igal tasandil- keskvõimul , reginaalvõimul ja kohalikul võimul- on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks.

KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus
Lähimus- ehk subsidiaarsuspõhimõte
Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus

Maavanem - kõrgem riigiametnik , kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem juhib maavalitsuse tööd ning koordineerib maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd.
Maavalitsus e. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 23 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kalev111 Õppematerjali autor

Konspekt 12. klassi II perioodi ühiskonna õpetuse arvestuseks.
Kõik teadmised Eesti Vabariigi kõrgeimate võimuorganite osas olemas.
Infot leiate: riigikogu, valitsuse, kohtusüsteemi ja kohtuvõimu, põhiseaduse, riigivalitsemise vormide, kõik vajalik parlamendi, ülemkoja, bürokraatia, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Inimõiguste kohtu jms kohta.

Ühiskond Riik valitsus konspekt 12.klass ühiskonna õpetus riigikogu kohtusüsteem omavalitsus põhiseadus parlament Euroopa Eesti parlament

Sarnased õppematerjalid

doc

Valitsemine ja avalik haldus

esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

Ühiskonnaõpetus

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega.

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor)

Inimene ja ühiskond

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Eesti vabariigi parlament on ühekojaline, 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused. · Muud valitsusasutused. · Ametid. 3 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Põhjused: · Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil.

Inimese õpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

õigusvastasest valitsemisrežiimist ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Toodud definitsioon sisaldab ka teist diktatuuri ja demokraatia olulist erinevust. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laene, kuid laenulepingud peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangud ainult ühte võimuharu. Õigem on rääkida seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest

Ühiskond

ppt

Valitsemine ja avalik haldus

põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid