6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16
Etenduses esitatud teosed olid pop'i zanris. Üldiselt olid lood rütmikad ja kaasakiskuvad, kuid mõningates stseenides võis kuulda ka ballaade. Etenduse kava oli oma ülesehituselt huvitav. Kuna olen Keskkoolimuusikali filme näinud, siis võin kinnitada, et etendusse olid valitud parimad palad. Vaatamata oma noorusele, oli esinejate tase väga hea. Eriti hästi oskan välja tuua peaosatäitjate Ott Leplandi ja Mari Ronimoisi hääled, mis kõlasid etenduse jooksul kõige rohkem ning kelle hääled olid üksikutes stseenides kõige paremal tasemel. Kui alguses pelgasin natukene massistseene, sest kartsin, et noorte lauljate hääled pole ehk nii võimsad kui massistseen nõuab, siis peale esimest massistseeni minu kartus kadus. Kõikide lauljate hääled olid väga kõlavad ning selged, mis tegi muusikali vägagi nauditavaks.
jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. · 1982Â2002 Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetaja. · 1997. aastast alates Muhu tulevikumuusika festivali "Juu Jääb" peakorraldaja. · 1999
Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest  ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat  kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot  arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007  10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat  jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007  64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse)
Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri.
Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta )
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4
sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning
Valimisseadus  riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum
Motett. Konspekt . 13.sajandi paiku kujuneb Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr  monett , millest saab selle sajandi põhizanr . Monett on selline laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmonetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmonetis kolm häält. Tõenäoliselt esitati monette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhääli lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Monette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest.
Polonees  ¾ taktimõõdus ballitants Ooper  muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon  muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso  3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr  muusikateose liik Vorm  muusikateose ülesehitus Polüfoonia  mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia  4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett  4-osaline teos neljale keelpillile Missa  jumala kiituse teos Tantsusüit  mitmeosaline teos, mis koosneb erinevatest tantsudest ja muudest paladest Gregooriuse laul  saadeta 1-häälne kirikulaul Motett - mitmehäälne vokaalteos Madrigal  2- või 3-häälne laul karjusedüllist või armastusest
aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil olid laulusõnad väga korrektselt väljendatud. Väga meeldis mulle nende positiivsus ja sära laval, see ei lasknud enda meeleolulgi langeda. Kõige mõnusam oli kuulata laulu ,,Meil on aega veel", kuigi see on minu jaoks üsna 1 Räpparid hülgasid arvutimuusika. http://www.ohtuleht.ee/493104
Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur  helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur  rõõmus helilaad Dünaamika  Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur  Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte  Vali Harmoonia  Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia  Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik  Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine  muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad
stseen- näitemängu väikseim osa, mille käigus näitlejate koosseis ei muutu vaatus- näitemängu osa, mis koosneb stseenidest Kuuldemängude kuulamine Pealkiri Sisu Dramatiseering Hinne Õpetajate Elu koolis, õpetajate toas Raske eristada õpetajate hääli, 2 tuba vaikne, inside naljad, sahisev Karm Röövimine Reaalsed hääled, hästi mängitud, 4 reaalsus liiga palju ropendamist Tuli- Toidu otsimine metsas, tõeline Head hääled, naljakas, mõttega 5 punase sõprus õuna lugu Õige Tutvumissaate paroodia Ülepingutatud ja ebausutav 3 valik Politsei- Paroodia Kohati ebausutav, kohati päris 4 kroonika hea
Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel. Ars nova silmapaistvam esindajaGuillaume de Machaut. Polüfoonia- mitmehäälsus, (kaanon)
Proportsionaalne  Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis
· Pole täpselt teada, millal võeti kasutusele polüfoonia vaimulikus muusikas. · Vihjeid mitmehäälsuse kasutusele annavad 7. sajandi ürikud, kuid esimesed noodinäited on säilinud 9. sajandist. · Oletatakse, et tõuke andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Organumid  esimesed kahehäälsed laulud keskajal. · Kuni 12. sajandini olid organumid enamasti kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Alumised hääled liikusid paralleelselt kvartides, kvintides või oktavites  lihtsamad. Raskemates liikus alumine hääl oma teed erinevates intervallides ülemise häälega. Mõnikord hoidis alumine hääl ühte nooti kinni. Mõnedes liikusid hääled vastassuunas. · Umbes 12.-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl. · Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli keerukam ja liikuvam. · Alumist häält ehk Gregoriuse koraali hakati laulma aeglaselt, venitades.
kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant 3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3
2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11  12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. ORGANUM  mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: Paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT  kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti. Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes Häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku
1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad  igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte  parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue  kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne
·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud
1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr  motett (pr k motet - värss), millest saab selle sajandi põhizanr. Motett on selline laul, kus alumisele häälele (lad k cantus firmus  kindel laul, nimetatakse ka tenoriks), milles oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Sageli olid need tekstid eri keeltes: cantus firmus ladinakeelse vaimuliku tekstiga, ülemine hääl näiteks prantsuse keeles ja ilmaliku tekstiga, mis oli sageli armastuseteemaline. Topeltmotetis on tenorile lisatud kaks, kolmikmotetis kolm häält. Tõenäoliselt esitat motette sageli pillide saatel, sellisel juhul lauluhäält lihtsalt dubleeriti muusikainstrumentidega. Motette hakati nende ilmaliku sisu tõttu üha enam
Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5. Milised on nende süsteemide erinevused ja sarnasused? Plussid ja miinused? Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste
7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert? Muusikateos soolopillile sümfooni-või kammerorkestri saatel 18.Mis on fuuga
6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel. Pärast valimisi muutub pingerida. Suletud nimekiri- toimub häälte ülekandmine ja pingerida jääb samaks (riigikogu valimistel). Eelised: hääled ei lähe kaduma. Parteidel võrdsed sansid. Puudused: keerukas ja võib tulla ebastabiilne valitsus.
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja
* Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks * Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus * Muusikas aitavad korda luua rõhulised ja rõhutud pulsilöögid * Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur * Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis * Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo.
Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Majoritaarse v.süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi. 7)Eelised: võimalus võimule saada ka väikeparteidel- võimu mitmekesisus /hääled ei lähe kaotsi, võimul ideoloogiad mida rahvas eelist./rahva soovid esiplaanil puudused: parteide sisene mõjuvõim suur/süsteem tavainimesele raskesti arusaadav ja jälgitav/suured oht kiiremale valitsuse muutusele 8)majoritaarne süsteem, sest selle puhul saab saadikukoha kandidaat, kes lihtsalt rohkem hääli kogus. Suuremad
Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid, mis on aluseks meie tänapäeva muusikale.
Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel  naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl. Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile
all linnupesa ja siis saab seda terve kevade ja suve kuulata. Vahel suure tormi puhul on hea kuulata ka tuule vihisemist. Mul on siis selline tunne, et kohe juhtub midagi, selline põnevustunne. Loodan et hakkab vihma sadama, müristama ja välku lööma. See on looduse poolt tekitatud hääl ja see hääl on küll bussi vilinast ja automootori mürast üle. Siis on hea tunne, et nagu loodus asub valitsema ja linnakära kaob. Päeva möödudes jääb meelde ka koolis toimuvad hääled. Lapsed mängivad koridoris ja kiljuvad karjuvad rõõmust vahetundide ajal. Tunni ajal karjuvad õpetajad õpilase peale kui midagi maha jäi või kodune töö on tegemata. Laualt lendab tihti vihikuid, õpikuid, pinaleid, päevikuid ja pastakaid maha. Kõik see tekitab helisid, mõni valjemat mõni mitte. Sööklates kolistavad kokad nõudega. Muusika tunnis on küll hea olla kui lauldakse ja kõik laulavad õigel viisil. Keegi ei lähe rütmist välja, siis on hea kuulata ja ise kaasa laulda
funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl.
MADALMAADEMUUSIKA Burgundia  kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable  väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15  16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia  kõik hääled omavahel võrdsed.) esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel Cantus firmus  ehk põhimeloodia mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Teine põhizanr ikkagi motett. MADALMAADE KOOLKOND Imitatsiooniline pülofoonia  hääled kasutasid sarnaseid meloodia kujundeid-
ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga
• Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks • Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus • Muusikas aitavad korda luua rõhulised ja rõhutud pulsilöögid • Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur • Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis • Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate • Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis
Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama  sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus. Muusika lähtub ka teksti rütmist ning rütmipilt hakkab lihtsustuma. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett Polüfoonia ja Fuuga See on mitmehäälsus, kus ühendatakse iseseisvad võrdõiguslikud hääled. Luuakse kompositsioonitehnika põhjal mida nimetatakse kontrapunktiks. Fuuga on polüfoonilise muusika täiuslikem vorm. See on välja kasvanud kaanonits. Fuugas astuvad hääled sisse sama teemaga erinevatel aegadel. Kaanonis on kõikide häälte meloodiad algusest lõpuni ühesugused, siis fuugas läheb iga hääl peale teema esitamis erinevalt edasi.Nii sonaadi- kui ka fuugavormil on kolm alajaotust. Ekspositsioonis viiakse fuuga teema läbi järjest kõikidest häältest
1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne
Valimispäeval ei tohi enam teha valimispropagandat, valijaid hirmutada ega meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda. 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli.
VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik)
andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga  põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata
Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett  a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand  prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik
võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas.
ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: · Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks · Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada · Riigi kodanikul on õigus teha oma valik ise ja hoida seda enda teada · Hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõiguse saab enamus riikides isik, kes on vähemalt 18-aastane ehk täisealine. Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi. Saadikuks saab isik kandideerida vaid olles täisealine ja omades selle riigi kodakondsust. Seda nimetatakse kandideerimisõiguse omamiseks. Valimiste korraldamisel on suure tähtsusega valimissüsteem ehk hulk põhimõtteid, mille
võivad olla erinevad..noodid olid kaunistuste ja keerutustega.tema muusikas on RÜTMID. Gooti arhitektuur ja muusika- akustika,kirikud olid mitmelöövilised ,heli peegeldub,tekib tugev, pikk järelkõla.(8-10 s) tugevuse vahekord muutub pidevalt. Perotinus  12 saj lõpp 13 algus .muutuseks oli 3 ja 4 häälse organumi liitmine.greg koraal on alumina.ülemised 2 või 3 häält liiguvad rütmiseeritult.rütm on juba peaaegu olemas.greg koraal kaotab järjest oma positsiooni.ülemised hääled hakavad rohkem kaasa mängima. Motett- 13 saj.tekisid Pr. maal ,põhi meloodia võis olla Greg koraal agaei pidanud,ülesse lisati uued hääled.ülemised hääled olid tihti erinevates keeltes.erinevate tekstidega. 13 saj lõpus moketid kirikus keelati. 13. saj võeti kas tänapäeva üsteemile analoogilise süsteemi, mille noodid olid poole pikemad. Maxima,longa,brevis,semibrevis. Kölni Franko lõi uue rütmsüsteemi tänapäevastes noodimärkides.
motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal  kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti. · Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika, hääled luuakse koos. · Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist, sõnad inspireerivad muusika tundelisi ja vahel ka piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. · Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille liigendus seotud hingamisega 14. sajandi muusika Ars Nova · Uusaegne kultuur väärtustab uut.
Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält. Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust  kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust. Kõigi, kas täis või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks. Osaühing: Omanik on osaühing tervikuna. Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires. Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled proportsionaalselt osamaksule. (Kordineerv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. Kasum: jaotamine määratakse häälte arvust tulenevelt Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu.
annaabi.ee 
