Ühiskonna õpetus: võim ja ideoloogiad (0)

Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass
1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine
Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga
Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad
2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele
3.   Ühiskonna struktuur: Avalik sektor , Erasektor, Kolmas sektor
4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata
Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus ( seaduslikkus )
5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
Majanduslik ühishüve: riigimeedia; teed ja tänavad; ühistransport.
Mittemajanduslik ühishüve: haridus ja tervishoid; politsei ja kaitsejõud; kohus.
6. Ühiskonnaliikmete bioloogiline erinevus- kaasasündinud erinevus.
Ühiskonnaliikmete sotsiaalne erinevus- elu jooksul saavutatud erinevus.
Neist lähtuvad inimeste ootused ja käitumine:Staatus kohustab inimest käituma vastavalt selle tähtsusele, kuna antud staatuse tõttu on ühiskonnal tema suhtes sellised ootused.
7. Sotsiaalne mobiilsus:
Horisontaalne- on inimese liikumine sarnaste gruppide vahel ehk sinu positsioon ühiskonnas väga ei muutu. (Tapa Maxima müüja läheb Tallinnasse Maxima müüjaks)  
Vertikaalne- on inimese liikumine erinevate inimgruppide vahel, millega kaasneb aina suurem positsiooni muutumine ühiskonnaga (Ajalehepoiss võidab lotoga).
8. Sotsiaalne kihistumine, selle riskid ühiskonnale ja ideaalne variant
Sotsiaalsel kihistumisel jagatakse inimesed mitmete ühiskonna jaoks oluliste tunnuste alusel kihtidesse.
Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse.
9. Agraarühiskond : rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis
Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud , ratsionaalsus, bürokraatia , töö ja puhkuse sfäär eraldus , ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus.
Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor , kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital , haritud spetsialistid , tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond .
Majanduse kolm põhivaldkonda:
Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine
Sekundaarne sektor – energiamajandus , masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus
Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused , haridus , infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine , finantstegevus
10.   Heaoluriik - miks tekkis, mida taotleb, kuidas ellu viiakse? Tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Riigi klassikalised funktsioonid- kord ja turvalisus, kaitse välisvaenlaste eest. Toimetulekuvõimaluste parandamiseks teenused ja väljamaksed.
11.  Riigivalitsemise vormid, näiteid riikide kohta, kus üks või teine neist rakendust leiab.
1) vabariik- mittepärilik. *parlamentaarne (Eesti, Soome), *presidentaalne (USA, Venemaa). Tugev seadusandlik vs tugev täidesaatev võim
2) monarhia - pärilik * konstitutsiooniline ( Hispaania , Rootsi, UK, Taani), *absoluutne (Saudi- Araabia , Vatikan).
12.  Riigi haldusliku korraldamise vormid, näiteid riikide kohta.
1) Unitaarriik- üks võimukeskus (Eesti  - Tallinn)
2) Föderatsioon - haldusüksustel suur otsustusõigus (Saksamaa - Liidumaad)
3) Konföderatsioon - suveräänsete riikide liit, välis-, kaitse- ja majanduspoliitika (Euroopa Liit).
13.  Võimu iseloom ehk kas vabariik on alati vaba riik?
Demokraatia: kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas; vabad ja regulaarsed valimised; riigivõim lähtub seadustest , inim- ja kodanikuõigustest
Diktatuur:
1) Autoritaarne  ebademokraatlik valitsemine; sageli ajutine;  õigusi piiratakse, et režiim püsiks
2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne
14.  Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.
Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus :
Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism - indiviidi vabadus; vaba konkurents , avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism - traditsioonid, rahvuslus , kristlik moraal , erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus.
Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism - üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub majandusse; astmeline maksustamine. 3) kolmas tee e uusvasakpoolsus- indiviidi suurem panus.
15.  Demokraatia pärineb Vana-Kreeka Ateena linnriigist.
Lincolni jaoks oli oluline, et ei kaoks valitsust, mis on rahva oma, ning selle poolt ja jaoks loodud.
16.  Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja –kampaaniad; protestiaktsioonid.
17.  Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus , kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine,  tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemustega arvestav enamuse võim, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus .
18.  Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus.
Siirdega kaasnevad probleemid:
1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni
2) reform- algatavad võimulolijad; enamasti kavakindel ja rahumeelne
19.  Võimude lahususe autor on Charles-Louis de Montesquieu „Seaduste Vaimust “
Võimude lahusus- vajalik selleks, et vabadus ohtu ei satuks ning seda peetakse ka demokraatia nurgakiviks (üks haru kontrollib teist).
Eesti näited: Seadusandlik võim kuulub parlamendile (kodanike huvide esindamine, seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine); täidesaatev valitsusele ja riigipeale ( seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine) ning kohtuvõim kohtusüsteemile (seaduste kuulekuse tagamine, järelvalve võimu üle; sõltumatu ja aus õigusemõistmine ). Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsiooni!
20.  Õigusriik ning selle tunnused
Riigivõimu piirab põhiseadus ; ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt; seadused kehtivad sarnaselt kõigile; võimude lahusus; õigus omada ning levitada erinevaid arvamusi ; kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riigi eest.
21.  Demokraatlike valimiste tunnused
1) vaba konkurents- kõik normidele vastajad võivad kandideerida ja hääletada, parteide arvukus = konkurents erakondade vahel
2) üldisus- valimisõiguslike hulk võimalikult lai
3) ühetaolisus - igal häälel sama kaal
4) otsesus- kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt
22.  Valimiste peamised funktsioonid
Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine; vähendab kodanike nõudmisi; annab hinnangu senisele tööle; näitab usaldust; hariv funktsioon (et saada teada mis vaated on valijatel).
23.  Viimaste valimiste tulemused Eestis
·       Europarlament – Reformierakond (2 kohta), Keskerakond (1), Isamaa ja Res Publica Liit (1),  SDE (1), Indrek Tarand (1)
·       Riigikogu – Reformierakond 28,6%, Keskerakond 23,3%, IRL 20,5%, SDE 17,1%
·       Tartu kohaliku omavalitsuse valimised – Reformierakond 28,16%, IRL 21,08%, Keskerakond 18,44%, SDE 15,8%
24.  Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused
1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad ; ringkondade arv = kohtade arv; „ Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled ; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus
2) Proportsionaalne- ringkondade arv väiksem; igast ringkonnast mitu mandaati .
25.  Eestis kasutusel olev valimissüsteem  12 valimisringkonda: Tallinnas 3, Tartus 1; LIHTKVOOT -Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv (Lihtkvoot ehk isikumandaat ); RINGKONNAMANDAAT-Ringkonna hääled kokku; mitu korda üle mandaadi, +1 kui jääk >0,75 kvooti;  1 mandaat kui jääk>0,75 kvooti; KOMEPNSATSIOONIMANDAAT- o   D’Hondti jagajate meetod, 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne.