Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Rainar Enden
Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine
Referaat
Juhendaja :
dr. Age Värv
Tallinn
2018
Sissejuhatus
Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele. Käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevaid viise, mil viisil ühel või teisel puhul toimida ja millised võivad olla probleemid nende toimingute tegemise juures ja kuidas neid probleeme efektsemalt lahendada.
Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokumentide edastamisel kehtinud põhimõtteid. Muudatuste sisu seisnes eelkõige põhiseaduslikust ärakuulamise põhimõttest ja kahest põhimõttest, millest esimene on kohtuliku kaitse printsiip, mis tuleneb põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigusriikluse põhimõttest ning igaühe õigusest pöörduda oma õiguste rikkumise kaitseks kohtu poole. Teine printsiip sätestab isiku põhiõiguse PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele.
Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3
Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine4. See selgus 2008. aastal kohtukorraldust puudutavas küsitluses, mis oli läbi viidud kohtunike, prokuröride ja advokaatide hulgas. Probleemide ulatus on lai ja ka piirkonniti erinev. Üks põhjus mis segadust tekitab on suur reeglite hulk, mida tuleb järgida menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Samas puudub kindel järjekord, millist viisi, millises olukorras kasutada.
Seega võib vabalt ilmneda ka olukord, et erinevates kohtutes on erinevad metoodikad kuidas menetlusdokumente kätte toimetatakse.
1. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE 
Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik ( TsMS ) 6. osa
Mis üldse on menetlusdokumentide kättetoimetamise mõiste? (TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist.
Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt , et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid , mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid .
TsMS §-s 306 nimetatud menetlusdokumendid, mis tuleb dokumendi saajale kätte toimetada, on dokumendi saaja õiguste õigeaegse teostamise ja kaitsmise seisukohast eriti olulised seetõttu, et nende dokumentide kaudu saab dokumendi saaja teada tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5.
Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma.
2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. 
Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi üleandmist menetlusalusele isikule. Kättetoimetamine on teatavakstegemise dokumenteerimise menetlus.6
Kohus korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Üheks võimaluseks kuidas menetlusdokumendid edastada menetlusalusele isikule on postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (TsMS § 306 lg 3)
Nimetatud viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine eeldab, et kohtul oleks teada dokumendi saaja andmed. Seega lasub hagiavalduse esitajal kohustus esitada menetlusealuse andmed, mis võimaldaks kostjal dokumendid õigeaegselt kätte saada.
Oluline on ka teada, et alates 01.01.2009 kehtib regulatsioonis muudatusena järgmine punkt. Kohtutele on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajaliku info paremaks tagamiseks antud senisest selgem võimalus riigi ja erasektori andmebaasidest teabe saamiseks. TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt, krediidiasutustelt, kindlustusseltsidelt jmt isikutelt või asutuselt (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud isikud peavad kohtule vastama ning tehniliste võimaluste olemasolul tuleks kohtule võimaldada ligipääs andmebaasi vastavale osale7.
Aga on ka erandlike olukordi TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kätte toimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest8.
See annab võimaluse menetlusdokumendid kätte toimetada eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale (TsMS § 322), äriruumis (TsMS § 323), menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumisel (TsMS § 325), postkasti panekuga (TsMS § 326), hoiustamisega (TsMS § 327) või avalikult (TsMS § 317)9
Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks võib sõltuvalt olukorrast olla erinevad viisid. (TsMS) § 311 reguleerib menetlusdokumentide kättetoimetamist kohturuumis. Sellise üleandmise viisi puhul peab olema fikseeritud väljastamise aeg ja saaja poolt peab olema kättesaamise kohta ka antud allkiri . Vastav märge tehakse kohtuistungi protokolli. TsMS § 315. reguleerib   menetlusdokumendi kättetoimetamist kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel.
2.1 Kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel
Kohtutäituri tegevusega seotud kättetoimetamise kaasustes on Riigikohtu tähelepanu keskmes
olnud järgmised küsimused: kohtutäituri tasunõude tekkimise eeldused, mida peab täitur olema teinud selleks, et tal oleks õigus saada tasu. Kohtutäituri hoolsuse määr oma ülesannete täitmisel, kohtutäituri ja kohtu koostöö menetlusdokumendi kättetoimetamisel, kohtutäituri kohustus järgida kättetoimetamisel kohtu juhiseid. Hoolimata nõudest, et kohtutäituril on kohustus järgida kohtu juhiseid peab ta siiski esmajoones juhinduma TsMS sätetest. Menetlusdokumendi kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri vahendusel sätestab TsMS § 315. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema TsMS-s sätestatud viisil dokumenteeritud10. Kuna menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui näiteks Maakohus on juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, siis peab kohus kohtutäiturit sellest ka teavitama. Sellega saab vältida olukorda, kus kohtutäitur teeb menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatult dubleerivaid toiminguid11.
2.2 Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine
Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektrooniliselt on mitmeid erinevaid viise. Elektrooniliseks kättetoimetamiseks võib pidada faksi teel saadetud menetlusdokumente, kui ka e-kirja teel saadetud dokumente. Mõlema kättetoimetamisviisi puhul kehtib nõue, et kostja peab tagastama allkirjastatud kättesaamistõendi, et saaks lugeda sellist kättetoimetamist nõuetekohaseks. Sellisel puhul on kostjal tarvidus tagastada lihtkirja vormis kinnituskiri dokumentide kättesaamise kohta. Seega kohtu seisukohalt on kõige kindlam viis veendumaks, et kostjad on dokumendid kätte saanud, infosüsteemi sisene dokumentide üleandmine. Kuigi ka sellel viisil on vaieldavaid aspekte , millest üks on Euroopa maksekäsumenetluse määruse art 13(d) kohaste miinimumstandardite kooskõla.
3. Piiriülene menetlusdokumentide kättetoimetamine.
Piiriülestes kohtuvaidlustes on samuti väga oluline, et menetusdokumendid jõuaksid kostjale toimetatud ennem kohtumenetluse algust. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6-st12 on kohus kohustatud toimetama õigeaegselt menetlusdokumendid kostjale. Õigeaegne dokumentide kättesaamine tagab selle, et kostja saab ennast kaitsta ja kohtuprotsess oleks kooskõlas õiglase kohtupidamisega13. Kuigi kohtute pingutused võivad olla maksimaalsed dokumentide kättetoimetamisel, siis võtmeküsimus piiriülestes kohtuvaidlustes on keeleline arusaamine. Pahatihti jäävad keeleprobleemide tõttu kohtutele kostjapoolne tagasiside andmata ja see viib selleni , et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud ka olukordi tsiviilkohtu menetluses, kus hagejal lasub kohustus toimetada kostjale kätte kohtumenetluse dokumendi tõlge. See tagaks teataval määral selle, et hagejal on vastutus kohtumenetluse raames tagada õiglane kohtupidamine kohtualusele, kelle ta oli kaasanud kohtumenetlusse kostja tahte vastaselt15.
Kokkuvõte
Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalusi kehtivas TsMS-s leida võib. Antud teema läbiv küsimus võiks olla, kas kostjale on tagatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kohtuprotsessi kulgemine mõistliku aja jooksul.
Üldiselt leiab autor, et kohtud püüavad rakendada maksimaalseid meetmeid , et menetlusosalistele oleks tagatud põhiõigused dokumentide kättetoimetamise osas. Kuid paljudel juhtudel on siiski kättetoimetamine keeruline, üheks levinumaks põhjuseks on see, kui kohtualune väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine aeglustab kohtumenetlust ning riivab teiste menetlusosaliste õigust saada kohtult kaitset mõistliku aja jooksul.
Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et piiriülestes kohtuprotsessides on suureks probleemiks erinevate keelte kasutamine ja sellest arusaamine. Ka see on üks probleem, mis jätab süüaluse ilma õigusest õiglasele kohtupidamisele. Aga erinevatest artiklitest tuleb selgelt välja, et kohtud tegelevad selle probleemiga järjepidevalt, et tagada dokumentide kättetoimetamise seaduslikus.
KASUTATUD MATERJALID
Kirjandus
1. Truuväli, E.-J, et al (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn, 2008
2. Rahvastikuregistri andmetel põhinev kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses - kas lubatav põhiõiguste riive? Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014
3. M. Ernits . Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. – Juridica 2004
4. Menetlusdokumendi kättetoimetamine Tsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit Vutt eraõiguse analüütik Tartu 2009
5. Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross -Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012)
Õigusaktid
6. Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT 1992, 26, 349 ... RT I, 27.04.2011, 2
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik1 - RT I 2005, 26, 197
8. European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www. echr .coe.int
Kohtupraktika
Riigikohtu lahendid
9. RKTKo 3-2-1-94-07
10. RKTKm 3-2-1-168-11
11.RKÜKo 3-1-1-88-07, p 41.
12.RKTKm 3-2-1-168-11, p 12.
1 Truuväli, E.-J, et al (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn, 2008, § 24 komm 5
2 Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT 1992, 26, 349 ... RT I, 27.04.2011, 2.
3 RKÜKo 3-1-1-88-07, p 41.
4 Esimese astme kohtunike sõnul on nn "kättetoimetamise staadiumis " hinnanguliselt umbes 1/3–1/2 tsiviilasjadest.
5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et „apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele“.
6 M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. – Juridica 2004/V, lk 322.
7 Menetlusdokumendi kättetoimetamineTsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit Vutt eraõiguse analüütik Tartu 2009 lk 4
8 RKTKm 3-2-1-168-11, p 12.
9 Rahvastikuregistri andmetel põhinev kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses - kas lubatav põhiõiguste riive? Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014 Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014
10 Samas
11 1. jaanuaril 2009 jõustunud TsMS § 315 lg 3 muudatustes on samuti arvestatud põhimõttega, et kogu kohtu valduses olev teave tuleks kättetoimetavale isikule üle anda ("Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele kättetoimetatava dokumendi, tema käsutuses oleva teabe varasemate kättetoimetamiskatsete kohta ja isiku teadaolevad kontaktandmed").
12 European Convention on Human Rights European Court of Human Rights Council of Europe F-67075 Strasbourg cedex www.echr.coe.int
13 Astrid Stadler, Practical Obstacles in Cross-Border Litigation and Communication between (EU) Courts, 5 Erasmus L. Rev. 151 (2012)
14 sama
15 sama