Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist
seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige,
Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud. Taandamise aluseks olevate asjaolude loetelu on avatud loetelu. Taandamise avaldus tuleb esitada kirjalikult
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused. Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal
Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk
Probleemide ulatus on lai ja ka piirkonniti erinev. Üks põhjus mis segadust tekitab on suur reeglite hulk, mida tuleb järgida menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Samas puudub kindel järjekord, millist viisi, millises olukorras kasutada. Seega võib vabalt ilmneda ka olukord, et erinevates kohtutes on erinevad metoodikad kuidas menetlusdokumente kätte toimetatakse. 1. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 6. osa Mis üldse on menetlusdokumentide kättetoimetamise mõiste? (TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid, mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on
2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami. 3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2; ametissenimetamist; (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; saanud 30-aastaseks. 5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest
1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2; 3) ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks ametissenimetamist; saanud 30-aastaseks. 4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) 5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral;
................................................................................................................................. 19 2 SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi. § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus tõestada kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka tõendab. NB! Kui võlgnik saab pärandi, siis võlgnik otsustab kas võtab vastu või mitte, ent kui võtab vastu, siis kuulub pärand pankrotivara hulka. Vara valitsemine. § 124 e haldur võtab vara valitsemise ja haldamise üle. Haldur koostab detailse varade ja võlgade nimekirja (k.a. nõuded)
alternatiivsete alusnormide kohta, Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud
Advisorsilt ,,Maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuringus" 2013 aastal. Samasugune kriitika puudulikud andmed, vigaselt esitatud andmed, lahendite paragrahvid ei kattu jne, on saanud ka Ametlikud Teadaanded.(Maksejõuetuse...2013:14) Töö autori otsing Kohtulahendite registrist 15.04.2014 a annab tulemuseks 14 tulemust, millest kohtuotsuseid on viis. Sisuga tutvudes selgub, et ükski otsustest sisuliselt ei käi eraisiku pankroti kohta. (Kohtulahendite...) Timo Reinthal (2011) Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik kirjutab Kohtute aastaraamatus 2011 järgmist: "KIS, KIS 2, DHS, DVK, ÕIS, ET, AET, MIS, RKIS, RIS,KRMR, KARREG, MFA. Ilmselt nii mõnigi lühend, mis tähistab infosüsteemi või infosüsteemi projekti, millega kohtud mingil moel kokku peavad puutuma, jäi veel nimetamata. Kui paljud teavad, mis konkreetse lühendi taga peitub, on iseküsimus. Ja kas peakski teadma. Kohtute jaoks on oluline, et menetlus kulgeks algusest lõpuni
Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja 6 võib nõude õigsust tõendada nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R
- Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; − enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise korraldamine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2
Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning
kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet;
com Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja
leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvide või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik. · õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 13 lg 1; TsMS § 2) · õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146- 150) · õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lg 3) · õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lg 4) · õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse · õigus pöörduda kohtusse (PS § 15 lg 1) ·
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
Ostu hind selle tasub ostueesõigusega isik. Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend
5 Koondumine eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab haldamisel nõu Riigikohtu esimehe juhitav kohtute haldamise nõukoda. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kui kohus ei algata pankrotimenetlust, jäävad avalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda. Kui kohus menetluse algatab, siis ettevalmistavate ja avalduse tagamise toimingutena nimetab ta ajutise halduri; määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks; võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha; peab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise; võib kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti. Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku
EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 2 lõige 2; TsMS § 2). Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146-150). Õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lõige 3). Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lõige 4). Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse: - süütuse presumptsioon;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
