Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus: · Kassatsioonimenetlus · Teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud · Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium). Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask. Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt
kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus • Kohtunikuameti eluaegsus (PS § 147 lg 1 esimene lause) • Ametisse nimetamise kord (PS §150) - Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
............................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus
seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui: 1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu; 2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused;
sotsiaal- ja arstiabile Euroopa Inimõiguste Kohus • 2011-2020 esindab selles Eestit endine riigikohtunik Julia Laffranque • Sinna võib pöörduda siis, kui Eesti Riigikohtus õigust ei leia Autor: francois from Strasbourg, Prantsusmaa (2005) • Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (1987) • Selle alusel tegutseb ekspertide komitee • Ekspertidel on õigus külastada vanglaid, politseid ja vaimuhaiglaid • Esitab pärast visiite salajase raporti, milles võivad olla soovitused parandada kinnipeetavate olukorda
8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine
1. Riikliku või kohaliku halduse üksus. - Maakond on riikliku halduse üksus. - Vald ja linn on kohaliku halduse üksus. Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseeri...
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus.
(Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi
karistusseadustiku paragrahvide 201 ja 2172 mõistes käiku lasta. MÕJUVÕIMUGA KAUPLEMINE http://uudised.err.ee/index.php?06253085 Tehver: mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar 17.05.2012 16:28 Mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar kõik need kuus aastat, kui see norm on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on pannud esitama küsimust nii riikliku süüdistuse kui ka seadusandja praagi kohta. Jaanus Tehver rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõjuvõimuga kauplemise sisutus väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne. "Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus
Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse menetlusse) 6. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 7. Millised on kohaliku omavalitsusüksused? Vallad ja linnad 8. Mis on alalik haldus? Avalike asjade korradamine. Avalik haldus on kõik see, mis jääb üle seadustest ja kroraldustest. (ülesanded: avaliku korra ja jugleoleku kaitse, üksikisiku toetamine, avalikele võimule aineliste vahendiste kindlustamine, haldusvõime korralduslik
omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149 lg 3) • Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152) • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) • Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja üldkogu (PSJKS § 3 ning KS §-d 29 ja 30) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus (PSJKS § 2) - lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
3. Kohtuniku ettevalmistusteenistus: Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 4. Kohtute ülesanded ja lahendamise viisid: · Rahu tagamine, · Avaliku võimu kontroll, · Põhiseaduslikuse järelvalve, · Vaidluste lahendamine eraisikute vahel, · Kriminaalasjades esitatavad süüdistused, · Õiguse kujundamine ja loomine.
Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: PS ptk 2 ja 13. Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna
esitab talle küsimusi. Advokaadi eesmärk kohtuvaidluses on veenda kohut kliendi seisukohtade õigsuses. Lisaks kinnitab advokaat kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju, tegutseb pankrotihalduri, vahekohtuniku ja lepitajana jne. Ainult advokaatidel on õigus osutada riigi õigusabi ehk õigusteenust seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis isikule, kes ei suuda selles eest tasuda. Ainult vandeadvokaadid saavad teha menetlustoiminguid Riigikohtus. Tänapäeva keerulises õigusmaailmas ei saa advokaat olla märkimisväärselt hea asjatundja igas õigusvaldkonnas, üldsõnalised nõuanded võivad aga kliendile osutuda praktikas kasutuks. See eeldab ka advokaatidelt spetsialiseerumist konkreetse valdkonna sügavamale tundmisele. Advokaat on õigusteenuse osutamisel sõltumatu. Ta juhindub seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest tavadest ja südametunnistusest. Ta vastutab õigusabi
III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes
Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks. Ülemkohtu puhul tegelevad kõik kohtunikud nii tsiviilasjade kui ka kriminaalasjade läbivaatamisega ja kohus ise otsustab, millised asjad kuuluvad läbivaatamisele. Eestis on Riigikohtus üheks kolleegiumiks ka Põhiseaduslikkuse järelvalve kollegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku ja mis tegelebki põhiseaduslikkuse järelvalvega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees ning ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu. Ülemkohtul Rootsis aga parlamendi poolt vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsioon puudub. Selle funktsiooni
Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) 1 kuu jooksul kolme liikmelise loakogu ja otsustavad kas asi võetakse menetlusse või ei. Kui vähemalt üks on nõus siis seda ka arutatakse. Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2) põhiseaduslikkuse järelevalve 3) kohtuvigade parandamine 18 4) teismismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest
on riigieelarve eraldised. Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4 Käesoleval ajahetkel räägib Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelisi erimeelsusi läbi justiitsminister, milleläbi rikutakse teatud määral tema sõltumatust, kuivõrd temast sõltub kui palju kohus saab endale lubada, kui minister ei ole läbirääkimistes heal tasemel. Järelikult sõltub kohtute eelarve põhimõtteliselt ühest kehvast justiitsministrist.
16.03.2010 halduskorraldus 9 3 16.03.2010 Riigikohus: · riigi kõrgeim kohus · asub Tartus · omab 19 riigikohtunikku · otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike
Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 24 2) põhiseaduslikkuse järelevalve 3) kohtuvigade parandamine 4) teismismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest
kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste
§ 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse (1) Kahtlustatav on isik: vabadusekaotuse; - keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste - aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises alustamisest. kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras - või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend.
- nende vanemabid ja abid (21) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on kannatanul õigus - ning teised isikud uurija või kohtu loal. tutvuda esitatud süüdistusega, anda arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, (2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat. anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda. (22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda (3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse kaitsjat
asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v
Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi)
kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohuson riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle
kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast
juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Kohtunike koolitusnõukogu teenindab Riigikohus, mille tarbeks on Riigikohtus koolitusosakond. Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul). Kohtumenetluse olemus ja selle liigid Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks tuleb
Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi.
esitamise õiguse välistada. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Erinevalt apellatsioonkaebusest (TsMS § 652) võib määruskaebuses ringkonnakohtule TsMS § 662 lg 3 järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise. 35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend. 36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis
kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks lahendab kohtuniku eksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale esitatud kaebusi otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigkohtu esimehe suhtes
Kohtualluvus. Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: · PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel.
opositsiooni ees ja koalitsiooniparteid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud häälte kaotsiminek võib neile ohtlikuks saada. Siiski on seda tüüpi valitsused Euroopas levinud. Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem? Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad? Maa- ja linnakohtud + halduskohtud tegelevad haldus-, kriminaal-ja tsiviilasjadega Ringkonnakohtud esitatakse apellatsioon Riigikohtus - esitatakse kassatsioon Mis on apellatsioon, mis kassatsioon? Milles seisneb nende sisuline erinevus? apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus kassatsioon - apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires Millised on Anglo-Ameerika kohtusüsteemi eripärad? Mille poolest erineb Anglo-Ameerika süsteem Mandri-Euroopa kohtusüsteemist?
tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest. *Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse arutelu, ehk see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eesti vabariigi õigussüsteemis
tulenevad seadustest . Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid - PS ptk 2 ja 13.Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik , tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste,
o Raskete kuriteoasjade puhul on süüdistatavale eraldi pink o Tunnistajate ja asjaosaliste kuulamiseks kasutatakse pulti, mis asub kohtuniku ees o Istungisekretäril on laual arvuti ja helisalvestamise aparatuur Kohus lähtub ainult poolte esitatud infost, otsus rajatakse nendele asjaoludele mis menetlemise käigus tõendamist leiavad Maakohtus viib menetlust läbi 1 kohtunik, ringkonnakohtus ja riigikohtus vähemalt 3 kohtunikku Euroopa Inimõiguste Kohus tegeleb asjadega, kus on rikutud inimõigusi ja põhivabadusi. Sinna Riigikohtu otsust edasi kaevata ei saa 4.Vabariigi president: tema ülesanded, valimine, roll ühiskonnas, Eesti president Ülesanded: 2 o 1)esindada riiki o 2)välisvisiidid o 3)valitsuse tööülesannete kontroll
TsÜS §-des 115-131 toodut. Juriidilist isikut võib esindada juhatuse liige (seaduslik esindaja) või esindama volitatud lepinguline esindaja, kusjuures esindaja osalemine ei piira juriidilise isiku seadusliku esindaja osavõttu menetlusest. Lepinguliste esindajate loetelu sätestab TsMS § 218, kusjuures eelkõige võib lepinguliseks esindajaks olla advokaat või isik, kes on õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppe- kava jt seaduses toodud isikud. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS.
misega, polnud kohelnud pooli võrdselt või täitnud kohustust olla hoolas, viisakas ja rahulik. Nendest asjadest 20 korral mõisteti kohtu- nik süüdi ning 9 korral mitte. Ülejäänud 13 asja ei seondunud kohtupidamisega, kohtunike eksimused jäid väljapoole õigusemõistmise sfääri. Neist 9 korral mõisteti kohtunik süüdi ja 4 korral mitte. Vt E. Andresen, T. Kotkas, P. Raadom, G. Suumann. Kohtunike distsip- linaarkomisjoni (või -kolleegiumi) otsused aastatel 19942006. Kättesaadav Riigikohtus. 29 Eesti kohtuniku eetikakoodeks. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=525 (28.03.2006). 30 RT I 1995, 16, 228; 2004, 22, 148. 31 H. Jõks. Kohtuniku eetika ja kohtuniku distsiplinaarvastutus. Ettekanne kohtunikukandidaatide teabepäeval Tartus 28. aprillil 2005. 32 Väärib märkimist, et ringkonnakohtute esimehed ei ole seni kasutanud 2002. aasta kohtute seadusega neile antud õigust algatada distsiplinaarmenetlus oma tööpiirkonna kohtunike suhtes
kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige jne. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunik: Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku:
право представительства esindusõigus полномочия представителяesindaja volitused консультант nõustaja обжалование edasikaebamineправо обжалованияedasikaebamise õigus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator Пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine УПРОЩЁННЫЕ ПРОИЗВОДСТВАlihtsustatud menetlused письменное производство с согласия сторон kirjalik menetlus poolte nõusolekul письменное производство по назначению суда kirjalik menetlus kohtu määramisel
omaette peatüki juurde.*34 Eelnõu § 129 nägi ette, et õiguskantsler teostab järelevalvet riigiorganite ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele ning inimõiguste järgimise üle. Immuniteedi äravõtmise algatamine oli jäänud küll õiguskantsleri peatükist välja, kuid sisaldus riigi- kogu, riigivanema, valitsuse, riigikontrolli ja kohtute peatükis. Peale selle sisaldas § 132 õiguskantsleri pädevust vaidlustada õigusvastane õigusakt Riigikohtus. Kohtuliku menetluse algatamise pädevus oli olemas küll teatud erinevustega juba nii Jüri Raidla kui ka Jüri Adamsi töögrupi eelnõus.*35 Põhiseaduse Assambleel häälteenamuse saanud eelnõu kaitstes rõhutas Jüri Adams, et õiguskantsleril on kaks erinevat funktsiooni. Kõigepealt järelevalve nii seaduste kui valitsuse määruste kui ka kohalike võimude otsuste põhiseaduskohasuse üle. Eesmärgiks oli põhiseadusse sisse tuua institutsioon, kellel
Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1)ilmuda kutsete peale kohale 2)alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu õigused 1)anda ütlusi 2)esitada omapoolseid ütlusi 3)anda taotlusi 4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis)
RINGKONNAKOHUS on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt
Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus. Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Valimistulemuste järelevalve. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik
mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud , kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum saadetakse uuesti arutlusele madalama astme kohtusse. Riigikohus tegutseb ka konstitutsioonikohtuna, mis tähendab seda, et arutab põhiseadusele vastavuse või mittevastavuse küsimusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium tunnistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused kehtetuks. Igal inimesel on õigus pöörduda ettenähtud korras riigiasutuste poole, esitada neile avaldusi ja pöördumisi ning saada teavet nende tegevuse kohta.
annaabi.ee 
