printsiipide vastavus, sisse on viidud ka Euroopa Liidu-st tulenevate seadusandlike aktide sätted. Seadustikus on avalikkuse printsiip, poolte võrdsuse printsiip, kohtualluvuse määratluse printsiip ja kohtu erapooletuse ja sõltumatuse printsiip. MENETLUSÖKONOOMIA TsMS § 2 ütleb: Tsiviikohtu menetluse ülesanne on tagada , et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. (nt Riigikohtu asi nr 3-2-1-06: „ Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMs § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse
Võimude lahusus ja tasakaal; Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline. Haldusmenetluse ülesanne: · Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ; · Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted: · Aus õigusemõistmine; · Menetlusökonoomia; · Dispositsioonipõhimõte; · Uurimispõhimõte; · Avalduste tõlgendamine; · Selgitamiskohustus; · Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel; · Avalikkus. Halduskohtu pädevus: · esmalt vajalik vaidluse olemasolu; · kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega. Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine;
Menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise osas on saksa regulatsiooniga kattuva tõlgenduse kujundanud ka Riigikohtu halduskolleegium. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav. Põhjendused, miks menetlustoiminguid üldjuhul iseseisvalt vaidlustada ei saa, langevad kokku saksa erialakirjanduses esitatutega. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites välja toonud menetlusökonoomia põhimõtte, öeldes, et piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. 9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest
välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus, ei olnud ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul tuli selle kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks." [7] 3.5 Avalikkus ja andmekaitse HMS-i kohaselt on haldusmenetlus avalik. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta
rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade) või mitmete sätete koosmõjus tõlgendamise teel tuletatav avalik huvi (nt riigi julgeolek). Ammendavat kataloogi ei ole võimalik siinkohal anda. Senises praktikas on Riigikohus põhjendatult omistanud põhiseadusliku järgu näiteks järgmistele õigusväärtustele: riigi julgeolek (RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82; RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15); menetlusökonoomia (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 9; 22.11.2011, 3-3- 1-33-11, p 26.2; 29.11.2011, 3-3-1-22-11, p 29.1; RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 20; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 23; 01.11.2011, 3-4-1-19-11, p 26, 32); kohtusüsteemi efektiivne ehk tõhus toimimine (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; 03.07.2012, 3-1-1-18-12, p 42); kohtusüsteemi tõhus toimimine ehk menetlusökonoomia (RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, p 57, 62); kohtusüsteemi efektiivsus ehk kohtute menetluslik tõhusus (RKPJKo 09.04
· tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud
kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. Menetlusökonoomia põhimõte Alternatiivid menetluskorras: leiame otseteid või valime, millised teed on vajalikud. Nt kokkuleppemenetlus (Ameerika õigussüsteemist pärinev) menetlus, kus süüdistuse ja karistuse suhtes saavutatakse süüdistatava js võimuesindaja läbirääkimiste tulemusel kokkulepe. Kas see on mõistlik menetleda algusest lõppuni kõikide normide järgi? Võimalikult minimalistlikult
Efektiivse kohtupidamise mõiste võib ka sisustada, tuginedes Euroopa inimõiguste kohtu (edaspidi inimõiguste kohus) praktikale. Kohtumenetluse ülesandena võib märkida veel tõe ja õiguse välja selgitamise või subjektiivse materiaalõiguse elluviimise. Absoluutse tõe ja õiguse väljaselgitamine on enamasti niivõrd ressursirohke toiming, et sellist pigem filosoofilist eesmärki kohtumenetlusele seada ei saa. Üldised põhimõtted Menetlusökonoomia põhimõte Menetlusökonoomia põhimõte kätkeb endas mitut erinevat mõistet nagu mõistlik aeg, optimaalsus jne. Aastate jooksul on protsessijuhtimine Euroopa kohtutes sh ka Eestis arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad
Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.
Välisriigi õiguse sisu tõendatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud meetoditega (eksperdiarvamus, poolte esinemine kohtus, tõendite taotlemine kolmandalt isikult jne). Tavapäraselt oli välisriigi õiguse sisu selgitamine ja eelkõige tõendamine, et Prantsusmaa õiguse kohaldamine ei annaks samaväärset tulemust, välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud poole kohustus. Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida. Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa. §436 lg 7 Kui läheb meie praktika ja arusaamadega väga vastuollu siis ei pea välisr. Õigust kohaldama. 165-04 Apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul 24.11 tähtaeg enne kella 17.00 elektrooniliselt umbes 23.00 peab olema laekunud kohtu infobaasi enne 24.00. §335, §336 taasesitatav kuni 23:59 Välisõiguse tõendamine: järelpärimine , notari poolt kinnitatud eesti keelde tõlgitud 2
0 2010 2011 2012 2013 Lahendatud menetlused sh kiirmenetluse korras sh antud üle hagimenetlusse Joonis 6. Kümne suurema kiirlaenuettevõtte sissenõuded. Allikas: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksekäsu kiirmenetluse eesmärgiks on lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Võrreldes tavalise hagimenetlusega on see enam formaliseeritud ja toimub suurel määral esitatud dokumentide ja neis kajastuvate andmete alusel. Selles menetluses kohus ei hinda tehingu võimalikku tühisust (TsÜS §86)11 või tüüptingimuste ebamõistlikku kahjustavust (VÕS §42 lg 3), mistõttu neid tarbija õigusi ei ole pärast nõude vaidlustamise ajaperioodi (15 päeva) möödumist enam võimalik realiseerida. 2.5
vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162). - 14. Erinevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud regulatsioonist ei saa kinnisasja omanik kehtiva õiguse järgi kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul vältida täitemenetlust ainuüksi täitemenetlusele vastuväidet esitades, vaid peab esitama selleks TMS § 221 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas eelnimetatud nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse võtmata jätmise
arvestades võimalik. 27. Kolleegium märgib, et vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust. Kolleegiumi arvates ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes õige jätta rahuldamata asja väljaandmise nõue üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse (AÕS § 83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmisnõude rahuldada tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja
annaabi.ee 
