Tee-ehitustööde eksam (1)

1. Mis on teekatend , selle põhiliigid?
On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele . Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: • monoliittsementbetoonist; • monteeritavast raud- või armobetoonist; • asfaltbetoonist. 2. Kergkatend :• kergasfaltbetoonist;• mustsegust; • sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast . 3. Siirdekatend :• killustikust; • kruusast; • sideainetega töödeldud pinnastest.
2. Mis on asfalt, asfaltbetoon , asfaltbetoonsegu?
Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast „asphaltos“, s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun kuni must aine. Looduslikku asfalti kasutatakse peamiselt teedeehituses ja tehisasfaldi kasutatakse teedeehituses, põranda- ja katusekatte - ning hüdro- ja elektriisoleermaterjalina.
Asfaltbetoon on kehtivatele normidele vastavate omadustega, bituumenist, fillerist ja normides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel saadav liitmaterjal, mis on sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud.
Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid . Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada.
Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded.
Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada.
3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel?
Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed). Jämetäitematerjali terasuurus on vahemikus 2-32 mm ( killustik , purustatud kruus). Filler võib olla mineraalne pulber (selleks on filtritolm) ja filler (spetsiaalselt töödeldud kivim). Fraktsioneerimata täitematerjal on jäme- ja peentäitematerjalide segu, mis võib olla toodetud jäme- ja peenfraktsioonideks sorteerimata või jäme- ja peentäitematerjali segamise teel (ridakillustik, terasurus ≥ 8 mm ning sõelmed, terasuurus Üldnõuded:

• kivimaterjali laoplats peab olema piisava pindalaga;
  
• kivimaterjali lao põhi peab olema piisava kandevõimega;
  
• kivimaterjali eri fraktsioonide asukohad peavad olema tähistatud (võimaluse korral peavad olema vaheseintega fraktsioonilaod);
  
• kivimaterjale peab ladustama ja käsitlema nii, et ei toimuks materjali segregeerumist (kivimaterjal ladustatakse umbes meetri kõrgustesse kihtidesse; mitte kuhjata ühte suurde hunnikusse. Kõrge hunnik kogutakse mitme kihina);
  

varutud kivimaterjali kogused peavad olema piisavad.
4. Millised nõuded esitatakse asfaltbetoonsegus kasutatavatele kivimaterjalidele?
Nõuded täitematerjalidele on kolme liiki: geomeetrilised nõuded ( terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme- ja peentäitematerjalile), füüsikalised nõuded (jämetäitematerjali purunemiskindlus, kulumiskindlus ,. külmakindlus) ning keemilised nõuded ja keskkonnanõuded (mineraloogiline koostis, nake bituumensideainega, radioaktiivne kiirgus).
5. Mis on killustik?
Looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt, mille väikseim teramõõde on 2mm ja millel puudub looduslik pind
8. Mis on sõelmed?
Killustike purustamisel tekkiv tehisliiv mille 25-95% teradest läbivad sõela kuni 4 mm. Sõelmed võivad sisaldada kuni 15% peenosised. Sõelmeid iseloomustatakse peensusmooduliga. Kasutatakse asfaltbetoonides ja pinnase stabiliseerimisel.
10. Mis on looduslik kruus?
Looduslik kruus on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega ja erineva mineraalse päritoluga kivimaterjalide segu
11. Mis on purustatud kruus?
Purustatud kruus on loodusliku kruusa purustusprodukt maksimaalse teramõõduga 8,12,16,20 või 32mm Purustatud kruusa täisjääk sõelal avamõõduga 4mm peab sisaldama 30-70% purustatud teri.
13. Mis on filler ja nõuded fillerile?
Nõuded fillerile on samuti väljendatud geomeetriliste, füüsikaliste ning keemiliste ja keskkonnanõuete näol, lisaks nõuded filleri ühtsusele.
Üldnõuded:

• fillerit tohib hoida ainult vastavas punkris;
  
• filler peab alti olema kuiv;
  
• erilise tähelepanu all tuleb hoida filleri teisaldus- ja doseerimisseadmete korrasolek.
  

Üldnõuded filleri doseerimisele:

• filler doseeritakse segistisse fillerikaalu abil;
  
• doseerimisseadmeid peab proovikaalumiste abil pidevalt kontrollima;
  
• peab vältima filleri niiskumist;
  
• peab jälgima tolmueemaldusseadmete seisukorda.
  

14. Milliseid sideaineid kasutatakse asfbestsegudes?
Sideainetena kasutatakse enamasti bituumenite erinevaid modifikatsioone. Näiteks põlevkivibituumenid, naftabituumenid, bituumenemulsioonid jne. Tähtsamad omadused on viskoossus erinevatel temperatuuride, vananemiskindlus, venivus , nake jne.
16.Mis on polümeer-modifitseeritud naftabituumen ?
On bituumeni liik, mis erineb tavalisest naftabituumenist parema temperatuurikindluse poolest, st tema plastsete omaduste temperatuuripiirkond on tavabituumeni omast laiem. Selline bit ei muutu talvel nii kergelt rabedaks ja suvel vedelaks. Kasutatakse SMA segudes.
17. Mis on põlevkivibituumen?
Neid toodetakse Eestis juba 70 a, enamasti kasutatakse pindamistöödel. Neil on suhteliselt suur temperatuuritundlikkus, aja jooksul muutuvad paljud omadused paremaks teatud ajani, kust alates hakkavad omadused halvenema, täna fenoolide ja aromaatsete ühendite sisaldusele hea nake ka happelise reaktsiooniga kivimitega nagu graniit jne. Põlevkivibituumenitel on madal pehmenemistäpp ja ta vananeb kergelt.
18. Seguliigi markeering , selle selgitus ?
Asfaldinonnides sisalduvate seguliikide ja lahtematerjalide paremaks kirjeldamiseks kasutatakse alljargnevaid lühendeid:
kuluvkihis (segude markeeringus tähis " surf "), siduvkihis ("bin") või kandevkihis (" base "). Markeering koosneb neljast osast: seguliigi tähis (AC - Asphalt Concrete, eestikeelselt "asfaltbetoon", sisaldab endise tähistusega TAB, PAB ja KAB segusid; SMA - Stone Mastic Asphalt, eestikeelselt "killustikmastiksasfalt", sisaldab endise tähistusega KMA segusid; MA - Mastic Asphalt, eestikeelselt " valuasfalt ", sisaldab endise tähistusega VAS segusid ning RA - Reclaimed Asphalt, eestikeelselt "korduvkasutatav asfalt", endine tähistus puudub, endine nimetus "uuendatud asfaltbetoon"), segu maksimumteramõõt (analoogiliselt endisele segutähistusele), kasutuskiht ( ainult AC segude juures: surf, bin või base), teebituumeni tähis (nt 70/100, 100/150).
a) B - sitke voi vedel naftabituumen;
b) BE - bituumenemulsioon ;
c) KAB -kergasfaltbetoonsegu (on bituumensideainest, liivast, killustikust voi purustatud kruusast kuumal sund-voi vabasegamisel saadud ja kuumalt voi soojalt paigaldatud liitmaterjal);
d) KMA -killustikmastiksasfaltsegu (on asfaltbetoonsegu ilmastiku-ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust);
e) MSE -mustsegu (on vedelbituumenist voi bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust voi purustatud kruusast voi kruusast saadav segu); Asfaltbetoonsegu -on kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenist, fillerist ja nonnides fikseeritud terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel koostatud segu;
f) PAB - poorne asfaltbetoonsegu;
g) TAB -tihe asfaltbetoonsegu;
h) DAB -dreenasfaltbetoonsegu (on eriti suure jaavpoorsusega segu tardkivikillustikust, soelmctest ja sitkest voi polumecrmodifitseeritud naftabituumenist);
i) VAS valuasfaltsegu (on sitkebituumenist, fillerist rung skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega voi kasitsi paigaldatav mittetihendatav mass).
Asfaltbetoonsegude valmistamine toimub kuumsegamise teel tsuklilise toimega segistites. Segude valmistamisel tuleb tehnoloogilised vetted valida nonda, et oleks tagatud etteantud kvaliteeditingimustele vastava asfaltbetoonsegu valmimine. Soltuvalt konkreetsest seguretseptist ja lahtematerjalidest koosneb segu mineraalosa 1-4(5) erinevast fraktsioonist ning fillerist ja bituumenist. Tehnoloogiline jarjekord naeb ette, et koigepealt tuleb kasutatavad materjalid transportida segisti platsile ja ladustada nad fraktsioonide kaupa eraldi nii, et puuduks voimalus nende fraktsioneerumiseks, segunemiseks voi segi ajamiseks, Segistil on iga materjali fraktsiooni jaoks eraldi eeldoseerimis punkrid, millede kaudu suunatakse killustik ja liiv kuivatustrumlisse. Mida vaiksemad on kokkusegatavate materjalide fraktsioonide vahed, seda suurem on doseerimise tapsus, segu uhtlus ja seda vaiksemad on ka materjalide kaod.
19. Millised on sideaine sisalduse orienteeruvad piirnormid ?
Vastavussertifikaadi kohustuslikkus
Sideaine
Kasutusala
Kohustuslikud kontrollitavad omadused
Naftabituumen
Asfaltbetoonsegude valmistamine, bituumenstabiliseerimine
Penetratsioon, kinemaatiline ja dünaamiline viskoossus, pehmenemistäpp ning murdumistäpp
Põlevkivibituumen
Pindamine, mustsegude valmistamine ja bituumenstabiliseerimine
Penetratsioon või tingviskoossus, kinemaatiline viskoossus, lahustuvus tolueenis, vees lahustuvate ühendite sisaldus, pehmenemistäpp, leektäpp, pehmenemistäpi tõus pärast kuumutamist ja jääkpenetratsioon
Bituumenemulsioon
Pindamine , mustsegude valmistamine ja bituumenstabiliseerimine
Tingviskoossus, destillatsioonijääk, püsivus 7 ja 28 päeva vanusel
20. Mis peab olema kajastatud seguprojektis?
Enne tööde alustamist koostab töövõtja asfaltsegu retsepti, mis peab sisaldama järgmisi
andmeid:
__ asfaltsegu valmistaja ja seguri mark;
__ asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver;
__ täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad;
__ sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad;
__ lisandite nimetused.
Kui töö käigus, tellijaga kooskõlastatud asfaltsegu retsepti kasutamisel , muutub sideaine tarnija
(kuigi sideaine tootja on sama), tuleb see täiendavalt tellijaga kooskõlastada.
21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad?
Tihe asfaltbetoon sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel.
Ühekihilisi katteid ehitatakse reeglina sideainetega töödeldud alustele, kahekihilisi ka sidumata alustele. Kui sidumata aluse pind on vähepoorne, on soovitav pind vähemalt 5 tundi enne asfaltbetoonsegu laotamist kruntida bituumenemulsiooni või vedela bituumeniga.
Tihedat asfaltbetoonsegu paigaldatakse reeglina õhutemperatuuridel üle +5ºC.
Kokkuleppel tellijaga võidakse töid sooritada ka temperatuuridel kuni -5ºC.
Tiheda asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1,67 D, kahekihilise katte ülakihi puhul mitte alla 2.5 cm. Õhutemperatuuride vahemikus 0…+5ºC paigaldavate asfaltbetoonkatete minimaalseks kihipaksuseks on 4 cm, vahemikus -5…0ºC vähemalt 6cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihipaksusi suurendada vähemalt 0.5 cm võrra.
Tihedate asfaltbetoonsegude sideainena kasutatakse sitkeid või pehmeid nafta -bituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus võimaldavad saavutada tihedatele asfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid. Suurema viskoossusega bituumeneid kasutatakse raske liiklusega teedel.
Kui asfaltbetoonsegu ei ole piisavalt veepüsiv, tuleb kasutada naket parandavaid lisandeid. Naftabituumenite nakke parandamiseks happelise kivimiga võidakse lisada amiine . Muude lisandite (gilsoniit, kummipuru, polümeerid, jm.) kasutamine eeldab spetsiaalset seguretsepti ja see lepitakse töövõtja ning tellija vahel kokku igal konkreetsel juhul.
Tihe asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis võimaldavad toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu. Kivimaterjali, filleri ning sideaine kaalude ja toiteseadmete täpsus peab olema piirides ± 3% vastava materjali massist.
22. Mis on AC Bin ja Base (endine poorne AB), kasutusalad?
Poorne asfaltbetoon sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla, ning aluste tasanduskihiks. Erandina , mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel , võib poorse asfaltbetooni kiht jääda 1…2 aastaks liikluse alla. Liiklus - ja ilmastikukahjustuste vältimiseks on soovitav sellised kihid teha minimaalse poorsusega (5...6%) segust , kasutades neis lubjakivifillerit, või nad ühekordselt pinnata.
Poorse asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1.5D, kuid mitte alla 4 cm.
Õhutemperatuuride vahemikus -5…0ºC peab poorse asfaltbetooni kihipaksus olema vähemalt 6 cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihi paksust suurendada vähemalt 0.5 cm võrra.
Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse sideainena sitkeid naftabituumeneid. Sitkemaid bituumeneid kasutatakse segudes, mis paigaldatakse temperatuuril vähemalt +10ºC, pehmemaid paigaldatakse alla +10ºC.
Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse kivimaterjalidena killustikku , looduslikku liiva, sõelmeid ja vajaduse korral fillerit. Kivimaterjali klass valitakse segulehtede järgi. Sõelmete >2 mm osiste omadused peavad vastama segulehtedel märgitud killustikuklassi vähimatele lubatud väärtustele.
23. Mis on PA (endine kergAB) ja tema kasutusalad?
Kergasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks tavalise koormusega teedel ja tänavatel liiklussagedusega kuni 1500 autot ööpäevas, samuti õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, lao- ja tootmisplatsidel ning ajutistel teedel. Pehmet kergasfaltbetoonsegu kasutatakse hooajavälisel auguremondil. Muud kasutusjuhud otsustab tellija.
Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Mineraalset sideainet sisaldavad kihid tuleb koheselt kruntida. Ühekihilist kergasfaltbetoon katet võib paigaldada ka krunditud killustikualusele.
Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete minimaalne kihipaksus on 4 cm.
Kergasfaltbetoonsegu sideainena kasutatakse naftabituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus lubavad saavutada kergasfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid.
Kergasfaltbetoonsegu skelett koostatakse kivi- või kruuskillustikust ja liivast või purustatud kruusast ja liivast. Kasutatava kivimaterjali klass valitakse segulehtede järgi.
Kergasfaltbetoonsegus on soovitatav kasutada lubjakivifillerit.
Kergasfaltbetoonsegu skelett võidakse koostada kogu ulatuses purustamata materjalidest (A või B klassi kruusast ja looduslikust liivast). Sel puhul on soovitatav nakke parandamiseks lisada segu mineraalosale lupja (1..1,5% kivimaterjali massist). Kruusast valmistatud segu kasutamise otsustab tellija.
Kergasfaltbetoonsegu valmistatakse sund- või vabasegamisega segurites, mille kivimaterjalide kaalude või mahuliste dosaatorite täpsus võib kõikuda ± 5% kogu kivimaterjali massist. Sideaine dosaatori täpsus peab olema ± 3% sideaine massist
25. Mis on MSE mustsegud ja tema kasutusalad?
Mustsegud sobivad aluste tegemiseks püsikatetele ja katete ehitamiseks tavalise koormusega teedel liiklussagedusega kuni 1500 autot ööpäevas, laoplatsidel või ajutistel teedel, samuti vanade bituumenkatete auguremondiks. Mustsegusid ei ole soovitav kasutada tänavatel, parkimispatsidel, õuedel ja asulaid läbivatel teelõikudel.
Mustsegudest katete alusteks võivad olla sideainetega töötlemata kivimaterjalidest katendikihid ja stabiliseeritud pinnastest või materjalidest alused. Alused tuleks 2..3 tundi enne kattetööde algust kruntida kas vedelbituumenigakoguses 0.7..1.0 l/m² või kiirestilaguneva bituumenemulsiooniga koguses 0.8…1,4 l/m².
Seguri mustsegudest katteid ja aluseid võib ehitada kevadel ja suvel õhutemperatuuriga vähemalt +5ºC, sügisel peab õhutemperatuur olema vähemalt +10ºC. Mustsegudest katete formeerumiseks vajatakse vähemalt 15…20 päeva positiivset õhutemperatuuri.
Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone. Suurema viskoossusega sideaineid kasutatakse kesksuvel õhutemperatuuridel üle +15ºC.
Mustsegu skelett koostatakse looduslikust või purustatud kruusast või killustikust ja liivast. Kasutatava kivimaterjali kass peab vastama segulehtedel esitatud nõuetele.
Mustsegudes fillerit tavaliselt ei kasutata. Peenosise puudujäägi võib kompenseerida tolmse liiva lisamisega.
Saviosiste sisaldus segurites ei või ületada 2% ja höövlisegus 1% kivimaterjali massist.
Kivimaterjalide soovitatav niiskusesisaldus bituumeniga segamisel on 1…4% kivimaterjali massist. Liigse niiskuse korral võib kivimaterjalile lisada sel määral lupja või põlevkivituhka, et niiskusesisaldus väheneks 2%-ni. Põlevkivituha lisamisel tuleb jälgida, et peenosiste hulk ei väljuks ettenähtud terakoostise piiridest.
Külmades segurisegudes ja höövlisegudes võib kivimi ja naftabituumeni nakke parandamiseks kasutada pindaktiivseid aineid 0.5…1.5% bituumeni massist.
Segurisegu valmistatakse sund- või vabasegamisega seguris. Emulsiooniga segud valmistatakse vaid sundsegamisega seguris.
Vedela naftabituumeniga segurisegu võib ladustada kuni 6 kuud, põlevkivibituumeniga segurisegu kuni 4 kuud. Ladustamiseks tuleb segu jahutada kuni 30ºC-ni. Kleepumist aitab vältida segu töötlemine raudkloriidi vesilahusega koguses 2.5…3.5% segu massist. Ladustatavat mustsegu hoitakse katuse all.
Mustkate tuleb pärast formeerumist ühekordselt pinnata.
26. Kirjelda mustsegu valmistusviise?
Seguri mustsegud segatakse soojalt või külmalt statsionaarses või liikurseguris ja on paigaldatavad ka külmalt. Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone. Suurema viskoossusega sideaineid kasutatakse kesksuvel õhutemperatuuridel üle +15ºC. Mustsegu skelett koostatakse looduslikust või purustatud kruusast või killustikust ja liivast. Kasutatava kivimaterjali kass peab vastama segulehtedel esitatud nõuetele.
Mustsegudes fillerit tavaliselt ei kasutata. Peenosise puudujäägi võib kompenseerida tolmse liiva lisamisega. Saviosiste sisaldus segurites ei või ületada 2% ja höövlisegus 1% kivimaterjali massist.
Kivimaterjalide soovitatav niiskusesisaldus bituumeniga segamisel on 1…4% kivimaterjali massist. Liigse niiskuse korral võib kivimaterjalile lisada sel määral lupja või põlevkivituhka, et niiskusesisaldus väheneks 2%-ni. Põlevkivituha lisamisel tuleb jälgida, et peenosiste hulk ei väljuks ettenähtud terakoostise piiridest.
27. Mis on SMA killustikmastiksasfalt ja tema kasutusalad?
Killustikmastiksasfalt sobib katete ehitamiseks tavaliselt ja raskelt koormatud teedel ja tänavatel, mille liiklussagedused on vastavalt üle 3000 ja üle 1500 auto ööpäevas.
Killustikmastiksasfaldist kate paigaldatakse sideainetega töödeldud (AS base ja AC bin) alustele. Killustikmastiksasfaldist minimaalse lubatava paksusega kulumiskihid paigaldatakse vaid KMA või TAB segudest katetele. KMA katet ehitatakse õhutemperatuuril üle +10ºC.
Seotud alused ja kahekihilise katte alumine kiht peavad olema puhtad. Kui alumine katendikiht on ehitatud varem ja sellel on toimunud liiklus, tuleb pind kruntida 0.2…0.3 l/m² bituumeni või 0.3…0.4 l/m² bituumenemulsiooniga.
Killustikmastiksasfaltkatte kihipaksused olenevad segu margist (terasuurusest), olles vähemalt 2D.
Killustikmastiksasfaltsegu sideainena kasutatakse sitkeid (eelistatult modifitseeritud) naftabituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus võimaldavad täita nendele segudele kehtestatud nõudeid. Katte deformatsioonikindluse tõstmiseks võib segule lisada looduslikke bituumeneid või polümeere.
Killustikmastiksasfaltsegu skelett koostatakse tardkivikillustikust, tardkivisõelmetest (ja looduslikust liivast) ning fillerist. Sõelmete lähtekivimi klass peab olema sama, mis konkreetses seguretseptis nõutaval killustikul. Liiva võib kasutada juhul, kui liiklus-sagedus on alla 5000 auto ööpäevas ja kui ei ole rasket liiklust , mis võiks põhjustada kattes jäävdeformatsioone. Loodusliku liiva osakaal alla 4 mm terade hulgas ei tohi ületada 25%.
Killustikmastiksasfaltsegu valmistatakse tsükkeltoimega sundsegamisega segurites. Dosaatorite ja toiteseadmete täpsus peab olema piirides ± 2% vastava materjali massist.
Värske katte haardeomaduste parandamiseks võib KMA kattele tihendamise käigus puistata peent tardkivikillustikku ( fraktsioon 2/4).
29. Mis on PA dreenasfaltbetoon ja tema kasutusalad?
DAB – dreenasfaltbetoonsegu on eriti suure jäävpoorsusega segu tardkivikillustikust, sõelmetest ja sitkest või polümeermodifitseeritud naftabituumenist.
Dreenasfaltbetoon on dreenivate omadustega asfaltsegu, milles mastiksi osakaal on väike(sarnane KMA kivimaterjali sõelkõverale), ja sellest järeldub, et tegu on vett läbi laskva kattega .
Vaja on meeles pidada:

Segu komponentide doseerimise järjekorda

kiudaine kvaliteeti – kiud peab olema maksimaalse pikkusega

asfaltsegu temperatuur peab olema kõrgem tavalisest

lisatava sideaine kogus segus peab koos peenmaterjaliga moodustama mastiksi

filleri osakaal segus on suur, sest filleril on suur eripind

tihendamine on tähtsam kui paigaldamine
KMA ja DAB segude tihendamisel ei tohi kasutada kummiratastega rulle.
Dreenasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks kohtades, kus peab olema tagatud vee kiire äravool katte pinnalt ja kus pole võimalik teha kattele küllaldase kalde andmisega(parkimisplatsid, kõnniteed, spordiväljakute spetsiaalalused). DAB puuduseks on vähene vastupidavus naastrehvide toimele, ebapiisav ilmastikupüsivus ja pooride ummistumine ning nendega kaasnevad suured hooldekulud.
31. Pindamine ja eesmärk?
On teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse . Kasutatakse et tõsta ilmastiku- ja veekindlust, tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks. Kasutada võib bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikku, ridakillustikku, purustatud kruusa, mustkillustikku,
32. Pindamisel kasutatavad killustikud, nõuded neile?
Eeltoodus kajastub pindamiskillustiku valiku reegel, mille kohaselt pehme
kattega ja suure liiklussagedusega teel tuleb kasutada võimalikult jämedat killustikku
ja kõva kattega väikse liiklussagedusega teel peent killustikku. Fraktsioneeritud killustikuga pindamisel kasutatakse LA15 killustikku teedel
liiklussagedusega üle 5000 auto ööpäevas, LA25 killustikku teedel liiklussagedusega
800–5000 autot ööpäevas ja LA30 lubjakivikillustikku või LA35 kruuskillustikku
teedel liiklussagedusega alla 800 auto ööpäevas. Killustikufraktsioonide mõõdud on
2/4 (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8, 8/12 ja 12/16, (erandina 16/20
väljaspool asulaid väga pehmetel katetel). Kahe- ja enamakihilise pindamise alumises
kihis võib kasutada ka teisi killustiku fraktsioone. Teedel, kus libedusetõrjet tehakse kloriididega või kloriididega töödeldud
materjalidega (soolaliiv), kasutatakse ainult tardkivikillustikku. Tolmusisaldus EVS-EN 933-1 meetodil ei tohi ületada LA15 killustikul 0,5%, LA25 killustikul 1,0% ning LA30 ja LA35 killustikul 2,0%. Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60…100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,0–2,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist.
33. Pindamisel kasutatavad sideained , nõuded neile?
Pindamise SIDEAINEKS sobivad bituumenemulsioonid, põlevkivibituumenid,
naftabituumenid, polümeer-modifitseeritud bituumenid ja viimastest toodetud
emulsioonid. Pindamisel kasutatava sideaine nake täitematerjaliga peab olema vähemalt
50% pärast 24 tunnist katsetamist rullpudeli meetodil (ALt.A18, ASTM D 3625-91) või löögimeetodil (ALt.A20) vähemalt 90%.
34.Kirjelda pindamistöö korraldust pindamisel mustkiluustikuga.
Killustik võib olla eelnevalt töödeldud bituumeniga (mustkillustik). Mustkillustiku terad ei tohi kokku kleepuda ja bituumen peab olema jaotunud killustiku pinnale ühtlaselt. Puistamisel peab killustik laoturist langema tera kaupa.
Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60…100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,0–2,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist.
35. Millistele nõuetele peab vastama alus, millele hakatakse asfaltbetoonkatet ehitama?
Tasane, tugev ja laitmatult tihendatud alus on tahtsaim eeldus uhtlase kandevoimega tasase katte ehitamiseks. Kui aluses tekivad ebapiisava tihendamise või vahese kandevcime tulemusena veoautode liikluse all roopad, tuleb aluse vead korvaldada vastavalt nende Iiigile ja ulatusele naiteks jargmiselt:

• parandada alus niisutamise ja taiendava tihendamisega
  
• parandada alust taiendava k:illustiku sissernllimise ja profileerimisega
  
• ebapiisava kandevoimega kihid umber ehitada , kasutades paremate omadustega materjale Enne asfaltkatte paigaldamist tuleb alus puhastada tolmust ja lahtistest killustikuteradest. Palju peenosiseid sisaldavad alused on otstarbekas enne asfaltkatte paigaldamist tolmuosiste sidumiseks veega niisutada.
  

36.Aluse kruntimine; nõuded kruntimisele?
Asfaltsegu sidumine aluse või vana katte kulge tuleb tagada vastava liimaine ühtlase ohukese kihi valamisega. Vältida tuleb kruntimiseks kasutatava liimaine valgumist lohkudesse rung liiga paksu kihi valamist. Kasutatav liimaine peab olema jargmiste omadustega:
duusidest uhtlase kihina laialipihustatav (vedel)
aktiivne ( labi tungima tolmujaakidest, regenereerimisel bituumenikilest) Sobivateks liimaineteks on naiteks bituumenemulsioonid ( BE 50R, BE 50, BE 60 jt) ja vedeldatud bituumenid N5uded valamisel:

• valamiseks kasutatav masin peab olema puhas ( mahuti , voolikud, duusid)
  
• valada tuleb nii vahe kui v5imalik, kuid pind peab olema uhtlaselt kaetudVaikeste ebatasasuste launtimisel ja kitsastes tingimustes kruntimisel on otstarbekas kasutada kasipihusteid,
  
• liimaine doseerimisel tuleb jalgida: krunditava aluspinna karedust ja poorsust aluse iilakihis oleva sideaine kogust ja seisundit paigaldatava segu sideainesisaldust paigaldatava segu poorsust
  

Soovitatav liimaine kogus kruntimisel bituumenemulsioonidega 0,1 kuni 0,3 liitrit ruutmeetrile s51tuvalt toodeldava pinna omadustest. Küllmfreesitud pinnad nõuavad üldjuhul suuremat kulunormi
valada tuleb kuni ehirusriba servani, kusjuures k6rvalasuvaid ehitisi (rennid,äärekivid) peab kaitsma kinnikatmise v6i kaitsekilpide kasutamise tee!

• krunditud pindadel tuleb lasta bituumenemulsioonillaguneda ning sisalduval veel kuivada ja vedeldatud bituumenites sisalduvallahustil Ienduda
  
• krunditud alad tuleb v5imaluselliikluseks sulgeda
  

37. Kirjelda asfaltbetoonsegu valmistamisprotsessi pideva toimega seguris?
pideva toimega segistis toimub pidev mineraalmaterjali pealejooks ja bituumeni lisamine
38. Kirjelda asfaltbetoonsegu valmistamisprotsessi tsüklilise toimega seguris?
Tsüklilise toimega segistites valmib asfaltsegu portsjonite kaupa, mis tanu eeldoseerimisele, s6elumisele ja materjalide kaalumisele osade kaupa vahetult enne kokkusegamist voimaldab segu kvaliteeti paremini kontrollida ja ka segisti tootlikkus on selle juures suurem.
40. Nõuded asfaltbetoonsegu transportimisele.
Veokite asjatut seisuaega tuleb valtida, kuna see p5hjustab liigseid kulutusi ja segu temperatuuri languse, mis omakorda raskendab segu paigaldamist ja tihendamist. K5ik veokid peavad olema varustatud tuule-ja veekindlate katetega , et segu oleks veol ja ebasoodsate ilmaolude korral kaitstud liigse jahtumise eest. Veokite kastid peavad olema puhtad. Kontrollitakse enne igakordset segu laadimist. Segu kasti killge kleepumise valtimiseks knmditakse leastenne laadimist segu omadusi mittekahjustava lahusega, kusjuures tuleb valtida loikude teket. Õlide kasutamine on keelatud kuna õlid kahjustavad asfaltbetooni omadusi.
41. Kirjelda asfaltbetoonsegu vastuvõttu ehitusplatsil
4.l.Segu temperatuuri m66tmine. Segu kasutusk5lblikkuse ja toodeldavuse hindamisel on eelk5ige vaja teada kasutatava segu temperatuuri ning kasutatava sideaine omadusi, mist5ttu segu temperatuuri tuleb kontrollida igas objektile saabunud veokis vahetult enne segu kallutamist laoturisse. M55tevahendina tuleb kasutada kiirtoimivat tapset ja usaldusvaarset termomeetrit. Saadud tulemust tuleb v5rrelda antud segu jaoks ettenahtuga. Ohukeste kattekihtide ehitamisel peab paigaldamistemperatuur olema v5imalikult k5rge.
4.2. Segu hindamine vaatluse teel Segu vaatluse teel hindamine eeldab hindajalt piisavalt kogemusi. 4.2.l.Valisel vaatlusel laitmatu segu: • on iihtlaselt must ja 5malt laikiv

• asub tasase segukoonusena veoki kastis (arvestada tuleb veokaugust ja teeolusid )
  
• ei ole naha bituumeniga katmata osiseid
  
• laoturisse valamisel suitseb kergelt
  
• ei eristu killustikupesasid ega klompunud peenmaterjali. Kogu koorem on iihetaolise pinnaga .
  

42 .2.Valisel vaatlusel kiUm segu

• veokis on pind kaetud koorikuga laoturisse valamisel ei suitse, variseb pankadena
  
• paistab sitkena , segu osised on kleepunud pankadesse
  

4.2.3. Valiselt illekuumenenud segu:

• paistab tuimana, varvuselt pruunikas
  
• laoturisse valamisel suitseb kollakalt vdi hallikalt
  
• eiolekleepuvustjalasebennastkergeltsegada,sideaineonmuutnudomadusi.
  

4.3.1. Killma segu ei tohi ehitamisel kasutada.Tuleb vena iihendust tehasegaja jouda selgusele, mida seguga tehakse. 4.3.2.U1ekuumenenud segu ei tohi katte ehitamisel kasutada. Voib kasutada nagu mittesiduvat materjali aluste, peenardeja nolvade rajamisel.
42. Kirjelda asfaltbetoonsegu paigaldust laoturiga
Ettevalmistamisel ja planeerimisel tuleb jalgidajargmist:

• 1. laotur peab olema enne t66 alustamist tangitud, oli ja kiituselekked korvaldatud
  
• 2. laoturi tasandusplaat peab olema paigaldatud 6igesti, piisava laiusega ning 6igesti reguleeritud
  
• 3. jaotusteo pikkus peab vastama laotatava paani laiusele ja jaotusteo k6rgus peab vastama paigaldatava kihi paksusele
  
• 4. laoturi k6ik funktsioonid toimivad
  
• 5. tampur ja vibroplaat peavad olema seadistatud vastavalt paigaldatavale segule ja liikumiskiirusele õigesti reguleeritud
  
• 6. automaatsete tasapinna maaramise seadmete kasutamisel tuleb veenduda nende korrasolekus ja 6iges haalesruses. Kopeersuusa kasutamisel peab suusk olema 6ige pikkusega ja 6igesti paigaldatucL
  
• 7. laoturi tasandusplaat peao olema sellises asendis, et oleks tagatud 6ige paksusega kihi laotamine (arvestada ka tibendustegurit, mis tuleb kogemuslikult kindlaks määrata)
  
• 8. laoturi tasandusplaat peab olema kogu laiuses n6utava temperatuurini soojendatud
  
• 9. laoturi kolu peab olema sobiva maardeainega kokku pritsitud, et valtida segu kleepumist kolu kiilge. Glide kasutamine on keelatud.
  
• 10. mitmepaanilise laotamise korral tuleb liitekohtade paiknemine ja laotatavate paanide asetsemine ette naha arvestades veelahkmejoonte asukohti
  
• 11. projektikohase kihipaksuse kindlustamiseks peab laotatava kihi paksus olema tihendusteguri yarra suurem. Tihendustegur maaratakse kogemuslikult. Laotatava kihi paksust kontrollitakse too kaigus pidevalt ja v6rreldakse materjali kulu pinnauhikule ettenahtud kulunormiga.
  
• 12. laotamise kiirus soltub ajaiihikus saadava segu kogusest ja tihendusmasinate joudlusest
  
• 13. laoturi seisakut ja sellega seotud tihendamata segu jahtumist tuleb valtida. Segisti tootlikus, veokitejalaotusbrigaadijdudluspeavadolemaomavahel koosk61astagamaks koguprotsessi peatumarut kulgu kogu vahetuse kestel.
  

43. Mida tuleb jälgida asfaltbetoonsegu laotamise ajal?

• segu temperatuuri igas laoturisse kallatavas koormas
  

• segu kvaliteeti silma jargi nii koormas kui teele laotatuna
  

• laotatud kihi paksust ja materjali kulu pinnauhikule, laotatud ja tihendatud paani laiust ja vastavust planeeritule, kaldeid
  

• laotatud ja tihendatud kihi tasasust
  
• servatsooni kulgu (tihedus, pragude esinemine, vajurnine)
  
• laotatud ja tihendatud kihi pealispinna uhtlast valimust
  
• poik-ja pikivuukide valimust
  

44. Nõuded asfaltbetoonsegu käsitsi paigaldamisele
Kasitsi v6ib kuuma asfaltsegu paigaldada erandjuhtudel ja illdiselt ainuIt:

• viiikestel pindadel ( remont , kaevekohtade taastamine, eriti kitsastes tingimustes )
  
• siiludel ja iihendustel
  

Siiludele segu paigaldamine tuleb teha samaaegselt segu laotamisega laoturiga kasutades v6imalikult kuuma segu. Kiire ja oskusliku 166ga tuleb ara hoida segu jahtumine . Kasitsi paigaldamisel tuleb laotatava kihi paksuse maaramisel arvestada, et kasitsi paigaldatud segu tiheneb v6rreldes laoturiga laotatud kihiga suhteliselt rohkem. Segu tuleb fraktsioneerumise ja jahtumise viiltimiseks kuhvliga paika panna ja siis siluda. Segu loopimine on keelatud Enne rullimist tuleb laotatud kihi tasasust kontrollida rihtlatiga. RuIlida tuleb voimalikult koheselt.
45. Asfaltkatete ehitamine killmal aastaajal.
Põhimõtteliselt ei tohi küllmunud ja märjale alusele katet ehitada. Ehitamisel eriolukorras peab alus olema lumest ja jaast puhas . Rullid peavad liikuma laoturile v6imalikult liihedal ja olema v6imalikult rasked.. Ehitada ei tohi: a) Kattekihte õhutemperatuuril alla +3° C, b) katte alakihte (binderikihte ) 6hutemperatuuril alia 0° C • orgaanilise sideainegatoodeldud materj alidest aluse illakihte 5hutemperatuuril alia -3 ° C
Õhukeste kihtide ehitamisel põhjustab õhu ja aluse madal temperatuur paigaldatud materjali kiire jahtumise , mis muudab tihendamise ebapiisavaks.
46. Rullide valik
Rullide liik ja arv valitakse lähtuvalt:

• kasutatava segu liigist
  
• tehtava too huIgast ajauhikus
  
• uksiknte tihendatavate kihtide paksusest
  
• korraga tihendatava paani laiusest
  
• õhu , aluse ja segu temperatuurist
  

47. Segu rullimise põhitingimused

• laoturi tihendusseadmetega peab saavutama optimaalse ee1tihenduse
  
• laoturi tihendusseadmetega hea eeltihenduse saavutamisel ei saa loobuda rullimisest
  
• vahetult laoturi ragatuleb kasutada voimalikult rasket rulli
  
• vahemalt 120 0 C temperatuuriga segu tihendamine tagab hea siduvuse kihtide vahel
  
• alia 4 em paksuste kihtide tihendamisel ei ole vibrorullide kasutamine soovitatav
  
• kasutatavate rullide liigid ja kaalud maaratakse lahtudes alljargnevast:
  

1.kummiratastega rullid massiga 8 kuni 22 tonni sobivad kuuma värskeltlaotatud paani tihendamiseks esimese rullina nii katte kui alakihtide tihendamisel juhu1 k:ui ehitamine toimub liikluse all v6i kui toimub kohene liikluse avamine
2. staatilised kaheteljelised kolmevaltsilised ootid 10 kuni 12 tonnise massiga sobivad kuni 10 cm paksuse kihi pohitihendamiseks, paani servade tihendamiseks ja piki-ning pdikvuukide tihendamiseks
3. tandemrull tile 7 tonnise massiga ilma vibraatorita sobib esimeseks tihenduskaiguks kuni 18 em paksuste asfaldikihtide puhul ja kuni 8 em paksuste kibtide pohitihendamiseks, katte servade ja vuukide tihendamiseks, illeminekukohtade jarelviimistlemiseks. vibraatori kasutamisel sobib 8 kuni 18 em paksuste kihtide pohitihendamiseks. Esimest kaiku ei tohi teha sisselillitatud vibraatoriga.
4. tandemrulI alla 6 tonnise massiga ilma vibraatorita sobib esimeseks kaiguks 4 kuni 8 em paksuste kihtide tihendamisel ja kuni 4 em paksuste kihtide põhitihendamiseks vibraatori kasutamisel sobib 4 k:uni 8 em paksuste asfaldikihtide pohitihendamiseks, Esimese kaigu tegemine sisselillitatud vibraatoriga varskeltlaotatud paanil on keelatud.
5. kombineeritud rull sobib mitmesugustel vaikesemahulistel toodel erinevate tihendamistoode tegemiseks
48. Kirjelda tihendamismehanismide ettevalmistust tööks.
Enne töö alustamist tuleb kasutatavad tibendusmasinad tile vaadata ja leitud puudused korvaldada. Tuleb:

• mootorikiitusega tankida
  
• kontrollida Iekete puudumist. Leitud Iekked k5rvaldada.
  
• kontrollida cHide ja jahutusvedelike tase. Vajadusellisada.
  
• maarimiskohad kontrollida. Vajadusel maarida.
  
• lcontrollida valtside niisutussiisteemi too, taita veemahutid.
  
• kontrollida tihendusmasina k5ikide susteemide normaalset toimimist
  
• kummiratastega rullidel kontrollida rehvide seisukorda ja r5hku nendes, vajadusel reguleerida
  

50. Millised vead võivad esineda asfaltbetoonsegu tihendamisel?

• vallid valtsi kõrval
  
• põikpragude tekkimine valtsi taga
  
• segu kleepumine valtsi külge
  
• segu libisemine valtsi ees
  

51.Kuidas on võimalik paigaldatud katte pealispinna vigu kõrvaldada?
Rasvased kohad. On tingitud sideaine pinnale tungimisest kas kruntimise, seguvalmistamise või tihendamisevigadest. K6rvaldamiseks tuleb ule puistata tolmuvaba 2 kuni 5 nun teralabimooduga killustikuga v6i kunstliivaga ning puistatud material kuuma kattesse sisse rullida. Materjal, mida ei 6nnestunud sisse rullida, tuleb enne liikluse avamist ara puhkida. Karedad kohad, Karedate ja poorsete kohtade tekkimine v6ib olla p6hjustatud segu fraktsioneerumisest, jahnmud segu paigaldamisest , lohakast kasitoost. K6rvaldamiseks tuleb v6imalikuIt kuumale segule pooridesse sisse h65ruda peenikest materjali ja rullida. Taitmiseks v6ib kasutada slammi, pooride taiteainet v6i kasutatavast segust killustiku valiarehitsemisel saadavat materjali.
52. Kirjelda seguproovide võtmist?
Pealiskatte, aIakihi ja aluse illakihtide ehitamisel tuleb ehitatava kihi iga 6000 m2 kohta v6tta uks seguproov, mis jagatakse nelja ossa . 1 osaproov saadetakse laboratooriumisse testimisele 1 osaproov jaab ettev6tjale (ehitusfirmale ) I osaproov antakse tellijale 1 osaproov segu valmistajale. K6ik osaproovid peavad olema valise! vaatlusel sarnased. Proovide v6tmiseks vajalikud ndud peab omama ettevotja. Enne iga proovi v6tmist tulcb sellest teadustada tellijat ja segu valmistajat. Proovi v6tmise kohta koostatakse vastav dokument ja osalejad kirjutavad selleIe alia.
Proovide v6tmise labiviimine .
Toeparase segukoostise saamiseks proovide v6tmise teeI on vaja kinni pidada jargmistest n6uetest: tuleb iga kord votta vahemalt 20 kuhvlitait nii, et voetud seguproov vastaks voimalikult tapselt veokisoleva segukoorma keskmisele koostisele ..
v6etud segu tuleb paigutada puhtale alusele ja jaotada lisas toodud skeemile vastavalt
osaproovideks. V6ib kasutada ka muid t6ese tuIemuse saavutamist tagavaid meetodeid .: ümberpaigaldamine, neljaks jagamine, eraldamine, jagamine.
53. Mis on vuuk , selle konstruktsioonid ?
Vuuk on kahe v6i emma eri aegadel ehitatud korvutia setseva paani uhenduskoht Eristatakse:

• rist-ehk p6ikvuuki
  
• pikivuuki
  

Konstruktsiooni tugevus saavutatakse erinevate kihtide vuukide nibutamisega uksteise suhtes ja vuugis erinevate paanide servade kleepirnist teineteise kulge sideaine lisarnisega eelnevalt toodeldud servadele. Parima tulernuse annab ehitarnine Ill. kuurn -kuurn meetodil, mis kujutab endast voimalikult laia riba katrnist kahe v6i enama laoturi tiheaegsel katkernatul tootamisel, kusjuures tuleb tagada v6imalikult vaikeintervalllaoturitevahel,etvaltidajubalaotatud segujahtumistenne tibendamist
54. Vuugi ehitamine kuum-kuum meetodil.
On kasutatav, kui on võimalik ehitusplatsi sulgemine muule liiklusele. Laoturite astmeline kasutamine üle terve ehituslaiuse tagab paanide parima siduvuse üksteise külge.
Ehitamisel tuleb jalgida jargmist:- laoturid peavad liikuma võimalikult vaikese pikisuunalise ja ajalise intervalliga, et valistada segu jahtumine ja tagada korralik tihendamine; - laoturiga paigaldatav paan peab moodustama varemkaotatud paaniga ca 10-15 cm ülekatte; - kõkrvutiasetsevate paanide tasapindu tuleb ühenduskohas kontrollida rihtlatiga; - tihendamisel tuleb jalgida, et vuugikoht saaks korrektselt tihendatud, tuleb kinni pidada tihendamise pohireeglitest ning eriti hoolsalt jalgida rullide liikumist. Soovitatav on kasutada iga laoturi taga tema tootlikkusele vastavat esimest rulli; - juhul, kui üks laoturitest mingil põhjusel liikus teistest ette, rullitakse paan, jättes servas ca 15 cm laiuse riba rullimata, mis rullitakse koos järgmise paaniga. Vältida tuleb segu liigset jahtumist; - kui kuum-kuum meetodil ehitamine mingil põhjusel katkeb, tuleb lõpetamata vuugid ehitada nagu kuum-külm meetodil;
55.Asfaltbetoonkatte ehitus paadina;kirjelda töid teise paani laotamisel ja tihendamisel.
Teine paan laotatakse kahe kuni viie cm ülekattega juba paigaldatud, tihendatud ja toodeldud vuugiga paanikorvale. Enne rullimist tuleb varem paigaldatud paanilt lükata segu roobiga värskeltlaotatud paani servale kus moodustub vall, mis on vajalik vuugi nõutava tiheduse saavutamiseks.
Tihendamiseks on kaks võimalikku skeerni:
l.Esimene rulli käik tehakse varem paigaldatud paanilt nii, et rulli valts ulatuks varskeltpaigaldatud paanile ca 10-15 cm ulatuses. Jargnevalt tihendatakse vastavalt rullimise üldnõuetele. Skeerni puuduseks on varem paigaldatud paani kasutamine, mis kitsendab liiklusolusid teeI. Eeliseks on vuugi tihendamine kuumalt ning segu parem toodeldavus ja vuugi tasase pinna saavutamine;
2. Tihendamist alustatakse paigaldatud paani valisservast ning liigutakse vuugini, kusjuures vuugi tihendamisel ulatub rulli valts varem paigaldatud paanile ca 15 cm ulatuses. Eeliseks on liiklustakistuse puudumine varem paigaldatud paanil ja hea tiheduse saavutamine vuugi piirkonnas. Puuduseks võimalik segu jahtumine vuugis ja õige kõrguse raske saavutamine
Vibraatori kasutamine vuugi tihendamisel on mittesoovitav , kuna võib pohjustada varem paigaldatud paani serva purunemise;
56.Mis on põikvuuk; selle vajadus, selle ehituse käik.
Põikvuugid ehitatakse paanide pikisuunalisel jätkamisel. Põikvuuk peab üldjuhul olema risti paani servaga . Põikvuugid peavad olema omavahel pikisuunas nihutatud vahemalt 2 meetrit. Põikvuuk ehitatakse pikemate tööseisakute korral ja laotamise vahetuse lõpus.
Ehituse käik: - laotur eemaldatakse ning sõidetakse piisavasse kaugusse; - määratakse põikvuugi orienteeruv asukoht; - paigaldatakse tiheda kihi paksusele vastav puitpruss ja eemaldatakse liigne segu; - mahalaotatud paberile või laotatud liivakihile ehitatakse liigseks osutunud segust ramp ;
- tihendatakse paigaldatud paan koos rambiga, et rul1 sõidab suuna muutmiseks paigaldatud paanilt üle rambi taieliku1t maha; - peale vaheaega tuleb enne töö alustamist ramp koos prussiga eemaldada, kontrollida rihtlatiga paigaldatud paani lõpuosa, vajadusel vuugi asukohta korrigeerida , katta vuugi püstpind sideainega ning paani edasi laotada; - vajadusel freesitakse ühenduskoht alusesse sisse; - töö jatkamisel freesitakse ehitatud ramp kuni õige tasapinnani, puhastatakse ja krunditakse;- vuugi tihendamisel juhindutakse samadest põhim6tetest , kui pikivuugi ehitamisel; - õiget tasapinda ja tasasust kontrollitakse peale rulli esimesi bike rihtlatiga.
57.Mis on põkk, selle ehitamine.
Asfaldikihtide paigaldamisel tekkivaid ühenduskohti kõrvalasuvate horisontaalsete ja vertikaalsete konstruktsioonidega nimetatakse põkkudeks.
Põkukohad tekkivad asfaltbetoonkatte ühendamisel: rennidega, aarekividega, betoonkatetega, müüridega, hoonete vundamentidega, rajatiste ja nende osadega, valuasfaldiga.
Põku valamine :vastavate mõõtmetega lati asetamisega kattesse ehitamise ajal, kusjuures peab olema võimalik lati eemaldamine peale tihendamist;tihendatud ja jahtunud kattesse soone 1õikamisega;igasuguse mustuse eemaldamine terasbarja ja suruõhuga;soojapuhuriga kuivatamine ;eelvõõba kandmine tootja juhendi kohaselt põku pindadele (soovitatavalt pintsliga ), kusjuures tuleb tagada eelvõõba kuivamine;paigaldada põku taitematerjal vastavalt valmistaja juhendile kas sobiva valamismasinaga või käsitsi
58.Sõidutee kattekihi serva tegemine.
Vee, pori ja juurte asfaldikihtidesse sissetungimise vältimiseks tuleb katte välisservad korralikult tihendada.Paksude kihtide korral kasutatakse tihendamiseks:servarulli voi servavaltsi; servasuuska; õlgplaati.Ohukeste kihtide puhul kasutatakse tihendamiseks kummiratastega rulli rippuva viltuse välisrattaga. Välisserva taiendavaks kaitseks voib kasutada kuuma bituumeniga pritsimist voi bituumenslammi pooridesse sissehõõrumist.
59.Kirjelda väikepindade katmist asfaltbetoonseguga.
Vaikepinnad on pinnad mille ehitamine masinatega on võimatu või oluliselt raskendatud ning ehitamine toimub valdavalt kasitsi.Naiteks: - kaevamistoodel tekkinud soidutee kraavide sulgemine, - kahjustuste remont, - puuraukude sulgernine.
-Kihtide ehitamine on voimalik ainult piiratud pindadel; - ehitamise, tihendamise, kihtide sidumise .ühenduskohtade ehitamise kohta kehtivad samad nõuded kui laoturiga ehitamisel; - vaikepindade ehitamisel peaks püüdma teha samasuguseid pealispindu; - segu temperatuur ja ilmastiku tingimused peaksid võimaldama segu laitmatu tihendamise. Soovitused: - kooskõlas segu piiratud ja aeglase tarbimisega kasutada segu trantspordiks vaikseid veokeid vaikese koormaga , - kasutatakse soojustatud kastiga veokeid; - mahajahtunud segu ei tohi kasutada; - vaga vaikese segu hulga tarbimisel ja vastavalt pikkade ooteaegade puhul on valuasfalt kui kattekihisegu sobivam kui asfaltbetoon; - kuna laitmatute vuukide ehitamine ei ole üldiselt voimalik, tuleks eelistada põkkude ehitamist; - kaevamiskraavide sulgemisel teekattes ei ole võimalik asfaltkihtide ühenduskohti konstruktiivsetel ja tehnilistel põhjustel teisse kohta viia.
60.Teostatud katteehitustöö üleandmine tellijale.
Konkreetse töö üleandmisel juhindutakse eelkoige sõlmitud lepingutest antud töö teostamise ja üleandmise kohta. Soovitatav kontrollmõõtmiste loetelu :teostatud toode maht,kõrgusarvude vastavus projektsele,piki -ja põikkallete vastavus projektsele,paigaldatud kattekihi koostise vastavus projektsele,paigaldatud kattekihi paksuse,tiheduse, veeimavuse jne. vastavus kehtivatele eeskirjadele;tasasusnouetele vastavus.
61.Mis on asfaltbetoonkatete regenereerimine .
Asfaltbetoonkatete regenereerimine on nende esialgsete omaduste taastamine. Selleks on järgmised võimalused: asfaltbetooni korduvkasutamine, asfaltbetooni kuumtöötlus liikurseguris (ART), asfaltbetoonkatete kuumtasandamine.
62.Asfaltetoonkatte regenereerimine-asfaltpuru korduvkasutamise.
Asfaltbetooni korduvkasutamine- teekate freesitakse külmalt või soojalt ning segatakse segusõlmes vajaliku kivimaterjali ja sideaine lisandiga. Segu paigaldatakse teele nagu tavaline asfaltsegu.
63.Asfaltetoonkatte regenereerimine asfaltpuru kuumtöötlemine seguris.
Asfaltbetooni kuumtöötlus liikurseguris (ART)- teekate freesitakse külmalt, segatakse teel liikurseguris kuumalt, lisades kivimaterjali ja sideainet ning paigaldatakse kohapeal
64.Asfaltetoonkatte regenereerimine asfaltetoonkatte kuumtasandamine.
Asfaltbetoonkatete kuumtasandamine- teekate soojendatakse, freesitakse, vajaduse korral lisatakse kohapeal segurisse kivimaterjal ja sideaine ning paigaldatakse

•