Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused (2)

Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused
1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine;
2) tee trassi väljamärkimine looduses;
3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus;
4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus;
5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine ;
6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine;
7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine
2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh)
kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius
3) sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse.
Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant.
4)Piketaaž- tähistatakse vaiadega mis viiakse üle ka väljapoole tööde piire . Kui piketaaž erineb uurimustööde käigus tehtud piketaažist, seostatakse see projekti pikiprofiiliga nn lõhutud pikettidega.
5) Muldkeha tähised süvendi maha märkimiseks peavad asuma väljas pool süvendit. Nõlvade kontrollimiseks ja liigse pinnase eemaldamise vältimiseks tuleb süvendi servale paigaldada nõlvalekaal, mis määrab nõlvuse. Mulde asukohat tähistamisekse piki mulde jalami piire vaiadega.
Põikprofiili mahamärkimine 25-50m tagant kõigile pikettidele ja lisapunktidele. Mulde jalami joone süvendi ja külgkaevandi välimuse serva tähistamine vaiadega. Telje kõrguse tähised jäetakse teljele.
6)Pinnase süvistamine buldooseriga
1 süvistatakse hõlm pinnasesse
2 kogutakse pinnast hõlma ette (lohistuskuhelik)
3 teisaldatakse pinnase kuhelik teatud kaugusele koos pinnase pideva lõikamisega
4 paidaldatakse pinnas nõutavasse kohta
7)Ilma täiendava lõikamiseta on pinnast võimalik teisalda:
- kui on olemas kraavi seinad või vallid mis takistavad lohistuskuhelikust pinnase mööda minekut hõlma külgedest
- tasasel kõval pinnasel kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse
- buldooser läbib mitu korda ühte sama kohta, esimese paari läbimisega moodustavad külgvallid mis järgmistel läbimistel takistavad pinnase mööda minekut hõlmast
- kaevik meetod-- pinnase kadu väga väike kuna enmus pinnasest koguneb hõlma ette. Ligi 70% materjali teisaldamist tehakse kaevik meetodil
- paaris buldooseritega – kaks buldooserit liiguvad kõrvuti väikeste vahe kaugustega hõlmade vahel
pinnase teisaldamine kahe või kolme kuheliku kaupa poole tee peale
- töö käigul kogutud kuhulik jäetakse töökäigu keskele , teisel läbimisel kogutud kuhelik toimetatakse samasse kohta ja ilma buldooserit seiskamata lükatakse mõlemat kuheliku korraga. Sama kordub ka kolmandal korral ning siis lükatakse pinnas paigaldus kohale
8)-tasandamine teostatakse edasi või tagasi käigul
-pärast paigaldust ja tasandamist pinnas tihendadakse puiste paksus 0,20-0,25m
-kihilise puistangu 1. läbimisega võib kaasneda maa pinna tasandamine kus juures lõigatakse maha künkad ja täidetakse nõod.
9)süvendamine
Pinnas teisaldakse enamasti piki suunas. Süvendi kaevamine kahelt küljelt piki töö käikudega.
Süvendi kaevamine ristitöö käikudega(kui süvend peab olema laugjate nõlvadega
tasandamine
taandamist teostatakse
- suhtelislt tasasel maastikul , kus on vaja maha lõigata kühmusid ja täita lohkusid
- ebatasase reliefil kus tuleb maha lõigata künkaid ja täita jäärakuid
tasandamine toimub paraleelselt töö käikudega, iga eelmise töökäigu üle kattega hõlma ¼ pikkusest. See soodustab töö sügavuse hoidmist pinnase ühtlasemalt jaotamist ning väldib külgvallide jäämist tasandatud pinnale
- soovitatav kiirus 2,5-3 km/h
-väikeste ebatasasused ja vallid silutakse buldooseri tagurpidi liikumisel ning hõlmale on rakendatud ujuv asend.
10) Aste peab olema taha poole kaldu, et buldooser ei libiseks nõlvast alla. Järskudel nõlvadel rajatakse aste piki töökäiku, töökäiguga tõugates pinnast nõlvalt alla buldooseri pööramisega. Kõige pealt lõigatakse nõlva eelaste millel buldooser saaks stabiilsel töötada
11) paraleelsete põik töökäikudega- eelistuim töö meetod kuna buldooser tõukab igal töökäigul pinnast täies haarde laiuses
paraleelsete põik töökäikudega- suure töömahu korral tõugatakse pinnast põiki tistamisi töökäikudega. Kasutatakse juhul kui hõlma täieliku haarde laiust ei saa rakendada
mõlemat meetodi korral soovitatakse töötada üle valli viisil. Buldooseri roomikuid või rattaid ei tohi lasta kraavile liiga lähedale.
12) Pneumorull stabiilne koormus tekitatakse raskuste asetamisega konteinerisse või platvormile, lisaks sellele saab tihendavat efekti muuta rehvi rõhu reguleerimise teel.
- mida suurem rõhk seda suurem rehvi kontakt surve pinnasele ja seda suurem rulli tihendamise võime.
- sobib kõigi pinnase tüüpide tihendamiseks .
-rehvi rõhk järk järguline suurendamine tihendamise ajal annab oprimaalsed töö tulemused (0.2 Mpa-0.8MPa)
13) tapp-rull sobivad pinnaste tihendamiseks ei sobi suhteliselt tihedate ja klompis kuivanud pinnaste tihendamiseks .
-Tr tihendab pinnase kihti allosast üles poole. Tapp-rull on tihendamis võime ammendanud kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm
-mida õhem on tihendatava pinnase kiht seda paremini see tiheneb
14) vibro -rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil.
Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga.
-Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul.
-Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul.
-VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga
-sile valts tekitab 3 tüüpi jõudu: 1staatiline koormus 2 dünaamiline impuls 3 vibratioon
Vibrorullid sobivad sõmerate liiv ja kruus pinnaste tihendamiseks raskete savide tihendamiseks. Ühtlase terastikulise koostisega liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibrorulliga.
- rulli tihendamis võime sõltub: vibro amplituudist, sagedusest, rulli liikumis kiirusest
15) tihendamine toimub kahes etapis :
1- puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitse kiht
paigaldatakse toru ja tihendatakse toru kõrvale puistatud kaitse kiht
2- puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest peale toru katmist
16)vibro sügav tihendamine on kõige efektiivsem sõmerate pinnaste ja kuni 25% tolmu sisaldavate pinnaste tihendamiseks.
- kraana otsas rippuv seade lastakse alla mulde pinnale seade süvistab oma kaalu ja vibratsiooni tulemusel mulde pinnasesse tihendades seadet ümbritsevat pinnast kuni 2,5m raadiuses.
-jämedate maerjalide ja lõhatud kalju pinnasest mullete tihendamine teostatakse raskete tihendus masniatega.
- ühtlase terastikuga liivades mullete tihendamine on soovitav teostada talve tingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskus sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök-või tamp masinatega.
17) Tihendamisel tekkivad problemid on :
- ületihendamine
materjal on tugevam kui nõutud on raisatud võimsust ja katki surutud materjal(katki surutud materjali korral tuleb kiht kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni)
-alatihendamine
võib tähendada puuduvat tulli kordus läbikut
pinnase tüübi muutumine
rulli ebapiisavat massi
defektset rulli valssi
eba sobiva tihendus seadme kasutamist
-liiga märg pinnas
liiga niisked pinnased alluvad kergelt nihetele ja neis esinevad tugevus kaod ja jäävad nõrgaks
liiga märg pinnas tuleb kobestada ja kuivatada
-liiga kuiv pinnas
tuleb lisada vet ja korralikultsegada
18) mulle tuleb kogu laiuse rajada ühtlasest pinnasest ja paigaldada pinnas muldes kihtide kaupa.
Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole
19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv
20)muldkeha niiskustsükkel jaguneb 4 perioodiks
1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest
2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine
3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel
4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine)
21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni.
Vee külmumis mõjul:
1 vee paisumine poorides
2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline
22) külma ohtlike pinnaste parendamiseks kasutatakse
1 mehaanilist stabiliseerimist
2 termilist stabiliseerimist
3 keemilist stabiliseerimist
23) külmakindlust parandavad
1 väikeste külmakerke ohtlikusega pinnaste kasutamine
2 kindlustamata katendi piisav kargus pinnase või pinnavetest
3 külmakaitse kihtide või soojus isolatsioon kihtide ehitamine
4 pinnase vete alandamine
5 vee isolatsioon kihi ehitamine
24)pinnasevee ära juhtimiseks antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad
- vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave.
- põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem)
26) dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine. Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet.
dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m
dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht
27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal
28) on kahte tüüpi katendeid
-jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti)
-looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse saavutamiseks seotud)
katendi ül on kaitsta katendi konstruktsiooni
29)katendi komponendid on kate katend ja muldkeha
30)eeldatav liikluskoormus
1 pinnastekoormuste suurus
2 liilussagedus
3 liikluse koosseis
keskonna tingimused
1 termiline mõju(põhjustab materjali paisumist ja kokkutõmbumisel mahu muutust)
2 külmumine (tekib külma kerkelisus)
3 kiirgus (põhjustab bit oksuteerimist ja muudab rabedaks)
4 niiskus/vesi(muudab materjalid pehmeks)
31) teekatendi hooldamine
-vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist. Kate tuleb hoida vee kindlana ning tagada vee ära vool(tee servadesse ei tekiks lompe)
32)- katendi praod tuleks kohe pärast nende teket sulgeda ning tee perved profiliirida
- vananemisest tingitud tagajärgi saab varajases staadiumis parandada pihustades katte pinnale lahjendatud bituumen emulsiooni.
- väikese liiklus sageduse korral võib suuremate kahjustuste puhul teostada pindamist või laotada teele õhukene kuumast asfalt betoonist kiht.
33) Reeglina peaks taastus remondi eesmärgiks olema olemas oleva katendi maksimaalne ära kasutamine.
- taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda
konstuktsiooni remondi valiku variandid
-täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus)
- olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt)
+ kiire
-materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb
- kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil)
34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega
+kandevõime
+kahanemis praod
BS-bituumen stabil
+hea vee ja ilmastikukindlus
-väiksem kandevõime
KS-kopleks stabil-
+elastsed
+ hea kandevõime
35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu
-vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid
(proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta)
- kogemuslik stabil projekt peab sisaldama
1 lisateavet killustiku min kogus, peab olema vähemalt 45%
2 bituumenemulsiooni 1-1,2%
3 tsement 2-3%
36) -teel segamisel paanidena tuleb kõrval oleva varem valminud paani pikiserv ühtlase piki vuugi saamiseks 10- 15cm ulatuses uuesti läbi segada
- paani järkamisel tuleb eelmine paani ots vähemalt 3m ulatuses läbi segada
-paraleel paanide paigaldamise vahe ei tohi ületada TS 4h, KS 4h, BS 5h
-tee teljel asuvle paani servale võib naaber paani ehitada ka järgmisel päeval, kui on tegemist liikluse all oleva teega.
37) Segistis stabil tuleb kaaluda võimalusi kus on vaja töödelda nii olemas olevat kui ka uut mat ning eriti kui stabil kasutatakse vaht bit ja mat on vaja hilisema kasutuse tarvis ladustada.
Segistis stabil eelised:
- kontroll kasutatava mat üle
- võimalik saada lõpp toode erinevaid kivi mat kasutades
- katsetada mat oma vahelist suhet vajadusel muuta.
38)
39)Taastusrongid on erineva koosseisuga sõltuvalt stabil meetodist ja kasutatavast sideaine tüübist (höövel-rull-frees-lobrisegisti)
40) tsemendiga stabil
-sõmerpinnaseid
-varem sideainetega töötlemata täite materjale
-vanade must ja asfalt katete freespuru(katte suurim tera mõõt 16mm ja alus 64mm)
-TS segus soovitatav sideaine sisaldus on 2-3%
- korraga võib TS laotada lõigule millel jõuatakse segamine, profileerimine ja tihendamine lõpetada enne tsemendi tardumist
- lobtisegisti kasutamisel tuleb jälgida et ei ületataks optimaalse niiskuse piiri
- Stabiliseeritava täitematerjali terakoostis antakse seguprojektis.
- Tsementstabiliseerimisel tuleb kasutada joogiveeks kõlbulikku vett.
41). -Bituumeniga stabiliseeritakse varem sideainega töötlemata sõmerpinnaseid, täitematerjale ning vanade must- ja asfaltkatete freespuru.
-Bituumenstabiliseerimiseks sobiv sideaine on sitke naftabituumen penetratsiooniga 90…200, mis lisatakse vahustatuna või emulsioonina. Asulavälistel teedel, liiklussagedusega alla 500 auto ööpäevas, võib kasutada põlevkivi vedelbituumenit.
42) Vahustatud olekus bituumenit saab lisada täite ainetele ja seejärel segada ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskus tingimustel
- vaht bit saab kasutada alates kvaliteetsetest killustikest kuni plastse halva kvaliteediga kruusani
vaht bit eelised:
-sideainet kulub vähem
-transpordi kulud väiksemad
-vaht bit stabiliseeritud mat säilitab töödeldavuse pika aja jooksul
-vaht bit töödeldud mat puhul võib tee avada liiklusele kohe pärast mat paigaldamist ja tihendamist
*vahustatud bit saab kasutada suhtleliselt kõrge niiskus sisaldusega koha pealse mat puhul
*vaht bit lisatakse väikestes kogustes tsementi või lupja, paraneb töödeldavus, väheneb plastsus arv
43) töötatakse läbi katet mõjutavad tegurid, katte füüsikalised omadused, keskonna tingimused sideaine tüüp ja kulnorm
44) Ühekordne pindamine . Kerge ja keskmise liiklusega enam-vähem ühtlaselt kahjustatud teekate. Lihtne ja odav viis.
-1½ kordne pindamine kogutee laiuses kaks erinevat fraktsiooni, alla jämedama 12/16 või 8/12 ja peale peenem enamasti 4/8 (kiilub jämedamaga kinni)
45)Kahekordne pindamine. Tugevalt murenenud, peente võrkpragude ja väiksemate ebatasasustega deformeeruv asfaltkate raske liikluse korral või põlevkivituhkbetoon kate. Vähendab oluliselt sadevete pääsu katendisse ja muldkehasse, suurendades sellega vähesel määral ka tee kandevõimet.
-Ühe kordse pindamise erandlik variant. Rattajälge puistatakse jämendam fraktsioon (12/16 või 8/12) ja mujale peenem (8/12 või 2/4)
46) 2½ kordne pindamine tekib paksem ja tugevam pindamiskiht, kus 12/16 ja 4/8 killustikuga kiiludes parandatakse alus ja III kihiga 8/12 või 4/8 pinnatakse peale vajalik kiilumiskiht.
Väga lagunenud katete pindamiseks kus on all tolmuvaba kõva kate
sobib pehmete kruusateede tolmuvabaks muutmisel
47) pideval peab jälgima valamise kvaliteeti . Gudronaator sõidab tee kattele märgitud või olemas olevate orjentiiride järgi, võimalikult sirgelt.
- valamise peab lõpetama täpselt õigel ajal soovitatavalt paberile, et oleks hea järgmist paani jätkata. Objektide puhul mida pinnatakase mitu päeva on soovitatav lõpetada enam-vähem samas kohas.
48) Gudronaatorile tuleb järgneda kohe, soovitatav vahe 20-40s.
- paanide piki ühendus koha tarvis peaks jääma 1. paanile killustikuga katmata sideaine riba.
- Pihustiamise algus ja lõpp peavad olema täpsed või väikese ülekattega. Ei tohi olla killustikuga katmata triipe ega lõike.
- tuleb kõrvaldada killustiku liiaga kohad( lahtine killustik võib rataste all ka kinnise killustiku lahti hõõruda.
- väga pehmed bit lõigud tuleb üle pihustada killustikuga vältimaks kohest higistamist
- sideaine tuleb kogu tee ulatuses üle katta .
49) Rullimine pressib killustiku sideaine kihi sisse pöörates tera õigesse asendisse. Piisab kahest käigust.
- lahtine killustik tuleb eemaldada võimalikult kiiresti:
1 on ohtlik liiklusele
2 takistab pindamis kihi reformeerumist võib lahti hõõruda kinnised terad .
50)250m enne pindamist märk ''teetööd'', 200m enne suurim lubatud kiirus 70km/h ja lahtine killustik, 100 enne suurim lubatud kiires 50 km/h ja vahetult enne pindamist läbi sõidu keelu märk.
51) Must segu võib segada soojalt või külmalt, tsükkel või pidev toimega statsionaalses või teisaldavas seguris
- mustsegude valmistamisel pikema ajalise hoidmiseks jahutatakse laos ringi laadimisel -30C.
Soovitatav ladustamis kõrgus on kuni 2m.
52) Asfaltsegu koormad tuleb katta kattega. Kui AS veetakse selleks mitte kohandatud veokiga siis on suurim lubatud veokaugus KMA 30km ja ülejäänud AS telija ja töötegija vahelises kokku leppes fikseeritakse töölevõtu lepingus.
53)Kattekihil panemisel ei või õhu temp olla alla +5C
-aluse panemisel ei või õhu temp olla alla +0C
-KMA panemisel ei või õhu temp olla alla +10C
laotava kihi vähima lubatud paksused
TAB, PAB, KAB 1,67 D, kuid mitte alla 2,5cm
KMA 2,2D kuid mitte alla 2,5 cm
Lubatud MAX kihi paksus 3,1D.
54) Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga või sellset kuni 30 kraadise nurga all
Pikivuuk tuleks paigutada sõiduradade eraldus joonel.(mitme kihilise asfalt katendi puhul tuleb eri kihtide piki vuuke üksteise suhtes nihutada vähemalt 15 cm võrra
55) Vuugi esialgsel tihendamisel peab rull liikuma piki vuuki, s.o põikvuuk tihendatakse põiki teed.
- põikvuugi rullimisega savutame tasase ülemineku vanalt uuele sõiduteele. Et rull põhiliselt külmal kattel asub ja ei saa kuuma asfaldi sisse vajuda mis ei tekita ka astet( uuel kattel peaks olema umbes 10cm)
-pärast kahte kuni kolme rullimis käiku kontrollitakse põikkallet ja tasasust
pikivuuk ühe laoturiga kuuma segu vastu külma
1 alustada pikivuugist esiteks lasta valtsi ainult natukene kuumale segule umbes 10 cm.
2 siis rullida alates välis servast keskele, külma katte poole
56) Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi poole siis tiheneb segu valtsi alt hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel.
(kui tihendatakse vaatava valtsiga laoturi poole siis tekib seguvall, millest tulenevaid laineid on raske kõrvaldada.VEDAV VALTS LAOTURI POOL
-järskudel tõusudel peab esivalts ees olema.
-manööverdamisel ei tohi teha järske nõksatusi peab ootama kui ise seisma jääb
57) liiga kõrgel rullimis temperatuuri näitajad:
-lained valtsi kõrval
-põik praod valtsi taga
-kleepumine valtsi külge vaatamata niisutusele
-tugev vall rulli ees
liiga madal rullimis temperatuuri näitajad:
-kate jääb poorseks
-võib enne aegselt puruneda
-liikluse all järel tihenedes ebatasaseks formeeruda.
58) Eritijäiga asfaltsegu tihendamine
tähtis: -püüda laoturiga hästi tihendada
-kõrge segutemp rullimisel
-rullida võimalikult katkestamatult
59) erinevused vibrorulliga rullimisel:
-manööverdamisel lülitada vibro välja õige aegselt
-laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita
-vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksustele rulli tootja soovitusele
-ei tohi sõita liiga kiiresti võib tekida ''pesulaud''
-kui segu temp alla 100C siis vibrot kasutada ei tohi
60) pneumorulliga rullimise iseärasused:
töös metallvaltsiga rulli järgi:
- niisutada nii vähese veega kui võimalik
töös vahetult laoturi taga soojade rehvidega sõita ilma niisutuseta
liiga paljude kuumade rulli käikude puhul on hädaoht, et liiga kokkusurutud pooride puhul tekkib rasvasus ja libedus.