Asfaltsegud ja nende valmistamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Teedeehitus

1 Hindamata

ASFALTSEGUD JA NENDE VALMISTAMINE
REFERAAT
Tee- ehitusmaterjalid
Tallinn 2018
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.ASFALTSEGUD 4
1.1.Asfaltsegude liigitus 4
1.2.Asfaltsegude valmistamine 5
1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine 6
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Teedeehituses mängivad asfaltsegud väga suurt rolli. See määrab teede üldise seisukorra ja ohutuse. Segud peavad olema õigesti valitud ning kvaliteetselt paigaldatud. Inimesed, kes sõidavad autoga igapäevaselt mööda teid, nende valikus on palju radu , kuid valitakse ikka sellised, mis on heas seisukorras ja mitte väga auklikud. Kuid kahjuks on ka halvemas seisukorras teekatteid ning need tekitavad ohtu juhile. Roolis olev isik jälgib rohkem tee peal olevaid auke ega suuda keskenduda liiklusesse täiesti süvenenult. Lisaks rikuvad sellised teed auto tehnilist seisukorda. Töös räägitakse asfaltsegudest üldiselt, kuidas neid valmistatakse ja liigitatakse. Lisaks veel valmistamistemperatuurid ning transportimine ja vana asfaldi taaskasutus .

ASFALTSEGUD

Asfaltsegud on kindla terakoostisega täitematerjalidest ja bituumensideainest koosnev segu. Kasutatakse teekatte ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Segude terakoostise tootmishälbed võivad väljuda standardiga ette antud sõelkõveravälja piiridest. Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul.

Asfaltsegude liigitus

Asfaltbetoon – Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides (kandevkihtides), teekatendite kulumiskihtides.
Killustikmastiksasfalt – Katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga. Kasutatakse peamiselt kulumiskihtides.
Mustsegu – Vedelbituumenist, purustatud kruusast, liivast ja killustikust koosnev asfaltsegu. Kasutusala katete ehitamiseks tavalistele teedele, mille liiklussagedus on kuni 1500 autot ööpäevas, vanade asfaltkatete auguremondiks, aluste tegemiseks püsikatetele. Võib segada soojalt või külmalt, tsükkel- või pidevatoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Mustsegu valmistamisel pikemaajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega kuni 30 °C-ni. Soovitavaks ladustamiskõrguseks on ≤ 2 m.
Dreenasfalt – Asfaltsegu sideaineks on bituumen ning segu on koostatud nii, et ühendatud pooride sisaldus oleks omavahel väga suur. See võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekib tihe ja mürasummutusomadustega katendikiht. Võimalik paigaldada ka rohkem kui ühe kihina. Ebasoodsate kliimatingimuste tõttu kulumiskihtides seda Eestis ei kasutata. Sobib rohkem staadionite ja spordiväljakute tehiskatete dreenivateks alusteks.
Valuasfalt – Poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja selle kuumas segus sideaine ning mastiksi maht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Pikirööbaste ja ebatasasuste täiteks, kulumiskihtides, siduvkihtides ning sildade, tunnelite, kaitse- ja vahekihtides.

Asfaltsegude valmistamine

Asfaltsegusi toodetakse üle miljoni tonni aastas. Vastavalt retseptile valmistatakse segusid kindla portsjonite kaupa. Neid valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris, mis peab võimaldama toota seguretseptile vastavat püsivate omadustega asfaltsegu. Tootmistemperatuuri vahemikuks jääb 100-180°C. Juhul, kui segus kasutatakse töödeldavust parandavaid lisandeid, tuleb asfaltsegu segamis- ja paigaldamistemperatuuride korrigeerimisel lähtuda lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurirežiimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana.
Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest. Kui lisandi tootja on ette näinud soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida . Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa. Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires.
Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele määratakse CaCO3 ühendi sisaldus karbonaatanalüüsiga. Kulumiskihi asfaltsegusid ei tohi hoida tehase kogumispunkris üle nelja tunni. Asfaltsegu paigaldaja või tootja peab võtma Inseneri juuresolekul asfalt- või mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi tiguvõlli ette kogunenud materjalist, arvestusega vähemalt üks proov iga ühe kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta või vähemalt kord päevas. Kõik asfaltsegude proovid tuleb võtta vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27 ning vältida tuleb proovide saastumist, mis võivad mõjutada katsetulemusi. Insenerile üle antavate proovide vähendamine laboriproovideks võidakse teostada objektil. Proov koosneb vähemalt kahest koguproovist või objektil vähendatud laboriproovist, millest mõlemad antakse üle insenerile. Iga proovi tähistus peab sisaldama asfaltsegu marki, segu tootja ja paigaldaja andmeid, proovivõtu kuupäeva ja kellaaega ning proovivõtu täpset asukohta .
Joonis 1 Asfaltsegud

Asfaltsegude vedu ja laotamine

Asfaltsegusid transporditakse ainult selleks ette nähtud ümara kastipõhjaga veokitega ning koormad peavad asfaltsegude transportimise ajal olema alati kaetud. Asfaltsegude transportimisel ei tohi veose kaal ületada seaduses ette nähtud teljekoormusi ja täismassi piirmäärasid. Liiklemine objektil peab olema korraldatud selliselt, et värskelt paigaldatud kattele ei tekiks nn seisujälgi. Asfaltsegude transpordiks kasutatavate veokite kaste võib töödelda ainult selliste ainete ja materjalidega, mis ei muuda sideaine omadusi. Keelatud on kasutada näiteks diislit ja petrooleumi jms. Asfaltsegude transport objektile peab toimuma viisil, mis ei segaks paigaldusprotsessi ning asfaltsegu tuleb paigaldada võimalikult kiiresti peale objektile saabumist.
Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on kontrollitud ning nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada, higistavad kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud tasandus- või profiilkihi rajamine, millega eelpool nimetatud puudused likvideeritakse, siis projektkõrguste, kallete ja tasasuste hälbeid parandama ei pea. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamata laiendusi. Platside ja väljakute asfaltsegu laotamise kavandamisel lähtutakse vertikaalplaneeringu veelahkmejoontest ja tööde tegemist kitsendavatest teguritest. Asfaltsegud tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei peaautomaatjuhtimissüsteemi kasutama (nt mahasõidud, kõnniteed jms). Automaatjuhtimissüsteemi mittekasutamise otsustab insener.
Asfaltsegud laotatakse ühtlase tempoga, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Vihma korral tuleb asfalteerimistööd peatada. Väheste, mööduvate vihmasadude korral võib töid erandkorras jätkata. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise projekteeritud liiklusvooluga on keelatud. Insener peab segu temperatuuri kontrollima iga saabuva veoki kastist enne selle tühjendamist laoturisse.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 30–45º nurga all kaldu. Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi . Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga soojendada . Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda. Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuugile tulevat liikluskoormust. Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale.
Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes „libisema“ ja paigalduse käigus tekivad praod.

Kokkuvõte

Asfaltsegusid on olemas mitu erinevat liiki. Neid toodetakse üle miljoni tonni aastas. Erinevad sideainete ja kasutuskohtade poolest, taluvad erinevaid raskusi ja temperature. Kindlasti, kui asfaltsegudesse lisandit panna, ei tohi lisada alla miinimumi. Kui tahetakse vana asfaldit on taaskasutada, siis reegel on see et seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti selle aja jooksul tuleb ära kasutada. Asfaltsegude transportimine käib ainult selleks ette nähtud ümara kastipõhjaga veokitega ning koormad peavad asfaltsegude transportimise ajal olema alati kaetud. Asfalteerimistööd tuleb peatada siis kui sajab vihma. Asfaltsegude laotamine peab toimuma ühtaselt, ei tohi tekkida seisakuid. Kruntmiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, mis ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete kruntimisel.

Kasutatud kirjandus

[1]Maanteeamet, “Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” 2015. [Võrgumaterjal]. Available : https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/ehitus/asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_2015.pdf [Kasutatud 19. november, 2018]
[2]Maanteeamet, “Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” 2010. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/ehitus/asfaldist_katendikihtide_ehitamise_juhis_kk_lisa_15_12_2010.pdf [Kasutatud 19. november, 2018]
[3]Asfaldiliit “Soojalt segatud asfalt” 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.asfaldiliit.ee/_vana/files/eapa/Soojalt%20segatud%20asfalt.pdf [Kasutatud 19.november, 2018]
[4]Tallinna Tehnikakõrgkool “Tee ehitusmaterjalid asfaltsegud” 2017 . [Võrgumaterjal] Available: https://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/181283/mod_resource/content/0/7-asfaltsegud-PDF.pdf [Kasutatud 19.november, 2018].

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

powned123 Õppematerjali autor

asfaltsegud teedeehitus teedeehitusmaterjal tee-ehitus materjalid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Teedeehituse tehnoloogia

Teedeehituse tehnoloogia Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2

Teedeehitus

odt

Tee-ehitusmaterjalide eksam

Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda (sõltub peamiselt poorsusest, mida poorsem seda halvem juhtija). Tulepüsivus materjalid jaotatakse põlevateks (süttivad ja kuumenemisel eraldavad põlevaid gaase) ja mittepõlevateks (ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu ega põlevaid gaase. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel. puit (levinumad liigid ja nende peamised omadused, puidu vead, puitmaterjalid ja -tooted, kasutamine teedeehituses); Levinumad liigid mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega) kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit) kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad

Ehitusmaterjalid

doc

Tee-ehitustööde eksam

ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud. Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr

Trükitehnoloogia

doc

Teedeehituse eksam

23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist

Teedeehitus

doc

Teedeehitus TÖ-le

7. Nimeta teede projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) K-Projekt, Sweco Projekt, Teekaru, Tinter, Amhold 8. Nimeta teede järelvalvega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teede Projektijuhtimise AS, Ramboll Eest, Telora-e, Infragate Eesti 9. Nimeta teehooldusega tegelevaid ettevõtteid (vähemalt 5) Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus 10. Mis on transpordisüsteemi esmane ülesanne Tagada kõigile juurdepääs nende igapäevategevusteks vajalikele objektidele. 11. Mis on transpordi arengukava 12. Lähtedokument transpordisektori arendamiseks, üldküsimuste lahendamiseks, uuringuteks, analüüsiks, muudatusteks, riigieelarve vahendite planeerimiseks. 13. Iseloomusta Eesti transpordisektorit Selle osised toimivad tihedas koostöös. Reisijate veondus toon turiste, vaba turulepääs liini- ja juhuvedudele, infrastruktuuri teenustele ja operaatortegevusele

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse eksami vastused

6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele 11. Transpordi arengukava lähtedokument transpordisektori arendamiseks, kus on identifitseeritud olulisemad tegevussuunad. 12. Eesti transpordi süsteemis on oluliseks asjaoluks, et omavalitsused omavad teed. Eesti on transiidiriik. 13. Mõjud keskkonnale: · saastab õhku · tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni · saastab teeäärset pinnast ja vett · tekitab ohtlikud jäätmed · kasutab fossiilseid kütuseid

Ehituskonstruktsioonid

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

............ 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............

Kategoriseerimata