50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
missL
Õppematerjali autor
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud
Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne
liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun kuni must aine. Looduslikku asfalti kasutatakse peamiselt teedeehituses ja
.................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Teedeehituses mängivad asfaltsegud väga suurt rolli. See määrab teede üldise seisukorra ja ohutuse. Segud peavad olema õigesti valitud ning kvaliteetselt paigaldatud. Inimesed, kes sõidavad autoga igapäevaselt mööda teid, nende valikus on palju radu, kuid valitakse ikka sellised, mis on heas seisukorras ja mitte väga auklikud. Kuid kahjuks on ka halvemas seisukorras teekatteid ning need tekitavad ohtu juhile. Roolis olev isik jälgib rohkem tee peal olevaid auke ega suuda keskenduda liiklusesse täiesti süvenenult
Teedeehituse tehnoloogia Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust. Mustsegude tootmine.MSE
homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides. Eelised: materjalide jahvatatus paraneb, segud homogeensemad, lobrist moodustunud kuulikesed kuumenevad ühtlasemalt pöördahjus Puudused: suur energiakulu, ajakulukam(pöördahjus), suurema pöördahju vajadus. Kuivmenetlus: otstarbekas, kui tooraineks üks komponent mergel (savi ja lubjakivi looduslik segu) ning toorained on püsiva keemilise koostisega. Tooraine jahvatatakse ja segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus
211. Milleks kasutatakse pindamist (5) 1) katte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks; 2) teepinna tolmuvabaks muutmiseks; 3) kulumiskihi moodustamiseks; 4) haardeteguri suurendamiseks; 5) katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5) 1) asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; 2) asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; 3) täitematerjalide liik, leiukoht, kvaliteedinäitajad; 4) sideaine tootja, tarnija, mark, kvaliteedinäitajad; 5) lisandite nimetused; 214. Mida mõistetakse asfaltsegude all (5) Nendest segudest valmistatud katted; tihe-poorne killustikmastiksasfalt; kergasfalbetoon, mustsegu; 215. Mida mõistetakse asfalkatete regenereerimise all
ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks. 211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); 19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid