Eksami küsimuste vastused asfaltsegud (0)

Q: Mis on asfaltbetoon killustikmastiksasfalt valuasfalt dreenasfalt mustsegu ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Millisesse vahemikku peavad jääma segude mõõdetud temperatuurid kui kasutatakse teebituumenit ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Milliseid andmeid sisaldab seguleht ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Mida näitab AC 12 surf ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Milliste teede katete ehitamiseks sobivad mustsegud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Milliseid bituumensideaineid käsitleb Eesti standard ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Q: Kuidas ja mille alusel jagunevad teebituumenid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksami küsimuste vastused asfaltsegud

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Tee-ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on asfaltbetoon killustikmastiksasfalt valuasfalt dreenasfalt mustsegu ?
Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ?
Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ?
Millisesse vahemikku peavad jääma segude mõõdetud temperatuurid kui kasutatakse teebituumenit ?
Milliseid andmeid sisaldab seguleht ?
Mida näitab AC 12 surf ?
Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?
Milliste teede katete ehitamiseks sobivad mustsegud ?
Milliseid bituumensideaineid käsitleb Eesti standard ?
Kuidas ja mille alusel jagunevad teebituumenid ?
Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ?
Mis on bituumenemulsioon millised on ta põhilised omadused ja kus seda kasutatakse ?
Mida tähistab bituumenemulsiooni lühitermin nt C 69 BP 4?
Kuidas jaotakse kivimaterjali ?
Millised nõuded esitatakse täitematerjalidele ?
Miks on monteeritavad head?

Küsimused asfaltsegude kohta.

Mis on asfaltbetoon , killustikmastiksasfalt, valuasfalt , dreenasfalt, mustsegu ?
Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu , mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri
Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga.
Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse.
Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht.
Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu.

Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ?
AC – asfaltbetoon (TAB tihe asfaltbetoon, PAB poorne asfaltbetoon, KAB kergasfaltbetoon) ; SMA – killustikmastiksasfalt; MA – valuasfalt, PA – dreenasfalt; RA – korduvkasutatav asfalt; MSE - mustsegu

Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ?
Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen. Lisada võib loodusliku bituumenit.

Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse lühendatult ?
Asfaltbetooni kasutatakse teekatendite kulumiskihtides, siduv- ja tasanduskihtides ning aluskihtides(kandevkihtides). Kulumiskiht – surf , siduvkiht või tasanduskiht – bin, kandevkiht – base.

Millised peanõuded omaduste suhtes esitatakse asfaltbetoonile, millised nõuded kuuluvad empiiriliste nõuete hulka ?
Peanõuete hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne ja maksimaalne poorsus , veepüsivus kaudsete tõmbetugevuste suhte kaudu, kattuvus ja homogeensus ., kulumiskindlus ning deformatsioonikindlus
Empiiriliste nõuete hulka kuuluvad minimaalne sideaine sisaldus, pooride täidetuse minimaalne ja maksimaalne väärtus, minimaalne skeletipoorsus, poorsus 10 güratsiooni järel, segu temperatuuri piirväärtused ning nõuded lisanditele.

Millisesse vahemikku peavad jääma segude mõõdetud temperatuurid, kui kasutatakse teebituumenit ?
35/50 teebituumeni puhul 150-190 C
50/70, 70/100 teebituumeni puhul 140-180 C
100/150 teebituumeni puhul 130-170 C
Maksimaalne temperatuur kehtib asfalditehase igas kohas, minimaalne temperatuur kehtib segu laadimisel veokile asfalditehases. Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure.

Milliseid andmeid sisaldab seguleht ?
1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La- purunemiskindlus ,FI-plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16-32 d-16 D-32
2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused
4)sõelkõver
5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas

Mida näitab AC 12 surf ?
See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12.

Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt.
Killustikmastiksasfalti kasutatakse peamiselt kulumiskihtides.

Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?
Määravate omaduste hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne sideaine sisaldus, minimaalne ja maksimaalne poorsus, minimaalne ja maksimaalne pooride täidetus bituumeniga, veepüsivus, kulumiskindlus, sideaine väljanõrgumine ja deformatsioonikindlus.

Milliste teede katete ehitamiseks sobivad mustsegud ?
Mustsegud sovibad katete ehitamiseks teedel liiklussagedusega kuni 500 autot öp sõiduraja kohta, õuealadel, kergliiklusteedel ja ajutistel teedel, samuti vanade asfaltkatete auguremondiks ja aluste tegemiseks püsikatetele.
Küsimused bituumensideainete kohta.

Milliseid bituumensideaineid käsitleb Eesti standard ?
Eesti standard käsitleb neid bituumensideaineid, mis sobivad kasutamiseks Eestis, lähtudes teatud omaduste ja katsemeetodite olukorrast. Lisaks Euroopa standarditele põhinevatele sideainetele on käesolevasse Eesti standardisse lülitatud ka ainult Eestis toodetav ja kasutatav põlevkivibituumen.

Kuidas (ja mille alusel) jagunevad teebituumenid ?
Teebituumenid jagunevad penetratsiooni alusel.Penetratsiooni puhul 500x0.1mm toimub toimub katse üldjuhul 25C juures. Nimipenetratsiooni puhul üle 500x0.1mm on katsetamistemperatuur 15C. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist 0.1mm täpsusega. Sitekete ja pehmete naftabituumenite markeerimisel penetratsiooni järgi tähistab 70/100sitket bituumenit mille penetratsioon on vahemikus 70x0.1mm ja 100x0.1mm. Sitked naftabituumenid margiga 20/30 kuni 250/330 määratakse 25Cjuures. Pehmed naftabituumenid margiga 330/430 kuni 650/900 määratakse 15C juures.
3. Iseloomusta põhilisi laboratoorseid katseid bituumensideainete omaduste määramiseks ?
(penetratsioon, pehmenemistäpp kuuli – rõnga meetodil, murdumistäpp, leektäpp )
Penetratsioon. Penetratsioon on bituumensideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse standardnõela sissetungimise sügavusena kümnendikmillimeetrites kindla koormuse, koormamisaja ning temperatuuri juures. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist täpsusega 0,1mm
Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil. Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil on temperatuur, mille juures on normitud katsetingumusel hakkab sitke bituumen vedelduma ja omandab konsistentsi, mis võimaldab rõngasvormi valatud ja jahutatud bituumenile asetatud kindla massiga kuulil vajuda 25mm ulatuses läbi rõnga. Pehmenemistäppi väljendatakse Celsiuse kraadides.
Murdumistäpp iseloomustab bituumensideainete rabedust madalatel temperatuuridel. Ühesõnaga tehakse seda Fraassi seadmes , kus bituumeniga kaetud katseplaat. Seadmes langetatakse temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides.
Leektäpp. Leektäpiga iseloomustatakse proovi omadust koos õhuga moodustada süttivat segu, see on madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eralduvad aurud süttivad hetkeks isegi leegi lähenemisel . Ühesõnaga otsitakse temperatuuri, mille juures leegi lähendamisel kestab põlemine vähemalt 5 sekundit. CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp on üle 79 C. Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja , temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus.

Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ?
Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60
PMB on see, et polümeeribituumen
45/80 on penetratsioon
60 on pehemenemistäpp

Mis on bituumenemulsioon , millised on ta põhilised omadused ja kus seda kasutatakse ?
Emulsioon on lühidalt ja lihtsalt öeldes bituumen , mis on ka jahedas olekus vedel.
Enne kasutamist on bituumenit vaja:
1)kuumutada-ebameeldiv,muudab bituumeni ohtlikuks
2)lahustada-lahusti läheb loodusesse, ebatervislik töö,kemikaale 12-20%
3)emulgeerida-veega segada,lisades kemikaale,pool vett-pole tuline-ei kõrveta
Omadused mida on vaja saavutada: 1)stabiilsus 2) viskoossus 3)lagunemiskiirus 4)nake
Ideaalne emulsioon on säilitamisel ja transportimisel stabiilne, kasutamisel sobiva viskoossusega ja hea nakkega ning laguneb õigeaegselt.
Kasutatakse: 1)pindamine 2) stabiliseerimine 3)kruntimine 4)külmad segud (vähe kasutatakse) 5) pragude täitmine

Mida tähistab bituumenemulsiooni lühitermin (nt. C 69 BP 4)?
C-katioosne
69-bituumeni sisaldus % vees
PB-polümeerne
4-lagunemiskiiruse klass
Nt. C 60 B 4
B-teebituumen
7. Millised on põlevkivibituumenite margid , nende kasutusalad ja –temperatuurid.
PB-1 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu.
PB-2 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. Segistis soojalt segatud mustsegu.
PB-3 : Segistis soojalt segatud mustsegu. Kruuskatte pindamine.
PB-4 : Immutuskate. Killustikpindamine, kruuspindamine.
PB-5 : Immutuskate. Kruuspindamine, killustikpindamine.
Temperatuurid. Markidele PB1-PB2 60 kuni 80 C, margile PB3 70-90 C ja markidele PB4-PB5 110 – 130 kraadi.
Küsimused täitematerjali osas.

Terminid ja määratlused
Täitematerjal – terastikuline materjal, mida kasutatakse ehituses. Täitematerjal võib olla looduslik, tehislik või taaskasutatav
Looduslik täitematerjal – looduslik mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt.
Tehistäitematerjal – mineraalne täitematerjal, mis on saadud tööstuslikult termiliste või muude muundeprotsesside tulemusena.
Täitematerjali terasuurus – täitematerjali määratlus alumise sõela d ja ülemise sõela D avamõõtmete alusel (d/D)
Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm
Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest.
Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela.
Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm , millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele.
Filler – eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks.
Fraktsioneerimata täitematerjal – Jäme ja peentäitematerjalide segu
Terastikuline koostis – täitematerjali osakeste jaotumine terasuuruste järgi, väljendatuna teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena.
Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali osa
Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud täitematerjali osa
Katekooria – täitematerjali omaduste iseloomulik tase, mida väljendatakse väärtuste vahemiku või piirväärtusena.

Kuidas jaotakse kivimaterjali ? ( mõõtmete alusel)
Kivimaterjalid jaotatakse vastavalt terasuurusele:
Jämekivimaterjal on kivimaterjal, mile terasuuruse D on väiksemvõrdne 45mm ja d suuremvõrdne 2mm.
Peenkivimaterjal on kivimaterjal mille D on väiksemvõrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest.
Peenosised on kivimaterjal, mille osakesed läbivad 0,063mm avadega sõela
Filler on kivimaterjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni omaduste tagamiseks. Tavaliselt on filler kindla terakoostisega lubjakivipulber.

Millised nõuded esitatakse täitematerjalidele ?
1)geomeetrilised nõuded(terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme-ja peentäitematerjalile)
2)füüsikalised nõuded(jämetäitematerjali purunemiskindlus,kulumiskindlus, külmakindlus )
3)keemilised nõuded ja keskkonnanõuded(mineraloogiline koostis,nake bituumensideainega,radioaktiivne kiirgus).

Nimeta täitematerjalide olulisemad omadused ja kuidas neid määratakse ( laboratoorsed katsed)
Gc-terakoostise kategooria
An-kulumiskindlus Nordic -katsel
LA-purunemiskindlus Los Angeles ’i katsel
FI-terakuju plaatsustegurina
Gc ehk terakoostise kategooria. Kivimaterjale iseloomustab tera suurus millimeetrites, mis väljendatakse suhtena d/D. Terastikuline koosis määratakse katsesõelte abil. Sõele abil jaotatakse materjal vähenevate mõõtmetega fraktsiooniks. Sõelaavade mõõtmed ja sõelte arv valitakse lähtudes proovi olemusest ja nõutud täpsusest.
FI-terakuju plaastsustegurina. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus üle 4 mm teradega fraktsioonidele. Plaatsustegur on kivimaterjali tera kuju määratlemise põhiline meetod. Seda määratakse iga sõelumisega paralleelsete piludega varbsõeltel. Üldine plaatsustegur arvtutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade summaarne mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Nt F35 näitab, et plaatsusteguri maksimaalväärtus on 35. Kujutegur on kasutusel nõudmisel. SI.
Purunemiskindlus LA. Jämekivimaterjali purunemiskindluse hindamine toimub põhiliselt Los Angelese meetodiga. Katse sooritatakse kivimaaterjaliga, mis läbib 14mm avadega sõela ja jääb 10 mm avadega sõelale. Kivimaterjali proovi pööritatakse LA trumlis koos teraskuulidega. Pärast teatud arvu pöördeid määratakse materjali jääk 1,6mm avadega sõelal ning võetakse massiprotsent. Indeks näitab LA teguri maksimaalväärtust.
An – Kulumiskindlus Nordic katsel. Selle katsega määratletakse jämekivimaterjali vastupanu naastrehvide toimele. Katsemetoodikas imiteeritakse naastrehvide toimet teekatte pealmiste kihtide jämekivimaterjalidele. Terasuurus 11,2 kuni 16mm pööritatakse koos teraskuulidega ja veega trumlis. Trumlis toimub hõõrdkulumine ja pärast määratletud arvu pöördeid võetakse sisu välja ja kivimaterjal sõelutakse 2mm avadega sõelaga ja määratakse massikadu protsentides. Arv näitab kulumiskindluse maksimaalväärtust.

Nimeta täiendavaid täitematerjalide omadusi.
f-peenosiste sisaldus
F-külmakindlus
C-purustatud pindade sisaldus

Nimeta terastikulise koostise määramisel sõelte suurused (millised neist moodustavad baasrea)
Baasrida 0,063 0,125 0,250 0,500 1 2 4 8 16 31,5 63 125
Rida 1: 5,6 11,2 22,4 45
Rida 2 6,3 10 12,5 14 20 40

Mida iseloomustab jämekivimaterjali kategooria (nt. Gc85/20)
Gc 85/20 , esimene number näitab sõela avadega D vähimat läbindit massiprotsentides ja teine number-sõela avadega d suurimat läbindit.
Jämekivimaterjal- D on väiksem või võrdne 45mm; d on suurem või võrdne 2mm.
Peenkivimaterjal- D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0.063mm avadega sõelale jäävatest teradest.
Peenosised-osakesed läbivad 0.063mm avadega sõela.
Filler- suurem osa läbib 0.063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni oamduste tagamiseks.Tavaliselt on filler kindla terakoostise ja skeletipoorsusega lubjakivipulber.
PUIT. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puit on taastuv loodusvara, selle taastumisaeg on küllaltki pikk, umbes 100 aastat. Puit on universaalne materjal, temast on võimalik teha erinevaid hooneosi ja väiksema hoone võib ehitada suures osas puidust. Kõige levinumad puud eestis on kuusk , mänd ja kask . Puidu eelised: väike mahumass ehk hoone on kerge ja saab kraanata ehitada, küllaltki suur tugevus, väike soojajuhtivus, lihtne töödelda, sobib väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub, kõduneb, süttivus, kahjustatav putukate poolt ja suured töötlemiskaod.
METALL . Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallide peamiseks lisandiks on süsinik ja need jagunevad peamiselt malmideks ja terasteks. Värvilistest kasutatakse enim vaske ja alumiiniumi.

Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootimiseks. Erimalmid on mitmesuguste omadustega. Mõlemad leiavad ehituses vähe kasutamist

Terast toodetakse toormailmist või rauast. Terase omaduses määratakse katselisel teel: tõmbekatse , paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine.

Alumiinium on metallidest üks kergemaid. Lisaks on ta korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega. Temast tehase elektrijuhtmeid, kaableid, plekki ja mitmesuguseid detaile. Alumiiniumist tehakse duralumiiniumi , kuhu lisatakse erinevaid metalle ja aineid ja nüüd metalli tugevus tõuseb.

Vask on pehme metall, ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega. Peamine elektrijuhtme materjal. Lisaks veel erinevaid torusid , kraane ja plekki.
Metallidest ehitusmaterjalid. Valtsmetall tooted on enim ehitusel kasutusel olevates metallmaterjalides. Need valmistatakse peamiselt terasest , vahel ka alumiiniumi ja vase sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne. Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse pinnaga.
Lisaks veel väiksed detailid: naelad , kruvid, mutrid , needid, poldid jne. Korrosioon .
BETOON . Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes . Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest.
RAUDBETOON . Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus.
Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist.
Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht.
Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad , sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid . Lisaks tehakse raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 42 allalaadimist

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #1

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #2

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #3

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #4

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #5

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #6

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #7

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #8

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #9

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #10

Eksami küsimuste vastused asfaltsegud #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

missL Õppematerjali autor

Fail sisaldab Mati antud küsimustele vastuseid. Ise sain selle põhjal 5. Võib vaadata üldehitusmaterjalide kohta veel veidi infot.

mati toome tee-ehitus eksam asfaltsegud asfalt segud

Sarnased õppematerjalid

docx

eksami-kusimuste-vastused -asfaltsegud

Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud

Kategoriseerimata

odt

Tee-ehitusmaterjalide eksam

Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne

Ehitusmaterjalid

doc

Tee-ehitustööde eksam

liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun kuni must aine. Looduslikku asfalti kasutatakse peamiselt teedeehituses ja

Trükitehnoloogia

docx

Asfaltsegud ja nende valmistamine

.................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Teedeehituses mängivad asfaltsegud väga suurt rolli. See määrab teede üldise seisukorra ja ohutuse. Segud peavad olema õigesti valitud ning kvaliteetselt paigaldatud. Inimesed, kes sõidavad autoga igapäevaselt mööda teid, nende valikus on palju radu, kuid valitakse ikka sellised, mis on heas seisukorras ja mitte väga auklikud. Kuid kahjuks on ka halvemas seisukorras teekatteid ning need tekitavad ohtu juhile. Roolis olev isik jälgib rohkem tee peal olevaid auke ega suuda keskenduda liiklusesse täiesti süvenenult

Teedeehitus

odt

Teedeehituse tehnoloogia

Teedeehituse tehnoloogia Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust. Mustsegude tootmine.MSE

Teedeehitus

pdf

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides. Eelised: materjalide jahvatatus paraneb, segud homogeensemad, lobrist moodustunud kuulikesed kuumenevad ühtlasemalt pöördahjus Puudused: suur energiakulu, ajakulukam(pöördahjus), suurema pöördahju vajadus. Kuivmenetlus: otstarbekas, kui tooraineks üks komponent mergel (savi ja lubjakivi looduslik segu) ning toorained on püsiva keemilise koostisega. Tooraine jahvatatakse ja segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus

Betooniõpetus

doc

Teedeehitus TÖ-le

211. Milleks kasutatakse pindamist (5) 1) katte ilmastiku- ja veekindluse tõstmiseks; 2) teepinna tolmuvabaks muutmiseks; 3) kulumiskihi moodustamiseks; 4) haardeteguri suurendamiseks; 5) katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5) 1) asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; 2) asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; 3) täitematerjalide liik, leiukoht, kvaliteedinäitajad; 4) sideaine tootja, tarnija, mark, kvaliteedinäitajad; 5) lisandite nimetused; 214. Mida mõistetakse asfaltsegude all (5) Nendest segudest valmistatud katted; tihe-poorne killustikmastiksasfalt; kergasfalbetoon, mustsegu; 215. Mida mõistetakse asfalkatete regenereerimise all

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Teedeehituse eksami vastused

ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks. 211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); 19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214

Ehituskonstruktsioonid

Rohkem sarnaseid