sisse ei jääks klimpe ja et peale puhta vee ei lisataks muid aineid. Kihte kantakse aluspinnale 2-3 kihipaksusega 2-3 mm olenevalt niiskuse liigist. Ühe kihi kandmisel teisele tuleb jälgida, et ei vigastaks eelnevat ja et kihi paksused ei erineks üksteisest. [1] 2.4. Bituumenmaterjalid Bituumen pakskiht on pahteltatav või pritsitav hüdroisilatsiooni materjal vedelal või poolvedelal (pasta) kujul. Seda on olemas nii ühe- kui ka kahekomponentsena. Vee baasil bituumenemulsioon ei ole tuleohtlik ega aromaatne. Seda saab ka kanda niisketele pindale. Kuivamise ajal kardab vee baasil bituumenemulsioon nii külma kui ka suurt niiskust. Kahekomponente bituumen seevastu ei ole niiivõrd valiv ilmastiku osas ja on ka keemiliselt väga vastupidav. Nende mõlema headeks omadusteks võib lugeda, et nad on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed ja surveveekindlad. [1] Kahekomponentne polümeerbituumen süsteemid koosnevad krundist,eelkihist ning bituumen- pakskihist
·Kontrollida kõiki masinaid ja seadmeid, kontrollida bituumensideaine temperatuuri, kontrollida, et masinate oleks piisavalt sideainet ja vett, koostada taastusrong esimese paani alguses, ühendada toitetorud segamisfreesiga, kontrollida, et operaatoril oleks kõik sideaine kulunormi andmed, tee tähsitus peaks olema ähtav kogu tee ulatuses. ·Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted). ·Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on
temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus. 4. Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen 45/80 on penetratsioon 60 on pehemenemistäpp 5. Mis on bituumenemulsioon, millised on ta põhilised omadused ja kus seda kasutatakse ? Emulsioon on lühidalt ja lihtsalt öeldes bituumen , mis on ka jahedas olekus vedel. Enne kasutamist on bituumenit vaja: 1)kuumutada-ebameeldiv,muudab bituumeni ohtlikuks 2)lahustada-lahusti läheb loodusesse,ebatervislik töö,kemikaale 12-20% 3)emulgeerida-veega segada,lisades kemikaale,pool vett-pole tuline-ei kõrveta
eestikeelselt "valuasfalt", sisaldab endise tähistusega VAS segusid ning RA Reclaimed Asphalt, eestikeelselt "korduvkasutatav asfalt", endine tähistus puudub, endine nimetus "uuendatud asfaltbetoon"), segu maksimumteramõõt (analoogiliselt endisele segutähistusele), kasutuskiht ( ainult AC segude juures: surf, bin või base), teebituumeni tähis (nt 70/100, 100/150). a) B -sitke voi vedel naftabituumen; b) BE -bituumenemulsioon; c) KAB -kergasfaltbetoonsegu (on bituumensideainest, liivast, killustikust voi purustatud kruusast kuumal sund-voi vabasegamisel saadud ja kuumalt voi soojalt paigaldatud liitmaterjal); d) KMA -killustikmastiksasfaltsegu (on asfaltbetoonsegu ilmastiku-ja kulumiskindel eriliik, mis koosneb bituumenist, kiudainest, fillerist, liivast ja eriti vastupidavast tardkivikillustikust); e) MSE -mustsegu (on vedelbituumenist voi bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust voi purustatud kruusast voi
193. Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjal võib olla uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekatte või kruusatee pealiskihi kobestamisel saadud materjal või vana must- ja asfaltkatte freespuru. 194. Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru. 195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel. 196
Tsementstabiliseeritud, bituumenstabiliseeritud, kompleksstabiliseeritud. 194. Mis on tsementstabiliseerimine Täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjaliks uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekattest saadud materjal või vana asfaltkatte freespuru. 195. Mis on betuumenstabiliseerimine Täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaaniliseks sideaineks bituumen, bituumenemulsioon, vahtbituumen. Täitematerjal sideainetega töötlemata kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, vana teekatte freespuru. 196. Mis on kompleksstabiliseerimine Sideainena kasutatakse vahustatud naftabituumenit, bituumenemulsiooni, tsementi. Sobilik suurte liikluskoormuste puhul. Täitematerjaliks see, mis teistel. 197. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele
segurisegu – seguris valmistatud segu; höövlisegu – tee peal segatud segu; bituumen-makadamkate – ühejämedusest killustikust ja bituumenist segu; killustik-mastiks-asfalt – modifitseeritud bituumenist, fillerist, liivast ja graniitkillustikust segu; valuasfalt – ilma killustikuta segu (liiva-asfalt); pindamine – teekatte kulumiskihi uuendamine. Eesti asfaldinormides kasutatavad lühendid: B – naftabituumen, BE – bituumenemulsioon, VB - vedeldatud naftabituumen, PB – põlevkivibituumen, IMM – immutus, HRA – HRA-asfaltsegu, KAB – kergasfalt-betoonsegu, KMA – killustik-mastiks-asfaltsegu, MSE – mustsegu; MUK – must killustik, PAB – poorne asfaltbetoonsegu, 177 PIK – pindamine killustikuga, PIM - pindamine mustkillustikuga, PIN – pindamine,
annaabi.ee 
