Teedeehituse tehnoloogia (0)

Teedeehituse tehnoloogia
Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta.
Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta.
Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta.
Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium . Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust.
Mustsegude tootmine.MSE
Mustseguseid võib segada soojalt või külmalt , tsükkel või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Täitematerjal tuleb kuivatada kui niiskus on üle 3%. Täitematerjal soojendatakse 60-90kraadini. Mustsegu valmistamisel pikema ajaliseks hoidmiseks jahutatakse see laos ringilaadimisega kuni 30kraadini. Soovitatav ladustamise kõrgus on kuni 2m. Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel korduv kasutatavat asfalti, mille terasuurus ei ületa 20mm.
Teel segatud täitematerjal
Külm täitematerjal segatakse sideainega tellijaga kooskõlastatult segamisseadme abil.
Tellija nõudmisel esitab töövõtja tellijale ülevaate kõigist seadmetest mida kavatseb kasutada. Vajadusel kinnitab töövõtja nende sobivust vähemalt 100m pikkusel katselõigul. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4%, bituumen emulsioonil üle 7% tuleb täitematerjali enne bituumeni lisamist kuivatada. Kuivatada võib lisades lupja või tsementi. Mustsegust katted tuleb pinnata mitte varem kui 2 nädalat pärast valmimist ja enne talveperioodi saabumist.
Vedu
Asfaltsegu veo üldnõuded:

• Veoki kast peab olema puhas.
  
• Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda.
  
• Asfaltsegu koormad tuleb katta .
  
• Mitte kohandatud veokidega ( kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks. SMA-kuni 20km. AC- kuni 50km.
  
• Kohandatud veokid (ümardatud kastipõhi): SMA – kuni 40km. Ülejäänud – kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus).
  

Laotamine.
Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm.
Töö nr.7

Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures.

Sideainete säilitamise nõuded.

Kiudaine lisamine SMA segudesse.

Sideaine lisamine SMA segusse .

Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded.

Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine.

Mustsegude täitematerjalide nõuded.

Mustsegude ladustamine.

Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega.

Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega.
Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi.
Aluskihid kui üle 0kraadi.
SMA, PMB üle 10kraadi.
Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud.
Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud.
Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida.
Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga.
Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2.
Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi.
Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt.
Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta.
Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid.
Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise liiklusvooluga on keelatud.
Vähimad paigaldatavad kihipaksused :

• D = maksimaalne kivimaterjali paksus.
  
• AC/MSE – 2D
  
• SMA – 2,2D, mitte väiksem kui 2,5cm
  
• Kahe ja enama kihilise konstruktsiooni maksimaalne kihipaksus on 3,3D.
  
• Sidumata alustele ehitatava ühekihilise katte vähim lubatud paksus on 5cm.
  

Laoturi punkris ei tohi kuuma asfaltsegu temperatuur olla üle 10kraadi madalam seda liiki segu madalamast lubatud segamis temperatuurist. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis enne selle tühjendamist laoturisse.
Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Varem laotatud paani pikiserv lõigatakse sirgeks ja vertikaalseks või vertikaalist 30-45% nurga all kaldu.
Vuugi lõikamiseks võib kasutada :

• Valtsrulli külge kinnitatud lõiketera (viimasel töökäigul)
  
• Kasutada lõikamiseks freesi
  

Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva tuleb see eelnevalt soojendada või kruntida.
Krunditakse:

• Sitke naftabituumeniga
  
• Naftabituumen emulsioon
  
• Spetsiaalne vuugiliim
  

Vedela naftabituumeniga valmistatud külmade segude vuuke ei ole vaja kruntida.
Kui paigaldamine katkeb tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk.
Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga, või sellest kuni 30% nurga alla. Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all kattekonstruktsioonide ehitamisel laotatava paani lõpetamisel ehitada peale sõiduramp ( ramp peab olema kaldega 1:20).
Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele.
Katendi laiendustel (ristmikud, bussipeatused) tuleb asfaltsegu laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidurada ei satuks pikivuugile.
Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatete puhul tuleb erikihitide pikivuuk üksteise suhtes nihutada vähemalt 15cm võrrra. Kahepoolse kaldega kaherajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid võivad olla üksteise suhtes nihutatud kuni 5cm. Tellijal on õigus nõuda pikivuukide katmist sideaine ja tardkivimist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali puistega( vuukide mannatamine).
Tihendamine .
Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Laotatud asfaltsegu kiht tihendatakse valts või pneumorullidega.
Rullimist alustatakse niipea kui paigaldatava kihi temperatuur seda võimaldab.
SMA segu rullimist tuleb alustada kohe laoturi tagant. SMA segu ei tohi tihendada pneumo rulliga ja töötava vibrorulliga.
Pneumorullid on mõeldud segu esialgseks elastseks kokkusurumiseks.
Kuni 7tonnine staatiline rulli kasutusalad:

• Eeltihendamine
  
• Ja kuni 8cm kihtide põhitihendamine
  

Kuni 7tonnine vibrorull:

• 8-18cm kihid põhitihendamine.
  

Kui kihipaksus on 4-8cm võib vibrorulli kasutada neljal esimesel läbikul.
10-12tonnised:

• Kolme valtsilised kaheteljelised rullid, kasutatakse kuni 10cm paksuste kihtide põhitihendamiseks ja tihendatakse ka vuuki.
  

Liikluse võib kattele lubada kui asfaltkatte temperatuur on langenud alla 40kraadi ja SMA alla 60kraadi.
Mustsegud tihendatakse pneumo- või valtsrulliga. Viimane tihendamine tehakse sileda valtsrulliga.
Lõplikult tiheneb mustkate liikluse all.
Töö nr.2

Katte ja aluskihi paigaldamise temperatuurid.

Laotatava kihi lubatud paksused.

Nõuded varem paigaldatud paani servale.

Nõuded põikvuugile.

Nõuded pikivuugile.

Nõuded SMA tihendamisele.

Kuni 7t staatiliste rullide kasutamine.

10-12t kolmevaltsiliste kaheteljeliste rullide kasutamine.

Mustsegude tihendamine.

Liikluse lubamine paigaldatud kattele.
Rullimise töövõtted.
Põikvuukide tihendamine.
Põikrullimisega saavutatakse tasane üleminek vanalt uuele sõiduteele. Et rull põhiliselt külmal kattel
asub ja ei saa kuuma asfaldi sisse vajuda siis ei teki astet. See on tähtis ja tähendab autojuhi jaoks meeldivat ja löögivaba sõitu.(30cm läheb uue katte pinnale,valmis katte pinnalt).
Esiteks rullida välisservad. Siis alaste välisservast, iga kord poole kuni täisvaltsi laiusega edasi minnes, rullida ülejäänud sõidutee.
Pikivuugid.
Ühe laoturiga kuum segu vastu külma – alustades pikivuugist, esiteks lasta valtsi ainult natuke kuumale segule – umbes 10cm.
Kahe laoturiga kuum segu vastu kuuma – alustades servadest kuni keskmise ca 15cm laiuse ribani.
Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi pool, siis tiheneb segu valtsi all hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel.
Erand: järskudel tõusudel peab esivalts ees olema. Tõusudel kannab vedav valts üle eriti suure tõukejõu. Esivaltsi poolt juba eelnevalt tihendatud katte peal liigub vedav valts takistuseta ja ei moodusta ebatasasusi.
Kurvid: kurvides alustada siseservast. Kui tihendame kõige enne segu kurvi siseservas sisi tekib tugi järgmiste rulli käikude jaoks. See on suur kaldega kurvides eriti tähtis.
Kui rull viimase jälje lõpust diagonaalselt üle eelmiste jälgede lõppude esimesele jäljele tagasi sõidab, siis võivad manööverdamisel tekkida ebatasasused.(vale)
Rullimise temperatuur.
Peamine: mida kõrgem temp. Seda parem tihedus.
Aga: on ka ülemine piir.
Teisiti: liida madala temp. Ei saa vajalikku tihedust .
Soodsaim temp on sõltuv:
Segu koostisest, kihi paksusest, sidusainest, laoturi liigist, rulli raksusest ja teistest asjaoludest.
Eelrullimine kergete rullidega on kõrgematel temp paremini teostatav kui raskete rullidega. Õhukesi kattekihte peame lähtudes kiiresti jahtumisest, rullima vahetult laoturi taga.
Kõikideks juhtumiteks sobivat üöemist rullimistemp ei ole võimalik kindlaks määrata. Kogemustega rullijuht peab seetättu oma silmi ja kogemusi usaldama . Ta peab rullima nii kuumalt kui võimalik ja võimalikult laoturi lähedal. Sealjuures peab ta jälgima, et valtsi külge ja liiga suurt valli valtsi ees.
Asfaltkattes on bituumenil ülesanne siduda üksikud kivimiterad kindlalt üksteisega. Vastupidi peab ta kuuma segu tihendamisel toimima nagu luigeaine, mis võimaldab rulli surve all kivimiteri tihedalt kokku pakkida. Kui segu on juba jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneageselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda.
Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine
Tähtis:

• püüda laoturiga hästi tihendada-
  
• kõrge segutempeatuuri rullimisel
  
• rullida võimalikult katkestamatult .
  

Kildmastikasfalt ja poorne asfalt:

• esmajärjekorras rullida raske siledavaltsilise rulliga
  
• vibrorulliga rullides teha kõige rohkem 3 käiku vibratisooniga
  
• poorset asfalti mitte rullida kummiratastega rulliga kuna on hädaoht, et pealispinna tühimikud vähenevad
  

Erinevused vibrorulliga rullimisel:

• manööverdamisel lülitada välja vibroseade õigeaegselt.
  
• Laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita.
  
• Vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksusele rulli tootja soovitusel. ( kattekiht kürge sagedusega, paksud kihid alates 8cm madala sagedusega)
  
• Mitte sõita liiga suure kiirusega – on hädaoht „pesulaua“ moodustumiseks.
  
• Tõusudel ainult ülesmäge sõites tihendada vibratsiooniga, allamäge staatiliselt.
  

Kui segu temperatuur on alla 100kraadi, siis ei tohi enam vibroga töötada vältimaks killustiku purunemist, kattekihtide liitumise kahjustumist, struktuuri purunemist ja järgnevate pragude tekkimist.
Samadel põhjustel rullida õhukesi katteid piiratud vibratsiooni mõjuga ja väheste käikude arvuga või hoopis ilma vibratsioonita.
Liiga tihedalt kokkusurutud poorsetel segudel tekib hädaoht, et kõrgetel temperatuuridel intensiivse tihendamise juures tekib katte pealispinnale bituumenirikas kiht. See tekitab liigse rasvasuse ja libeduse.
Kattekiht/seguliik suurim lubatud ebatasasus 3meetrise lati all,mm
Pikisuunas põiksuunas
Pealiskiht
Asfaltsegu (AC surf ) 4 3
Killustikmastiksasfalt (SMA) ja valuasfalt (MA) 5 4
Seguri mustsegu (MSE) 7 6
Teel segatud mustsegu( MSE) 10 7
Alakih
Asfaltsegu(AC bin, AC base ) 5 5
Mustsegu(MSE) 10 7
Ühekihilise kattega kõnniteed ja platsid 10 6
Märkus: lubatud on tabelis toodud vastava kihi suurima lubatud ebatasasuse ületamine üksikmõõtmisel kuni 1,5 korda juhul kui selliste mõõtmisetulemuste hulk ei ületa 5% mõõtmiste koguarvust.
Katte paksust, tihedust ja jäävpoorsust kontrollitakse kindla skeemi kohaselt kattest võetud puurkehade abil.
Puurkehad võetakse omaniku järelvalve, töövõtja ja soovitavalt tellija esindaja juuresolekul.
Puurkehad võtmise alguspunkt lepitakse kokku. Puurkehade võtmise ajal koostatakse skeem kus märgitakse puurkehade võtmise asukohad ja paksused. Skeem allkirjastatakse kõikide osalejate poolt. Hiljem lisatakse skeem kattekihi vastuvõtuakti juurde.
Puurkehade mõõtmis ja katsetulemuste põhjal tekkinud paigaldatud kattekihi kvaliteedi hindamise eriarvamuste lahendamiseks võetakse kordusproovid vaidlusalustest puuraukudest ühe meetri kauguselt pikketaazi kulgemise suunas.
Saadud mõõte ja katsetulemused on lõplikud ja ei kuulu edasistele vaidlustamisele.
Puuraugud taastatakse töödeks sobivate ilmastikuolude korral kolme tööpäeva jooksul peale puurkehade võtmist. Enne täitmist peavad puuraugud olema kuivad, puhtad ja krunditud sideainega.
Töö nr.3

Põikvuukide rullimine

Pikivuukide rullimine

Pikivuukide rullimine

Rulli l

Liiga kõrge rullimistemperatuuri tunnused

Madala rullimistemp tagajärjed

Eriti jäiga asfaldi tihendamine

Erinveused vibrorulliga töötamisel

Pneumorulliga töötamise iseärasused
Pindamine.
Pindamise ülesandeks on:

• Teekatte ilmastikukindluse tõstmine
  
• Erosioonikindluse tõstmine
  
• Kareduse tõstmine
  
• Katte tolmuvabaks muutmine
  
• Kulumiskihi moodustamine
  

Pindamise eelised:

• Töökiirus
  
• Kaitseb hästi katet
  
• Moodustub kulumiskiht
  
• Suhteliselt odav
  
• Suureneb teepinna haardetegur
  

Pindamise puudused:

• Tõstab mürataset
  
• Ei paranda katte tasasust
  
• Ei suurenda katte kandevõimet
  
• Ehitamisele järgneb vajadus liikluspiiranguteks märkimisväärselt pikaks ajaks
  
• Suurte liikumiskiiruste juures oht põrkuda lahtirebitud killustikuteradega
  

Pindamise põhioperatsioonid:

• Teekatte puhastamine
  
• Sideaine valamine
  
• Killustiku puistamine
  
• Lahtise killustiku eemaldamine
  

Ideaalseks aluskatteks loetakse ühe kuni kolme aastast asfaltbetoonkatet mis on ühtlase struktuuriga.
Positiivseteks omadusteks ilmastiku juures on:

• Soe ja kuiv
  

Negatiivseteks :

• Külm ja niiske
  

Pindamise temperatuurid:

• Sitked naftabituumenid – penetr.(-330) vähemalt +15kraadi
  
• BE – bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud – vähemalt +10kraadi.
  

Pinnatava kihi pinnatemperatuur – vähemalt +10kraadi.
Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske.
Projekteerimise põhialused
Katte füüsikalised omadused.
Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon , mustsegu, stabiliseerimine , kruusatee).
Määrab ära kasutatavate materjalide tüübid ja tehnoloogia mida peaks kasutama selle tee sälilitamiseks ja kaitsmiseks.
Katte kõvadus määrab ära kui sügavale vanasse kattessevõin killustiku tera vastval temperatuuril suruda. Struktuur näitab kui palju sideainet võib mingi killustiku fraktsiooni juures teele valada.
Katte üldine seisund, iseloomustab katte seisnudit enne pindamist.
Liikumiskiirus .
Mida aeglasem liikumine seda kauem toimub jõudude edasiandmine killustikuteradele ja seda sügavamale aluskattesse võivad nad vajuda.
Koormusjaotus tee põiklõikes.
Arvestab sõidukite paiknemist liikumisel sõidurajal. Enamasti sõidavad sõidukid ühes rattajäljes seega tuleks liikluse mõju arvestada kõige rohkem just selles piirkonnas ja sõltuvalt sellest ka korrigeerida sideaine kulunormi tee põiklõikes.
Ristmiku, laiendused .
Kujundavad autode liikumiskiirusi ja sooritatavaid manöövreid. Sellega raskendatakse pindamiskihile langevaid koormusi, mõjutavad põhiliselt tehnoloogia valikut ja ka sideaine kulunormi.
Naftabituumenid.
Eelised:

• Aeglane vananemine
  
• Parem temperatuuri kindlus
  

Puudused:

• Halb nake kivimaterjaliga
  
• Kõrge töötemperatuur
  

Nende omaduste parendamiseks kasutatakse :

Bituumen emulsioon

Vedeldatud bituumenit
Enne lõpliku tihnendamist vibro - ja pneumorullidega profileeritakse kattet teehöövliga. Tüüpiline tsemendilobri ja bituumenit kasutav taastusrong-teerull, roomikutel segamisfrees. lobrisegisti, bituumeni tsisterauto. Lisaks tsemendilobrile kasutatakse ka bituumenemulsiooni või vahtbituumenit.
100% asfaldipuru stabiliseerimine.
Tähelepanu on vaja pöörata järgmisetele teguritele:

• Olemasoleva katendi liik ja koostis
  
• Kahjustuste liik ja põhjus (pragunemine või jääkdeformatsioon)
  
• Kahjustuste ulatus (kas piirdub pinnakihiga või ulatub sügavamale)
  
• Taastmise eesmärk
  

100% asfaldipuru stabiliseerimisel kasutatakse kahte tehnoloogiat:

Suhteliselt õhukese 100mm või vähem,kihi uunedamine külmsegu asfaldina kus freespurule on lisatud bituumeniemulsiooni.

Stabiliseeritakse üle 100mm, stabiliseeritakse tsemendi, bituumenemulsiooni või vahtbituumeniga.
Heade haarde ja sõiduomaduste saavutamiseks on stabiliseeritud kihi peale vaja laotada korralik kate.
Väikese liiklusega teede puhul võib kasutada pindamist või õhukest asfaltbetoon katet.
Raske liikluse korral on lisaks asfaltkattele vaja rajada ka asfaltbetoonist aluskiht.
Täitematerjal/asfaldpuru stabiliseerimine.
Kasutatakse selliste kahjustatud katendi konstruktsioonide parendamiseks kus on täitematerjalist alused ja suhteliselt õhukesed ühe või mitmekordsed asfaltkatted.
Kahjustused avalduvad tavaliselt :

• Tugevalt pragunenud asfaltkihtides
  
• Deformeerunud täitematerjali kihtides
  
• Katte löökaukudes
  

Stabiliseerimise ajal lisatakse sideaineid eesmärgiga taastada ühtlane struktuur parandades stabiliseerivate materjalide omadusi ning saavutades samaaegselt nõutava sõidu kvaliteedi.
Stabiliseerimisel võib muuta stabiliseerimis sügavust vahemikus 150-250mm.
Kruusateede parendamist mustkatte nõutele vastavaks võetakse ette :

Majanduslik põhjus (suured hoolduskulud, mis on seotud suurenenud liiklussagedusega).

Keskkonnaga seotud põhjustel ( kruusakadu aastas on tavaliselt 25-35mm)

Strateegiline põhjus (ohutuse tagamine märgades tingimustes ja poliitilised vajadused).
Väga pehmed bituumenilaigud tuleks üle puistata killustikuga. Topeltkillustikuga tehnoloogiate puhul peab puistamise kogust vägatäpselt jälgima et loodetavat kiilumisefekti saavutada.
Lahtine killustik tuleb eemaldada võimalikult kiiresti kuna:

• Ohtlik liiklusele
  
• Takistab pindamiskihi formeerumist
  
• Võib lahti hõõruda ka kinnikiilunud terad
  

Lahtine killustik tuleb eemaldada kohe kui hakkavad tekkima killustiku vallid teeäärtesse ja keskele.
Lahtist killustikku saab eemaldada harjamise, spetsiaalse kogumismasinaga.

Katet mõjutavad tegurid on: ilmastik, temperatuurid, külmumine talvel ja sulamine kevadel, vihmaveed , liiklus ja kuidas on kate valmistatud, pinnatud ja rullitud. Kui väga valesti rullitud siis pole selle katte midagi teha.

Kasutatav tehnoloogia, pindamise parameetrid (laius,pikkus,algus ja lõpp) Ristmikute ja laienduste parendamise skeem.
Sideaine ja killustiku kulunormid.

Algus fikseeritakse märkidega,kui hakatakse killusiku puistama ja pannakse üks pool teelõigust kinni. Tehakse see valmis ja hakatakse teist poolt tegema.
Lõpp fikseeritakse kattele märkidega, et oleks näha kui killustiku puistamine lõppeb ja läheb rull peale.

Lahtine killustik tuleks eemaldada võimalikult kiiresti kuna ,1. On ohtlik liiklusele, takistab pindamiskihi formeerumist, võib lahti hõõruda ka kinni kiilunud terad. Lahtine killustik tuleb eemaldada kohe,kui hakkavad tekkima killustiku vallid teeäärtesse ja keskele. Lahtise killustiku saab eemaldada: harjamisega või spetsiaalse kogumis masinaga.