4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud
Tihedus leitakse valemiga 2: m ρ= (2) V kg kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m)
Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%]
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga
Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%]
2. Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud kahte korrapärase kujuga katsekeha (plaati). Korrapärase kujuga keha maht V br arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määratakse vastavalt punktile 4.1. Kastekeha mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga, tiheuds arvutatakse valemiga [1] ja kantakse tabelisse 5.1. 4.3. Veeimavuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks
2.1 V br kus, 0 proovikeha ruumala, [kg/m3]; m proovikeha mass õhus [g]; Vbr proovikeha maht [cm3]. Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt viite korrapärase kujuga katsekeha. Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mass määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga. 3.3. Veeimavuse määramine Katsekehad kaalutakse täpsusega 0,1g. seejärel asetatakse katsekehad vette nii, et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vee all 7 päeva ning siis võetakse välja ja eemaldatakse liigne vesi lapiga ja määratakse niiske keha mass. Veeimavus mahu järgi leitakse valemi Valem 3.3.2 abiga. m7-m Wk= 100 Valem 3.3.2 V
EPS 50 2.3 19,95 19,00 4,85 24,2 1838,4 13,2 EPS 50 3.1 4,95 5,00 5,05 1,6 125,0 12,8 EPS 50 3.2 5,00 4,90 5,10 1,6 125,0 12,8 EPS 50 3.3 5,00 5,00 5,00 1,6 125,0 12,8 EPS 80 keskmine tihedus 17,6 kg/m³. EPS 50 keskmine tihedus 13,5 kg/m³. 2 4.2 Veeimavuse määramine Veeimavuse määramiseks asetati katsekehad 7 päevaks vette. Seejärel kaaluti kehade mass veega immutatult ja valemiga (1) arvutati veeimavus mahu järgi. Tabelis 4.2 on välja toodud katsetulemused. (1) kus - proovikeha mass veega immutatult, g; m proovikeha mass kuivatatult, g; V katsekeha ruumala. Tabel 4.2 Veeimavuse määramine
Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi Valem 4.1.1 abil: m 0= 1000 Valem 4.1.1 V 0 proovikeha tihedus (kg/m3); m kuivatatud proovikeha mass (g); V proovikeha maht (cm3). 2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass.
Villatüüpi kiud 30 - 120 2,2 - 4,2 Vaibakiud 20 - 200 4,4 - 28 Viskooskiudude hügroskoopsus normaalsetes tingimustes on ligikaudu sama mis looduslikul siidil. Vee mõjul viskooskiu tursub ja kaotab oma tugevusest 50-60%, mis on tema oluliseks puuduseks. Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus, kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%. Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160°C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna.
tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras Veeimavuse kiirus: Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis
2 24,98 11,97 8,75 2616,3 4988 1906 3 24,83 11,87 8,82 2599,5 4752 1828 1871 4 24,8 11,87 8,68 2555,2 4840 1894 5 24,83 11,93 8,82 2612,7 4940 1891 6 24,85 12,00 8,77 2615,2 4736 1811 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Proovikehad asetatakse vette, nii, et veepiir oleks 2 10 cm üle proovikehade. Neid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja määratakse mass. Katse tulemus toodud tabelis 4.2. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemiga: (2) Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga:
4 248,7 118,5 88,1 248,1 118,3 88,2 4996 2594,783066 1925 248 120 89 5 248 119 88 247 118 89 4970 2613,213556 1902 250 118 87,5 6 249,9 118 87,5 250 118 87,5 4894 2580,905833 1896 2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20 oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees 7 päeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 3.2: Tabel nr 4 - Veeima vuse määra mine
4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või 4 tunni jooksul keetmisel. Proovikehad asetatakse 15-20ºC vette, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehad hoitakse vees vähemalt 48h, seejärel võetakse veest välja, eemaldatakse üleliigne vesi lapiga ning määratakse nende mass. Veeimavus
Puuvill + viskoos puuvillal parema läike, erksam värv Viskoosi hooldamine: color pesupulber -talub hästi keemilist puhastamist -pesta temperatuuril 40 C -kerge tsentrifuugimine - vältida happeid - vältida otsest päikesevalgust Kasutusalad Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks Sobib hästi just suverõivasteks: pluuside, kleitide, seelikute valmistamiseks, samuti valmistatakse voodrikangaks. Viskoosist voodrikangas sobib just talverõivastele. Kasutatud allikad: 1. http://boliree.weebly.com/materjalidest.html 2.http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Tehiskiud 3. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE%20
kõrge temperatuuritaluvus tekitades urbsust EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA SAVIDE GRANULOMEETRILINE KOOSTIS EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE Saviosakeste läbimõõt on alla 0,005 Kujult on saviosakesed plaatjad või Toormaterjali kaevandamine Veeimavuse järgi jaotatakse mm, osakesed 0,005...0,14 mm läätsekujulised ehituskeraamika loetakse tolmuks massi ettevalmistamine, Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad. Protsess töötlemine ja toortoodete poorseks - kaalulise
Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veeimavus 10...15% Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m Soojuserijuhtivus kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt
3.2 Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks võetakse korrapärase kujuga katsekehad, mida on eelnevalt 6 tundi hoitud temperatuuril 23+/-5ºC. Mõõtmed võetakse kolmest kohast ning mahu leidmiseks leitakse kõigi kolme pikkuse aritmeetilised keskmised. Tihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V br (Valem 1) Kus, m- proovikeha mass õhus [g] Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 2 järgi.
mm 50 100 150 200 250 40 0,8 0,7 - - - 50 0,85 0,75 0,7 - - 65 0,95 0,85 0,75 0,7 0,65 100 1,15 1 0,9 0,8 0,75 150 1,3 1,2 1,1 1 0,95 200 1,45 1,35 1,25 1,15 1,1 250 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 12.4 Laboratoorne töö nr 9. Müürikivide katsetamine: veeimavuse algkiiruse määramine Katses kasutatakse kuivatatud katsekehasid, mis asetatakse kindlaksmääratud ajaks vette ning määratakse massi juurdekasv. Keraamiliste müüritelliste puhul leitakse sängituspiirkonna veeimavus, teiste müürikivide puhul leitakse väliskülje veeimavus vastavalt tootestandardile. Katsekehad kuivatatakse ventileeritavas kuivatusahjus konstantse massini, mis on saavutatud kui kahe järjestikuse vähemalt 24h järgsete kaalumiste erinevus ei ületa
kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Tulemused on toodud punktis 4.1 Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine
o proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] V proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel" Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge
Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
On klaasja läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.Tselluloosist saadud kiuna sarnanevad tema omadused viskoosiga, kortsub sarnaselt, onveidi elastsem, on sama tugev kui viskoos, märjalt rebeneb samuti, kuid on viskoosist veiditugevam. Imab viskoosist vähem niiskust ja seega kuivab kiiremini. Kuivas õhus elektriseerub
keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskuse- sisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproeving-
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 ...
3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20 kraadi, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass.
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse
[3] 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss EPS 120 PERIMEETER pluss on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsiooniplaat, mis sobib väga hästi niiskete kohtade külmakerkeisolatsiooniks. [4] EPS 120 PERIMEETER pluss plaatide tootmise protsessis valmistatakse iga leht eraldi kõrgtehnoloogilises vormimasinas. Sellise tootmismeetodi korral säilivad graanulid tervetena, mis omakorda tagab toodangu maksimaalse kvaliteedi ja võimaldab saavutada madala veeimavuse näitaja. Madala veeimavuse tõttu ei vaja PERIMEETER pluss plaadid pinnase poolt eraldi niiskustõkkega kaitsmist. [4] Joonis 1. Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue
täidab tellise omadused selle fassaadis kasutamiseks. 4.1 Survetugevus Telliste survetugevus leitakse 12ne tellise purustamisel. Purustatakse telliseid üks- haaval kuni purunemise või pargunemiseni. Keskmine survetugevus antakse N/mm 2-s. Purunemise vastupidavus on telliselt alates 3,5 N/mm2 (pehmed fassaaditellised) kuni 140 N/mm2-ni (ehitustellised). 4.2 Veeimavus Vee rohkus mida tellis imab on sõltuv tellise tihedusest ja seetõttu ka tellise vastupidavusest purustamisele. Veeimavuse tase on kõige kriitilisem tellistel mida kasutatakse allpool niiskuskindlat taset või niiskuskindlal tasemel. Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. 4.3 Soojus- ja niiskuspaisumine 6 Kõik ehitised paisuvad temperatuuri ja niiskuse muutumise tõttu
Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos veega ning lõpuks kaalutakse pindkuiv katseproov. Seejärel arvutatakse valemi 2 järgi killustiku terade tihedus. m OK = m - (m4 -m ) (Valem 2) 4 2 3
Viies tase Ø Sinisavi Sinisavi on pehme settekivim, mille algmaterjal kuhjus Kambriumi ajastu meres umbes 530 miljonit aastat tagasi. Nime järgi sinine, on sinisavi pigem rohekas, sageli lillakate laikudega. Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused. Ø sinisavi Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis.
Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: 𝑚 𝜌0 = ∙ 1000 (Valem 1) 𝑉 Kus: 𝜌0 – tihedus [kg/m³] m – kuivatatud proovikeha mass [g] V – proovikeha maht [cm³] Vaata Tabel 5.1.1. 4.2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. 2 Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20°C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja
omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. 12 - Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. - Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. - Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel
Suur mehhaniline tugevus. Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) Sirgjoonelised pinnad ja Paindetugevus 4...5 MPa stabiilsed mõõtmed. Elastsusmoodul 7500...10 000 MPa Müüritöödeks sobiv Veeimavus 10-15% veeimavus. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2 min Silikaatplokkide Müüritise niiskusdeformatsioon keskmiselt 0,2...0,4 mm/jm kasutamisel väheneb mördi Veeaurujuhtivus 10...15x10-12 kgs·mPa ja tööjõu kulu. Külmakindlus - > 50 tsüklit PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID
Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõttu on kiud hõlpsasti värvitav. Märjana viskoos tursub märgatavalt, selle pikkus väheneb ning ei taastu enam pärast kuivamist. Leelised - talub leeliseid suhteliselt hästi. Tugevad lahused muudavad kiu nõrgemaks. Tavaviskoos nõrgeneb merseriseerimisel. Happed - puuvillast väiksema happetaluvusega, reageerimismehhanism on sama: happed lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - sõltub viskoosi valmistusviisist. Üldiselt talub suhteliselt hästi.
põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel- sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste
Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde. Viskoos on ka hallitusele vastuvõtlik, väheelastne, hästi kortsuv, kuid kergesti triigitav ning ta ei elektriseeru. Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. Viskoosist valmistatakse veel trikoost aluspesu, voodririideid, efektlisandeid õhtukleitidele, kleidikangaid, kostüümikangaid, pluusikangaid, kardinaid, lauakatteid. Sageli on viskoos segus teiste kiududega. 1.2 MODAAL Modaali ehk polünooskiu omadused on sarnased viskoosile, ehkki neid on parendatud. Nimelt modaal ei kortsu nii palju ning on elastsem. Heaks omaduseks on veel see, et
kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks. Fenoolvaikude omadused sõltuvad tugevasti modifikaatoitest (täiteainetest jt), kuid üldiselt on nad hea keemilise ja termilise stabiilsus, suure tulekindluse (tulekindlus avaldub ennekõike nende söestumises, moodustades materjali pinnale kaitsva karboniseerinud kihi, miks vaikselt lagunedes kaitseb alumise materjali kihte), dielektrilise tugevuse, madala veeimavuse ja hea dimensinaalse püsivusega. Nende kasutamise peamiseks puuduseks on nende tume värv (kas must või tumepruun), vormimist piirav kõrge rõhu kasutamise nõue ning mõneti teistele uuematele polümeeridele alla jäävad mehaanilised omadused. Kasutatakse vineeri tootmiseks (adhesioonmaterjalina spoonikihtide liimimiseks), täiteainete/armatuuri immutamiseks (paber, riie, puit jt.). Fenoolvaiguga immutatud tekstiile tuntakse nime ,,tekstoliit" järgi,
mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja
ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
