ASFALTSEGUD JA NENDE VALMISTAMINE REFERAAT Tee-ehitusmaterjalid Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ASFALTSEGUD.....................................................................................................................................4 1.1.Asfaltsegude liigitus.........................................................................................................................4 1.2.Asfaltsegude valmistamine..............................................................................................................5 1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine..............................
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusas...
- paksused võivad olla väikesemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Tehnoloogilisi kihte ei võeta tugevusarvutuslikult arvesse. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (liigitus AC = TAB, KAB jne) · Asfaltsegu bituumen- või tõrvsideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest · 1) tavasegud - TAB, PAB ja KAB segud asfaltbetoon (asphalt concrete) · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud
Pehmenemistäpp: Temperatuur, mille juures standardsetel katsetingimustel materjal saavutab spetsiifilise konsistentsi(vedeldub). Murdumistäpp: kraadides väljendatud temperatuur, kus määratletud ja ühtlase paksusega bituumensideaine kiht murdub kindlaksmääratud koormise tingimusel. Viskoossuse mõiste: on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vedeliku sisehõõrdumist (takistust osakeste liikumisele üksteise suhtes). Nakke parandajad: amiid nagu Wetfix jne). asfaltsegud (mis on asfaltsegu sh asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu, taaskasutatav asfalt, segude lühendite tähendus nt AC16 surf 70/100, mis on seguretsept, asfaltsegude sideained, laotamise tehnoloogiad, katsetamised - ohutud proovide võtmise meetodid, proovide tihendamine, veekindlustegur, vastupanu naastrehvide toimele, rattaroopa katse, Marshalli katse, segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained);
Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. · Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (, liigitus AC = TAB, KAB jne 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga
terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel saadav liitmaterjal, mis on sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud. Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne