Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tee-ehitustööde eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bituumen, asfaltbetoon, materj, killustik, sideaine, kivim, segud, paan, paani, segude, laotur, katet, filler, liiklus, filleri, tera, vuugi, nafta, naftabituumen, asfaltsegu, kasutatava, segamise, kergasfaltbetoon, kruusa, bituumenemulsioon, teedel, liivast, täitematerjal, killustikku, tihendamiseks, vuuk, rist, tellija, purustatud, viskoossus, sitketehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust. Mustsegude tootmine.MSE Mustseguseid võib segada soojalt või külmalt , tsükkel või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Täitematerjal tuleb kuivatada kui niiskus on üle 3%. Täitematerjal soojendatakse 60-90kraadini
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
Töös räägitakse asfaltsegudest üldiselt, kuidas neid valmistatakse ja liigitatakse. Lisaks veel valmistamistemperatuurid ning transportimine ja vana asfaldi taaskasutus. 3 1. ASFALTSEGUD Asfaltsegud on kindla terakoostisega täitematerjalidest ja bituumensideainest koosnev segu. Kasutatakse teekatte ja -aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Segude terakoostise tootmishälbed võivad väljuda standardiga ette antud sõelkõveravälja piiridest. Kokkulepitud sisendnormkoostis peab asetsema standardis sellele segutüübile omistatud sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana
35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43. Pindamistööde projekteermis etapid 44. Iseloomusta 1kordset ja 1 ½ - kordset pindamist 45. Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist 46. Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist 47. Sideaine valamine pindamisel 48. Killustiku puistamine pindamisel 49. Pindamiskihi rullimine ja lahtise killustiku eemaldamine 50. Objekti tähistamine ja liikluse reguleermine pindamistöödel 51. Mustsegude valmistamine ja ladustamine 52. Asfaltsegude vedu. 53. Asfaltsegude laotamise tempertatuurid, kihtide paksused. 54. Asfaltsegude laotamisel piki-ja põikvuukide tegemine. 55. Põik ja pikivuukide rullimine 56. Teerulli liikumissuuna valik, manööverdamine teerulliga asfaltsegu rullimisel. 57
liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega Aluse laius on laiem katendi alusest Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on
moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu. 2. Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ?
2 külmumine (tekib külma kerkelisus) 3 kiirgus (põhjustab bit oksuteerimist ja muudab rabedaks) 4 niiskus/vesi(muudab materjalid pehmeks) 31)teekatendi hooldamine -vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist. Kate tuleb hoida vee kindlana ning tagada vee ära vool(tee servadesse ei tekiks lompe) 32)- katendi praod tuleks kohe pärast nende teket sulgeda ning tee perved profiliirida - vananemisest tingitud tagajärgi saab varajases staadiumis parandada pihustades katte pinnale lahjendatud bituumen emulsiooni. - väikese liiklus sageduse korral võib suuremate kahjustuste puhul teostada pindamist või laotada teele õhukene kuumast asfalt betoonist kiht. 33) Reeglina peaks taastus remondi eesmärgiks olema olemas oleva katendi maksimaalne ära kasutamine. - taastusremondi planeerimisel korralikult tihendatud pinnase kihte ei tohiks puutuda konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus)
Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%
· Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (, liigitus AC = TAB, KAB jne 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata
Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. 25) Asfaltsegud, lähteained (liigitus AC = TAB, KAB jne) · Asfaltsegu bituumen- või tõrvsideainest, kindla terakoostisega kivimaterjalidest ja vajalikest lisanditest · 1) tavasegud - TAB, PAB ja KAB segud asfaltbetoon (asphalt concrete) · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB tiheasfaltbetoon · KAB kergasfaltbetoonsegu
pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid?
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geo
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett
· Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. · Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. · Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel;
omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Tardkivimite kasutuskohad: · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel.
Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine) Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott) Tööaeg: 30-45 min Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva Pakkimisviis 20 kg kott Ladustamine: suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta 2. Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide
intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº.
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
