eksami-kusimuste-vastused-asfaltsegud (0)

Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised 
moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on 
kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus 
sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks 
väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, 
millega tekiks tihe, dreenivate ja mürasummutusomadustega katendikiht. Mustsegu – Vedelbituumenist või bituumenemullsioonist, liivast ja killustikus või purustatud 
kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu. 2. Milliseid tähiseid ja lühendeid kasutab standard nende tähistamiseks ? AC – asfaltbetoon (TAB tihe asfaltbetoon, PAB poorne asfaltbetoon, KAB 
kergasfaltbetoon) ; SMA – killustikmastiksasfalt; MA – valuasfalt, PA – dreenasfalt; RA 
– korduvkasutatav asfalt; MSE - mustsegu 3. Mida kasutatakse asfaltsegude sideainena ? Asfaltsegude sideaine on teebituumen või modifitseeritud bituumen. Lisada võib 
loodusliku bituumenit. 4. Millistes kihtides kasutatakse asfaltbetooni. Nimetage need ja kuidas neid tähistatakse  lühendatult ? Asfaltbetooni kasutatakse teekatendite kulumiskihtides, siduv- ja tasanduskihtides ning 
aluskihtides(kandevkihtides). Kulumiskiht – surf, siduvkiht või tasanduskiht – bin, 
kandevkiht – base. 5. Millised peanõuded omaduste suhtes esitatakse asfaltbetoonile, millised nõuded kuuluvad empiiriliste nõuete hulka ? Peanõuete hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne ja maksimaalne poorsus, 
veepüsivus kaudsete tõmbetugevuste suhte kaudu, kattuvus ja homogeensus., 
kulumiskindlus ning deformatsioonikindlus


Empiiriliste nõuete hulka kuuluvad minimaalne sideaine sisaldus, pooride täidetuse 
minimaalne ja maksimaalne väärtus, minimaalne skeletipoorsus, poorsus 10 güratsiooni 
järel, segu temperatuuri piirväärtused ning nõuded lisanditele.  6. Millisesse vahemikku peavad jääma segude mõõdetud temperatuurid, kui kasutatakse  teebituumenit ? 35/50 teebituumeni puhul 150-190 C 50/70, 70/100 teebituumeni puhul 140-180 C 100/150 teebituumeni puhul 130-170 C Maksimaalne temperatuur kehtib asfalditehase igas kohas, minimaalne temperatuur 
kehtib segu laadimisel veokile asfalditehases. Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit 
või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure.  7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI-
plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16-
32 d-16 D-32  2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 
3)seguomadused  4)sõelkõver  5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas  8. Mida näitab  AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne  terasuurus 
selles kihis on  12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt. Killustikmastiksasfalti kasutatakse peamiselt kulumiskihtides. 10. Millised  on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ? Määravate omaduste hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne sideaine sisaldus, 
minimaalne ja maksimaalne poorsus, minimaalne ja maksimaalne pooride täidetus 


bituumeniga, veepüsivus, kulumiskindlus, sideaine väljanõrgumine ja 
deformatsioonikindlus. 11. Milliste teede katete ehitamiseks sobivad mustsegud ? Mustsegud sovibad katete ehitamiseks teedel liiklussagedusega kuni 500 autot öp 
sõiduraja kohta, õuealadel, kergliiklusteedel ja ajutistel teedel, samuti vanade asfaltkatete 
auguremondiks ja aluste tegemiseks püsikatetele.  Küsimused bituumensideainete kohta. 1. Milliseid bituumensideaineid käsitleb Eesti standard ? Eesti standard käsitleb neid bituumensideaineid, mis sobivad kasutamiseks Eestis, 
lähtudes teatud omaduste ja katsemeetodite olukorrast. Lisaks Euroopa standarditele 
põhinevatele sideainetele on käesolevasse Eesti standardisse lülitatud ka ainult Eestis 
toodetav ja kasutatav põlevkivibituumen. 2. Kuidas  (ja mille alusel) jagunevad teebituumenid ? Teebituumenid jagunevad penetratsiooni alusel.Penetratsiooni puhul 500x0.1mm toimub 
toimub katse üldjuhul 25C juures. Nimipenetratsiooni puhul üle 500x0.1mm on 
katsetamistemperatuur 15C. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on 
võimalik mõõta nõela sissevajumist 0.1mm täpsusega. Sitekete ja pehmete 
naftabituumenite markeerimisel penetratsiooni järgi tähistab 70/100sitket bituumenit 
mille penetratsioon on vahemikus 70x0.1mm ja 100x0.1mm. Sitked naftabituumenid 
margiga 20/30 kuni 250/330 määratakse 25Cjuures. Pehmed naftabituumenid margiga 
330/430 kuni 650/900 määratakse 15C juures.  3.  Iseloomusta põhilisi laboratoorseid katseid bituumensideainete omaduste määramiseks ?     (penetratsioon, pehmenemistäpp kuuli – rõnga meetodil, murdumistäpp, leektäpp) Penetratsioon. Penetratsioon on bituumensideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse
standardnõela sissetungimise sügavusena kümnendikmillimeetrites kindla koormuse, 
koormamisaja ning temperatuuri juures. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille 
skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist täpsusega 0,1mm


Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil. Pehmenemistäpp kuuli-rõnga meetodil on temperatuur, 
mille juures on normitud katsetingumusel hakkab sitke bituumen vedelduma ja omandab 
konsistentsi, mis võimaldab rõngasvormi valatud ja jahutatud bituumenile asetatud kindla 
massiga kuulil vajuda 25mm ulatuses läbi rõnga. Pehmenemistäppi väljendatakse Celsiuse 
kraadides. Murdumistäpp iseloomustab bituumensideainete rabedust madalatel temperatuuridel. Ühesõnaga 
tehakse seda Fraassi seadmes, kus bituumeniga kaetud katseplaat. Seadmes langetatakse 
temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni 
prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides.  Leektäpp. Leektäpiga iseloomustatakse proovi omadust koos õhuga moodustada süttivat segu, 
see on madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eralduvad aurud süttivad hetkeks 
isegi leegi lähenemisel.  Ühesõnaga otsitakse temperatuuri, mille juures leegi lähendamisel 
kestab põlemine vähemalt 5 sekundit.   CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi 
määramiseks kõikidele naftaproduktidele, mille samal meetodil määratud leektäpp  on üle 79 C. 
Tiigel täidetakse bituumeniga ja tõstetakse proovi ettenähtud kiirusega. Alates 28 C leekpuntkist 
madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit,
kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib 
leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja, 
temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev 
siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib 
leegisähvatus.                                                                                           4.  Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen 45/80 on penetratsioon  60 on pehemenemistäpp 5. Mis on bituumenemulsioon, millised on ta põhilised omadused ja kus seda kasutatakse ? Emulsioon on lühidalt ja lihtsalt öeldes bituumen , mis on ka jahedas olekus vedel. Enne kasutamist on bituumenit vaja: 1)kuumutada-ebameeldiv,muudab bituumeni ohtlikuks 


2)lahustada-lahusti läheb loodusesse,ebatervislik töö,kemikaale 12-20%  3)emulgeerida-veega segada,lisades kemikaale,pool vett-pole tuline-ei kõrveta  Omadused mida on vaja saavutada: 1)stabiilsus 2)viskoossus 3)lagunemiskiirus 4)nake  Ideaalne emulsioon on säilitamisel ja transportimisel stabiilne,kasutamisel sobiva 
viskoossusega ja hea nakkega ning laguneb õigeaegselt.  Kasutatakse: 1)pindamine 2)stabiliseerimine 3)kruntimine 4)külmad segud(vähe kasutatakse) 
5)pragude täitmine 6. Mida tähistab bituumenemulsiooni lühitermin (nt. C 69 BP 4)? C-katioosne  69-bituumeni sisaldus % vees  PB-polümeerne  4-lagunemiskiiruse klass  Nt. C 60 B 4 B-teebituumen 7. Millised on põlevkivibituumenite margid , nende kasutusalad ja –temperatuurid. PB-1 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. PB-2 : Segistis külmalt segatud mustsegu. Teel segatud mustsegu. Segistis soojalt segatud 
mustsegu. PB-3 : Segistis soojalt segatud mustsegu. Kruuskatte pindamine. PB-4 : Immutuskate. Killustikpindamine, kruuspindamine. PB-5 : Immutuskate. Kruuspindamine, killustikpindamine. Temperatuurid.   Markidele PB1-PB2  60 kuni 80 C, margile PB3 70-90 C ja markidele PB4-
PB5 110 – 130 kraadi.


Küsimused täitematerjali osas. 1. Terminid ja määratlused Täitematerjal – terastikuline materjal, mida kasutatakse ehituses. Täitematerjal võib olla 
looduslik, tehislik või taaskasutatav Looduslik täitematerjal – looduslik mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult 
mehaaniliselt. Tehistäitematerjal – mineraalne täitematerjal, mis on saadud tööstuslikult termiliste või 
muude muundeprotsesside tulemusena. Täitematerjali terasuurus – täitematerjali määratlus alumise sõela d ja ülemise sõela D 
avamõõtmete alusel (d/D) Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja 
alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või 
võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela. Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm, millest suurem osa läbib 0,063mm 
sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele. Filler – eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, 
mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Fraktsioneerimata täitematerjal – Jäme ja peentäitematerjalide segu Terastikuline koostis – täitematerjali osakeste jaotumine terasuuruste järgi, väljendatuna 
teatud arvu sõelte läbinite massiprotsentidena.  Alamõõdulised terad – täitematerjali tähises antud alumise piirsõela läbinud täitematerjali
osa Ülemõõdulised terad – täitematerjali tähises antud ülemisele piirsõelale jäänud 
täitematerjali osa Katekooria – täitematerjali omaduste iseloomulik tase, mida väljendatakse väärtuste 
vahemiku või piirväärtusena.


2. Kuidas jaotakse kivimaterjali ? (mõõtmete alusel) Kivimaterjalid jaotatakse vastavalt terasuurusele: Jämekivimaterjal on kivimaterjal, mile terasuuruse D on väiksemvõrdne 45mm ja d 
suuremvõrdne 2mm. Peenkivimaterjal on kivimaterjal mille D on väiksemvõrdne 2mm ja mis koosneb 
põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised on kivimaterjal, mille osakesed läbivad 0,063mm avadega sõela Filler on kivimaterjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida kasutatakse tema 
suure eripinna tõttu asfaltbetooni omaduste tagamiseks. Tavaliselt on filler kindla 
terakoostisega lubjakivipulber. 3. Millised nõuded esitatakse täitematerjalidele ? 1)geomeetrilised nõuded(terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme-ja 
peentäitematerjalile)  2)füüsikalised nõuded(jämetäitematerjali 
purunemiskindlus,kulumiskindlus,külmakindlus)  3)keemilised nõuded ja keskkonnanõuded(mineraloogiline koostis,nake 
bituumensideainega,radioaktiivne kiirgus).    4. Nimeta täitematerjalide olulisemad omadused ja kuidas neid määratakse (laboratoorsed  katsed) Gc-terakoostise kategooria  An-kulumiskindlus Nordic-katsel  LA-purunemiskindlus Los Angeles’i katsel  FI-terakuju plaatsustegurina  Gc ehk terakoostise kategooria.  Kivimaterjale iseloomustab tera suurus millimeetrites, 
mis väljendatakse suhtena d/D. Terastikuline koosis määratakse katsesõelte abil. Sõele 
abil jaotatakse materjal vähenevate mõõtmetega fraktsiooniks. Sõelaavade mõõtmed ja 
sõelte arv valitakse lähtudes proovi olemusest ja nõutud täpsusest. 


FI-terakuju plaastsustegurina. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate 
terade sisaldus üle 4 mm teradega fraktsioonidele. Plaatsustegur on kivimaterjali tera kuju
määratlemise põhiline meetod. Seda määratakse iga sõelumisega paralleelsete piludega 
varbsõeltel. Üldine plaatsustegur arvtutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade 
summaarne mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Nt F35
näitab, et plaatsusteguri maksimaalväärtus on 35. Kujutegur on kasutusel nõudmisel.  SI. Purunemiskindlus LA. Jämekivimaterjali purunemiskindluse hindamine toimub põhiliselt
Los Angelese meetodiga. Katse sooritatakse kivimaaterjaliga, mis läbib 14mm avadega 
sõela ja jääb 10 mm avadega sõelale. Kivimaterjali proovi pööritatakse LA trumlis koos 
teraskuulidega. Pärast teatud arvu pöördeid määratakse materjali jääk 1,6mm avadega 
sõelal ning võetakse massiprotsent. Indeks näitab LA teguri maksimaalväärtust. An – Kulumiskindlus Nordic katsel. Selle katsega määratletakse jämekivimaterjali 
vastupanu naastrehvide toimele. Katsemetoodikas imiteeritakse naastrehvide toimet 
teekatte pealmiste kihtide jämekivimaterjalidele. Terasuurus 11,2  kuni 16mm 
pööritatakse koos teraskuulidega ja veega trumlis. Trumlis toimub hõõrdkulumine ja 
pärast määratletud arvu pöördeid võetakse sisu välja ja kivimaterjal sõelutakse 2mm 
avadega sõelaga ja määratakse massikadu protsentides. Arv näitab kulumiskindluse 
maksimaalväärtust. 5. Nimeta täiendavaid täitematerjalide omadusi. f-peenosiste sisaldus F-külmakindlus C-purustatud pindade sisaldus 6. Nimeta terastikulise koostise määramisel sõelte suurused (millised neist moodustavad  baasrea) Baasrida 0,063   0,125  0,250  0,500  1   2   4  8  16  31,5  63  125   Rida 1:     5,6    11,2   22,4   45 Rida 2   6,3   10  12,5  14   20   40 7. Mida iseloomustab jämekivimaterjali kategooria (nt. Gc85/20) Gc 85/20 , esimene number näitab sõela avadega D vähimat läbindit massiprotsentides ja 
teine number-sõela avadega d suurimat läbindit.


 Jämekivimaterjal- D on väiksem või võrdne 45mm; d on suurem või võrdne 2mm.  Peenkivimaterjal- D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0.063mm 
avadega sõelale jäävatest teradest.  Peenosised-osakesed läbivad 0.063mm avadega sõela.  Filler- suurem osa läbib 0.063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu 
asfaltbetooni oamduste tagamiseks.Tavaliselt on filler kindla terakoostise ja 
skeletipoorsusega lubjakivipulber.  PUIT. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puit on taastuv loodusvara, 
selle taastumisaeg on küllaltki pikk, umbes 100 aastat. Puit on universaalne materjal, temast on 
võimalik teha erinevaid hooneosi ja väiksema hoone võib ehitada suures osas puidust. Kõige 
levinumad puud eestis on kuusk, mänd ja kask. Puidu eelised: väike mahumass ehk hoone on 
kerge ja saab kraanata ehitada, küllaltki suur tugevus, väike soojajuhtivus, lihtne töödelda, sobib 
väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub, 
kõduneb, süttivus, kahjustatav putukate poolt ja suured töötlemiskaod. METALL. Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. 
Mustmetallide peamiseks lisandiks on süsinik ja need jagunevad peamiselt malmideks ja 
terasteks. Värvilistest kasutatakse enim vaske ja alumiiniumi. a) Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootimiseks. Erimalmid on mitmesuguste  omadustega. Mõlemad leiavad ehituses vähe kasutamist b) Terast toodetakse toormailmist või rauast. Terase omaduses määratakse katselisel teel:  tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine.  c) Alumiinium on metallidest üks kergemaid. Lisaks on ta korrosioonikindel ja väikese  elektritakistusega. Temast tehase elektrijuhtmeid, kaableid, plekki ja mitmesuguseid 
detaile. Alumiiniumist tehakse duralumiiniumi, kuhu lisatakse erinevaid metalle ja aineid 
ja nüüd metalli tugevus tõuseb.  d) Vask on pehme metall, ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega. Peamine  elektrijuhtme materjal. Lisaks veel erinevaid torusid, kraane ja plekki. Metallidest ehitusmaterjalid. Valtsmetall tooted on enim ehitusel kasutusel olevates 
metallmaterjalides. Need valmistatakse peamiselt terasest, vahel ka alumiiniumi ja vase 
sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne.
Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse 


ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni 
valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse 
pinnaga. Lisaks veel väiksed detailid: naelad, kruvid, mutrid, needid, poldid jne. Korrosioon. BETOON.  Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 
täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, 
mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. 
Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, 
sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse 
harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks 
teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes. Betoonsegu valmistatakse kas 
tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga.  Betoon kivistub esimestel päevadel 
kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel 
betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon 
võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb 
raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne valatakse ehitusel sinna, kuhu ta 
lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem 
transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud 
üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle 
ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet 
kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline 
ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht. Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad, 
sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid. Lisaks tehakse 
raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.