Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus (0)

Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Bakalaureusetöö inimgeograafias
Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch `i teooria rakendus
Ago Kikas
Juhendaja : PhD Jussi S. Jauhiainen
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja:
Instituudi juhataja:
Tartu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kevin Lynch – töö ja elu 4
2. Viis linna elementi Kevin Lynch`i põhjal 6
2.1 Maamärgid 7
2.2 Rajad 8
2.3 Servad 8
2.4 Piirkonnad 8
2.5 Sõlmed 9
3. Piirkonna kirjeldamine visuaalsete elementide otsimiseks Tartus 10
3.1 Tartu kesklinna maamärkide otsimine ning kirjapanek. 10
3.2 Vaatluskohad 10
3.3 Maamärkide defineerimise tulemused 24
3.4 Reklaamsildid kui maamärkide põhitunnused 24
3.5 Maamärkide jaotus vastavalt ehitusperioodile. 25
3.6 Maamärkide arvu kasvu probleemid 25
4. Servad Tartu kesklinnas 26
4.1 Servamoodustiste näited Tartus 27
5. Sõlmed 28
7. Rajad 31
7.1 Rajad Tartus 31
8. Järeldused 32
Kokkuvõte 34
Summary 36
Kasutatud allikad 38
LISAD 39
Lisa 1. 40
Lisa 3. 42

Sissejuhatus

Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on uurida Tartu linna nähtavaid linnastruktuure. Visuaalne uurimus on inimgeograafias küll suhteliselt uudne, kuid siiski väga oluline teema. Uurimisobjektiks on valitud Tartu kesklinn ja selle läheduses asuvad alad. Töö selgitab välja, millised Kevin Lynch`i poolt välja töötatud viiest linna elemendist on Tartus esindatud , palju neid siin leidub ja kui suur on nende osatähtsus linnapildis ning kas linna üldist visuaalset pilti on arvestatud ka planeerimisprotsessis. Töö esimeses osas tutvustatakse ka Kevin Lynch`i, kuna paljuski põhineti just tema tehtud uurimustel.
Linn on konstruktsioon ruumis, linnadisain on kunst, kuid tal on ka omad piirangud, mida peab järgima (Lynch 1954). Visuaalsus on just see faktor, mis toob kõik linna elemendid kõige loogilisemal viisil esile, see oli ka põhjus, miks teemaks sai Tartu visuaalsed linnastruktuurid ning miks just tugineti Kevin Lynch`i seisukohtadele. Tema meelest on linna keskkonna loetavus oluline. Loetavus navigatsiooni ja teeleidmise seisukohalt on mõiste, mida on kasutatud juba palju aastaid linnaplaneerimises. Loetavus on viis, kuidas inimesed „loevad“ keskkonda. Lynch kirjeldab linna loetavust kui kerget viisi teatud osade äratundmiseks ning sidusasse mustrisse organiseerimiseks. (Ingram, Benford 1995) Teeleidmine on oluline, kuna see aitab inimesel linnas kiiremini kohaneda ning keskkonnas orienteeruda. Linn kui tervik muutub inimesele kodusemaks ning ta tunneb ennast selles paremini, kui ta teab, oma asukohta teatud objektide suhtes. Töös tuuakse välja Tartu kesklinna loetavaimad objektid ning analüüsitakse nende olulisust linnapildis.

1. Kevin Lynch – töö ja elu

Kevin Lynch sündis Chicagos, 1918. aastal. Vanemateks olid tal teise generatsiooni iiri-ameeriklased. Kodukandiks jäid tal Michigani järve läheduses asuvad alad Chicago põhjaosas.
Kevini haridustee algas koos koduste eraõpetajatega, pärast seda läks ta mõneks aastaks katoliikliku koguduse kooli. Hiljem aga saatis tema vabama mõtlemisega ema poisi Francis W. Paker `i kooli, mis oli osariigi kõige arenemisvõimelisem. Seal veetis Lynch oma keskkooliaastad, olles ka John Dewey õpilane. Siinkohal võiks mainida, et Dewey oli Ameerika filosoof ja psühholoog ning hariduse reformija. Parkeri kool pani Lynch`i intellektuaalsusele kõva alustala ning suunas ta õigele rajale. (Banerjee, Southworth 1990) Pärast keskkooli lõpetamist otsustas Lynch õppida arhitektuuri Yale´i ülikoolis. Sealsed tingimused talla aga ei meeldinud ning ta jätkas oma õpinguid hoopis Frank Lloyd Wright`i juures. Wright oli ameeriklasest arhitekt, interjööri disainer, kirjanik ja õpetaja. Tema käe all on disainitud üle 1000 objekti, millest rohkem kui 500 on ka valmis ehitatud (Brewster 2004). Lynch on öelnud, et Wright aitas tal maailma esimest korda näha. Küll aga lahkus ta Wright`i juurest pärast pooleteistkümne aastasi õpinguid. Nimelt ei olnud Lynch nõus Wright`i sotsiaalse filosoofiaga, mis tema meelest oli liialt tagasivaatav.
Pärast Wright`i juurest lahkumist leidis Lynch, et vajab natuke ehitusteadmisi. Seetõttu astuski ta Rensselaer`i polütehnika instituuti ja õppis mõne aja seal (Banerjee, Southworth 1990).
Temast sai märkimisväärne linnaplaneerimise ja disaini toetaja 20. sajandil. Bakalaurusekraadi omandas Lynch linna planeerimises 1947. aastal Massachusetts`i Tehnoloogia instituudis. Professoriks sai ta 1963. aastal. Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse raamatut, kõige tuntum neis on ka käesolevas töös enim käsitlust leidev The Image of the City, mille avaldamisaastaks jäi 1960. Seal kirjeldab Lynch elemente, mis strukturiseerivad linna. Oma eksperimendis kasutas ta Los Angeles `t, Bostonit ja Jeresy`t. Analüüsides oma töö tulemusi leidis Lynch ehitatud linnakeskkonnast need elemendid, mis on linna elanikkonnale olulised.
Üks Lynch`i innovatsioone oli koha loetavuse mõiste. See on peamine viis ruumipaigutuse mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi. See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna paigutust. Sellises paigutuses leidub aga palju unikaalseid elemente. Lynch`i käsitluses on need defineeritud kui rajad, servad, piirkonad, sõlmed ja maamärkid.
Lynch`i lähenemist on kasutatud viimastel aastatel globaalselt linnaplaneerimises. Linna arendatakse suunas, kus visuaalsed elemendid on nähtavad selge vormina, et inimestel oleks lihtsam linna mõista. Linnaplaneerimine on aga väga komplitseeritud ning hea linna vormi loomine on keerukas, kuna arvestama peab ka linna ajaloo ning arengulooga. Iga suurlinna ajaloos on näha planeerimise õnnesumisi ja ebaõnnestumisi. Seega peaksime suutma ajaloost õppida ning ei tohiks alahinnata linnaplaneerimise olulisust.
Viimasel ajal tehakse ka uurimusi ruumi paremaks tunnetamiseks. Praegused uurimismeetodid kasutavad juba virtuaalseid tehnoloogiaid , et paremini jõuda sinna, kuhu teadlased veel jõudnud pole. Virtuaalne tehnoloogia annab võimaluse lähtuda elementide geomeetriast ning sellega manipuleerida (Banerjee, Southworth 1990). Virtuaalse mudeli puhul viiakse reaalse linna visuaalne informatsioon linna virtuaalsesse mudelisse, kus luuakse ilustatud võimalused paremaks teeleidmiseks. (Omer 2005)

2. Viis linna elementi Kevin Lynch`i põhjal

Sõlmed – kesksed kohad, ristmikud jne.

Rajad– tänavad, kõnniteed, teerajad ja teised kanalid, mille mööda inimesed liiguvad.

Piirkonnad – võrdlemisi suured pinnad linnast, mis on eristatavad identiteedi ja karakteri poolest.

Servad – märgatavad piirid nagu näiteks seinad, ehitised, kaldajoon.

Maamärgid – hõlpsasti identifitseeritavad objektid, mis on viitamisel tunnuseks.
Lynch`i uurimused on tõestanud, et inimene kasutab ülalnimetatud viite elementi oma mentaalse kaardi loomisel kõige sagedamini. Mentaalne kaart on aga suhteliselt objektiivne mõiste, igale inimesele on ta erinev. Samuti erinevad eri klassidest või siis erinevatest piirkonnast pärit olevate inimeste mentaalsed kaardid ( Gould , White 1986).
Lynch`i elemente annab jaotada kahte gruppi. Esimeses grupis on ruumilised elemendid – sõlmed, rajad ja ümbruskond. Need elemendid on nulli, ühe või kahedimensioonilised, toimides topoloogiliste asukohaankrutena. Teises grupis on aga peamiselt visuaalselt nähtavad elemendid – servad ning maamärgid (Ruth Conroy Dalton , Sonit Bafna 2003) Need on vaatlejale nähtavamad ning nende põhjal on kerge oma asukohta määrata. Seda võib teha distantsilt, ilma objektiga füüsilises kontaktsis olemata.
Ruumiliste ja visuaalsete elementide vahel on hierarhiline erinevus. Esimesele kohal on ruumilised ning teisel visuaalsed elemendid. Seda seetõttu, et vaimne kaart sisaldab endas põhiliselt ruumilisi elemente, mis võivad olla küll veidike viimistletud visuaalsetega, kuid siiski on põhiroll ruumilistel elementidel, visuaalne eristatavus ei oma siin nii suurt tähtsust.
Kui vaatlame linna kui tervikut , muutub aga olukord vastupidiseks ning mentaalselt haarab inimene just kinni objektidest , mis on kergesti äratuntavad. Kevin Lynch tõi oma teoses The Image of the City välja selle, et linna visuaalne pilt ning loetavus on hästi olulised. Linnal on oma kindlad talle iseloomulikud visuaalsed tunnused, mis tulevad abiks ka teeleidmisel. (Lynch 1960)

2.1 Maamärgid

Maamärki defineeritakse tavaliselt kui füüsilist objekti: hoonet, ehitist või muud silmapaistvat struktuuri. Peamine on see, et maamärk paistaks ümbritsevast keskkonnast välja ja tõmbaks endale inimeste tähelepanu (Golledge 1999). Lynch`i käsitluses võib maamärgiks olla ka looduslik objekt, näiteks mägi. (Lynch 1960)
Maamärgid on tõestanud oma tähtsust teeleidmisel. Tee juhatamine kasutades maamärkide abi on palju efektiivsem, kui kasutada ainult kaugusi ning teenimesid. Maamärgid on jaotatud vastavalt nende nähtavusele kahte gruppi. Juba kaugustest märgatavaid maamärke nimetatakse globaalseteks maamärkideks . Väiksemate vahemaade korral nende positsioon vaataja seisukohast eriti ei muutu. Seetõttu on nad head üleüldiseks orienteerumiseks keskkonnas. Maamärgid, mis on nähtavad ainult väikeste vahemaade pealt kannavad nimetust kohalikud maamärgid. Need toetavad teel olles navigeerimisel ettetulevaid otsuseid. Abiks on nad just tee juhatamisel, tehes selle inimestele paremini arusaadavamaks ja samuti loovad parema visuaalse pildi ettetulevast teekonnast.
Kohalike maamärke, mida kasutatakse teel olles orienteerumiseks saab veel omakorda jaotada vastavalt nende positsioonile. Esiteks on olemas kontrollpunktid ja teiseks potensiaalsed kontrollpunktid. Esimeste puhul tehakse otsus suuna muutmiseks, teised aga kinnitavad läbitud teekonna õigsust ja jätkatakse liikumist samal kursil. Sellisteks kohtadeks on näiteks ristmikud, millest sõidetakse otse üle. (Neis, Zipf 2007) Samas võiks kohalikuks maamärgiks pidada ka suuremaid reklaamplakateid, kuna nad on linnapildis paigaldatud nii, et inimene neid möödudes märkaks, veel on reklaamid ka erinevad, segiaetavust ei esine reklaamplakatite puhul just tihti. Seega on nad heaks teejuhiks linnas liikudes. Olukord muidugi muutub, kui reklaamplakateid tekib liiga palju.

2.2 Rajad

Lynch kirjeldab radu kui potensiaalse liikumise kanaleid , „Rajad on kanalid, mida mööda vaatleja tavapäraselt, juhuslikult või potentsiaalselt liigub. Nendeks võivad olla tänavad, kõnniteed, transiitliinid, kanalid, raudteed .“(Lynch: 47). Lynch loob radade ja visuaalse tajutavuse vahel sideme, kuna linn avaldub inimesele just siis, kui ta seda läbib. Rada on kui joon sihtkohta ning seda kasutataksegi sageli millegi suunas liikumiseks. Linnapildis esineb ka radu, mis pole ümbritsevaga nii hästi ühenduses ning see loob olukorra, kus inimene loob oma rajad, ega kasuta ettenähtud teid.

2.3 Servad

Servad on lineaarsed elemendid, mida ei tohiks segi ajada radadega. Nad on piiriks kahe nähtuse vahel. Näiteks on kahe nähtuse eristajaks raudtee , kus ühel pool on majad ja teisel pool tühi maa. Servadeks võivad olla merekaldad, raudteed, seinad, ent servadeks loetakse ka barjäärid, mis eraldavad ühte regiooni teisest. Samuti võib servaks olla joon, mille mööda regioonid omavahel kokku saavad. Servad pole linnaruumis küll nii domineerivad kui rajad, kuid siiski on nad elemendid, mis hoiavad linna koos ning on paljudele inimestele olulisteks linna iseloomustavateks joonteks (Lynch 1960).

2.4 Piirkonnad

Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad , mida ühendab mingi ühine joon või karakter. Teatud piirkonnas asudes on see identifitseeritav nii seest kui väljaspoolt. See tähendab, et iseloomulikke jooni leidub arhitektuuris ning üleüldises väljanägemises kui ka sisemises elukeskkonnas (Lynch 1960). Piirkond peaks moodustama hästi toimiva kogukonna. Sealsed elanikud peaksid suutma moodustada mentaalse kaardi, kus oleks peal kogukonna asukoht, suurus ning selle lõpp kui ka algus. Vastasel juhul võivad tekkida segadused, mis viivad selleni , et tekivad linnaosad, mille elanikud ei tunne ühtekuuluvustunnet ja seega kannatab linnapildi väljanägemine ning ka üleüldine struktuur (Ford 1999).

2.5 Sõlmed

Sõlmed on strateegilised punktid linnas, millesse vaatleja saab siseneda. Sõlmedeks on näiteks
ristmikud, tänavanurgad.
Sõlmed võivad ka olla piirkonna fookuseks ning kokkuvõtvaks osaks, kust ta edasi hargneb või siis lihtsalt sümboliseerib antud piirkonda. Samuti saab sõlme ja raja mõisted ühendada, kuna radade ristumised moodustavad sõlmi. Sõlpunkte leiame linnapildis tihedalt ning küllaltki paljudel juhtudel on neil ka domineeriv roll (Lynch 1960)

3. Piirkonna kirjeldamine visuaalsete elementide otsimiseks Tartus

Uurimuse objektiks on Tartu kesklinn ning sellega piirnevad alad (vt. Lisa 1). Kõige rohkem tähelepanu pöörati siinkohal just maamärkidele, kuna visuaalselt nähtavatest linnastruktuuridest on nende konsentratsioon kõige kõrgem ning samas on ka nende roll linnapildis suurim. Samuti on oluline maamärgi paigutus ruumis, kuna hästi paigutatud maamärk võib tõsta tema meeldejäävust ning seeläbi lihtsustatakse linnas navigeerimist. (Vinson 1999)

3.1 Tartu kesklinna maamärkide otsimine ning kirjapanek.

Tartu kesklinna maamärkide otsingul lähtuti antud töös sellest, et linna peab vaatlema mitmetest kohtades, saamaks uuritavast alast täielik ülevaade. Seega osutus vajalikuks pidev vaatenurga muutmine. Töö autor kujundas enda jaoks välja vaatluspunktid, mille asukoht võimaldaks anda linnast hea ülevaate. Alljärgnevalt on välja toodud vaatluspunktid ning nendest avanev vaade linnale , samuti on ära mainitud seal leiduvad maamärgid. Lõpptulemuseks moodustatakse ka sagedustabel , ehk siis milliseid maamärke on kõige rohkem nähaning tuuakse ka välja millistel perioodidel on need maamärgid ehitatud.

3.2 Vaatluskohad

Parema ülevaate saamiseks määratletud piirkonnast on loodud vaatluskohtade võrgustik. Vaatluskohti on kokku 21 ning need asuvad eri kohtades määratud ala sees. Töös on üritatud katta vaatluskohtadega kogu vaatlusalune piirkond. Olulisemad ning tähtsamad vaatluskohad asuvad siiski südalinnas, kus maamärke on tunduvalt rohkem ning need on ka visuaalses kontekstis olulisemad kui südalinnast eemal asuvad maamärgid. Seega võib välja tuua, et 21-st valitud vaatluskohast tähtsamat rolli etendavad 11. Need vaatluskohad asuvad just kohtades, kus liigub rohkem inimesi ning kuhu inimene tõenäoliselt Tartut külastades satub.
Vaatluskoht 1
1. Vaade linnale Eedeni juurest
Vaatluskohas 1 paistab kesklinna poole vaadates silma kolm selgelt eristuvat maamärki. Tigutorn , Emajõe ärikeskus, Dorpati hotell ning Jaani kirik (ill 1).


Vaatluskoht 2
2. Vaade Tartule Sõprus sillalt
Teisest vaatluskohast on kesklinna suunas nähtaval juba rohkem maamärke. Näha on Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Fortuuna maja, katlamaja korsten , Jaani kiriku torn (ill 2). Teisest vaatluskohast Karlova linnaosa suunas näeme aga Salemi kirikut ning sidemasti, mis küll jääb antud töös ettenähtud piirkonnast välja. (ill 3)
3. Vaade Sõpruse sillalt Karlova suunas
Vaatluskoht 3
4. Vaade Hansakeskusele
Vaatluskohaks kolm valisin Aleksandri tänava, kust vaatega kesklinna suunas paistab silma Hansakeskus, täpsemalt Pallase hotell (ill 4).
Vaatluskoht 4
5. Vaade Vanemuise mäelt linnale
Vaatluskoht neli asub kesklinnas Vanemuise paremal küljel ning vaatlusaluseks piirkonnaks on kõik sellest vaatluskohast allajääv, ehk siis südalinn. Sellel fotol hakkab silma Kaubamaja, Hansakeskus koos Pallase hotelliga, samuti on hästi näha Emajõe ärikeskus ning sinna juurde tulev laiendus (ill 5).
Suunates pilgu Annelinna suunas jääb silma ka Tigutorn ning domineerivamaks muutub Hansakeskus (ill 6).
6.Vaade Vanemuise mäelt Annelinna suunas
Vaatluskoht 5
7. Vaade Vanemuise mäelt Karlova suunas
Vaatluskoht 5 on Vanemuise ees ning hõlmab ühte vaadet Karlova suunas (ill 7). Ning ühte suunaga südalinna poole (ill 8). Fotodelt eristuvad Hansakeskus, Tigutorn, katlamaja korsten, Fortuuna maja. Samuti tartu postkontor ning Kaubamaja.
8. Vaade Vanemuise mäelt Ülejõe suunas
Vaatluskoht 6
9. Vaade kesklinnale Ülikooli ja Vanemuise tänava ristmikult
Vaatluskohaks kuus on Vanemuise ning Ülikooli tänava ristmik . Suunaga Tigutorni poole on nähtavad Hotell Pallas, Tigutorn, vana Kaubamaja ning Kaubamaja (ill 9). Vaatluskohaks 7 on Inglisild ning vaade vanalinnale. Silma hakkab Raekoda (ill 10).
Vaatluskoht 7
10. Vaade Inglisillalt linnale
Vaatluskoht 8
11. Vaade vanalinnale
Vaatluskohaks 8 on Toomemägi ning vaade vanalinnale. Silma hakkavad Jaani kirik ning Narva maantee ühiselamud (ill 11). Vaatluskohaks üheksa on Jakobi ja Lutsu tänava ristmik. Maamärgiks on Jaani kirik ning selleni viiv rada - Lutsu tänav (ill 12).
Vaatluskoht 9
12. Vaade Jaani kirikule
Vaatluskoht 10
13. Vaade kesklinnale Kaarsillalt
Vaatluskoht 10 asub Kaarsillal ning vaatlusaluseks piirkonnaks kesklinn. Vaatevälja jäävad Emajõe ärikeskus koos juurdeehitisega, katlamaja korsten, Kaubamaja, Vana turuhoone, Atlantis (ill 13). Vaatluskohaks 11 on Kaubamaja maapealne parkla. Silma hakkabki Kaubamaja ning Vanemuise teatrihoone (ill 14).
Vaatluskoht 11
14. Vaade Vanemuisele Kaubamaja juurest
Vaatluskoht 12
15. Vaade linnale Anne kanali äärest
Vaatluskohaks 12 on Anne kanali äärne ala. Nagu näha, on maamärkidest siit märgatavad Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Dorpati hotell ja Turu sild (ill 15).
Vaatluskohaks 13 on Turu silla Annelinna poolne jagu. Siit on näha Emajõe ärikeskus ning Turu sild (ill 16).
Vaatluskoht 13
16. Vaade Turu sillale ning kesklinnale
Vaatluskoht 14
17. Vaade Tigutornile
Vaatluskohaks 14 on Emajõe äärne ala, mis asub Sadamateatri vastas. Pildilt hakkavad silma Tigutorn, Turu sild, katlamaja korsten (ill 17).
Vaatluskohaks 15 on Vabaduse sild, kust on näha Dorpati hotell, Turu sild, Emajõe ärikeskus ning ka Tigutorn (ill 18).
Vaatluskoht 15
18. Vaade Dorbati Hotellile
Vaatluskoht 16
19. Vaade linnale Turu sillalt
Vaatluskohaks 16 on Turu sild, siit on nähtavad Jaani kirik, Dorpati hotell, Emajõe ärikeskus, Fortuuna maja (ill 19).Vaatluskohaks 17 on Vabaduse silla kesklinnapoolne alune ala, kust on nähtavad Kaarsild, Atlantis ning Jaani kirik (ill 20).
Vaatluskoht 17
20. Vaade Kaarsillale
Vaatluskoht 18
21. Vaade Jakobi mäele
Vaatluskohaks 18 on Jakobi ning K. E. Von Beari ristmik. Sellele vaatluskohale iseloomulikeks maamärkideks on Katoliku kiriku torn ning pilku püüdev on ka linnamuuseumi hoone (ill 21).
Vaatluskohaks 19 on Kassitoome. Sealseteks maamärkideks on Katoliku kirik (ill 22) ning Toomakiriku varemed (ill 23).
Vaatluskoht 19
22. Vaade Katoliku kirikule 23. Vaade Toomkirikule
Vaatluskoht 20
24. Vaade veetornile
Vaatluskohaks 20 on Tiigi tänav ning sealseks maamärgiks Tartu veetorn (ill 24).
Vaatluskoht 21 asub Riia tänaval ning sealseks peamiseks maamärgiks on Pauluse kirik (ill 25).
Vaatluskoht 21
25. Vaade Pauluse kirikule

3.3 Maamärkide defineerimise tulemused

Antud uurimuse käigus defineeriti valitud piirkonnas 19 maamärki. Nendest kõige olulisema väljaselgitamiseks koostati sagedustabel, mis näitab maamärkide esinemissagedust. Kõige suurema esinemissagedusega on maamärgid mida on näha mitmest vaatluskohast. Sagedamalt esines Tatu linnas Tigutorn, teisel kohal oli Emajõe keskus (vt. Lisa 2). Seega on vaatluse põhjal Tartu kõige olulisemaks maamärgiks Tigutorn, ehk teda on kõige paremini näha ning seega on ta linna visuaalses pildis ka tähtsaim ehitis Tigutornil on veel omapärane kuju ning teda pole võimalik segi ajada teiste ehitistega. Seega on Tigutorni olulisus Tartus navigeerimiseks ning teeleidmiseks suurem, kui teiste maamärkide puhul. Samuti on ta linna iseloomustavaks ehitiseks.

3.4 Reklaamsildid kui maamärkide põhitunnused

Uurimustööd läbi viies ning visuaalsete linnastruktuuri elementidega reaalses linnapildis tutvudes puututi kokku olukorraga, kus paljudel maamärkidel esinevad suured reklaamplakatid ja asutuse nime reklaamid. Näideteks oleks siin Hotell Pallas, Kaubamaja, Dorbati hotell ja veel rida väiksemaid plakateid ning reklaame . Kas selliseid nähtusi võiks kasutada kui osa maamärgist või peaks antud tunnuse lugema maamärgiga kaasnevaks nähtuseks? Suuri reklaamvalgustusi peetakse ka eraldiseisvateks maamärkideks (Gravenor 2005). Eriti olulised on nad öösiti, kus hoonet ennast ei pruugigi näha olla, kuid valgustatud reklaam või siis asutuse nimi on selgesti näha ning seega täidab ta ka maamärgile püstitatud funktsiooni. Olukord muutub muidugi siis, kui sarnaseid valgustatud reklaame on linnas liiga palju. See ajab inimese pigem segadusse ja oma asukoha positsioneerimiseks hakkab ta seejärel kasutama teisi, natuke kindlamaid allikaid .
Tartu puhul hetkel segadust ei teki. Iga reklaamsilt on eristatav ning seega saab teda kasutada maamärgi kiiremaks tuvastamiseks. Hoone või asutuse nimelist reklaamsilti võiks pidada maamärgi tunnuseks, kuna ta aitab hõlpsasti hoone identifitseerida.
Kuid mitte kõigil antud töös autori poolt tuvastatud maamärkidel pole kindlaid reklaamsilte ega muid paigaldatud rekvisiite, mis aitaks kaasa teatud maamärgi identifitseerimisele. Päevavalguses on hoone eripära – kuju, suurus, värv jne. hästi näha. Öösel on sellised hooned sageli mingis osas valgustatud, seda just tema eripärade väljatoomiseks. Näiteks võiks siin tuua valgustatud kirikutornid, hoone seinte valgustamine on suhteliselt populaarneka siis, kui tegemist on kaubandusliku hoonega (Kaubamaja). Samuti on väga äratuntavaks tehtud Tigutorni torn, mis öösel on vägagi äratuntav ja segiaetamatu.

3.5 Maamärkide jaotus vastavalt ehitusperioodile.

Esmalt on antud töös toodud maamärgid ehitamisaja järgi jagatu nelja perioodi. Esimesse perioodi on pandud maamärgid, mille ehitusaeg on enne 1940ndat aastat, teine periood sisaldab Nõukogude aegseid ehitisi , ehk siis aastaid 1940-1991, kolmas on taasiseseisvunud Eesti esimene periood, aastad 1991-2000 ning viimane perioodiks on aastad 2000-2008. Vastava jaotuse järgi leiti, et esimesel perioodil ehitati 5, teisel 6, kolmandal 3 ning neljandal ja kõige lühemal perioodil on ehitatud 5 maamärgi staatusega hoonet Tartus (vt. Lisa 3).
Seega läbib Tartu hetkel uuenduskuuri, kus nüüdisaeg hakkab linnapildis domineerima. Linn on pidevas muutumises. Ühelt poolt võivad linna väljanägemist mõjutada teatud loodusõnnetused või sõjad , kus peab linna uuesti üles ehitama (Lynch 1972). Teine, ka Tartu puhul praegu näha olev variant on see, kus minevik kaotatakse ning asendatakse uuega. Tatu viimase aja näited on ehk vana bussijaama lammutamine ja Emajõe ärikeskuse laienduse ehitamine. Samuti on paljud vanad hooned ümber ehitatud (Hansakeskus)

3.6 Maamärkide arvu kasvu probleemid

Maamärkide arvu kasv on olnud kõikuv, ent viimasel ajal on maamärkide arvu antud töös valitud piirkonnas kasvanud. Selline kasvav trend, aga võib kahandada maamärkide olulisust linnapildis. Kui neid tekib liialt palju, viib see selleni, et tekib kõrghoonete üleküllus, mis aga omakorda tähendab seda, et inimene ei suuda enam koostada enda jaoks sobivat mentaalset kaarti ja maamärkide tähtsus rajaleidmisel ning asukoha positsioneerimisel kahaneb, kuna linn on visuaalset liiga kirju, hetkel on tekkimas või võib isegi öelda, et tekkinud selline olukord Tallinnas, mille linnamaastik on tehtud inimesele visuaalselt keeruliseks kõrghoonete paljususe tõttu (Jauhiainen 2005). See ei tähenda veel seda, et orienteerumine linnas kõrghoonete abil oleks võimatu, pigem on see lihtsalt raskendatud. Ühed hooned varjavad teisi, samuti on nad teinekord väliselt sarnased. See kõik teeb linnapildi segasemaks ja selle lugemise raskemaks. Antud olukorras peaks linna planeerimine sellise olukorra tekkimist pidurdama ja kõrghoonete asukohad ning nende tiheduse kontrolli alla saama.
Tartus viimastel aastatel rajatud maamärgid asuvad suhteliselt lähestikku moodustades südalinna kobara. See omakorda soosib probleemide kasvu. Hooned on mõeldud kasutamiseks inimestele, ent tagada tuleb ka vaba liikuvus, mis tähendab infrastruktuuri tihendamist. Autosid tuleb juurde ning suurenevad liiklusprobleemid, mis omakorda mõjuvad pärssivalt inimeste liikumisvabadusele linnas. Tekib rohkem probleemseid kohti ning linnaruumi üldine sujusus kahaneb. Tartule on ka iseloomulik, et enamus maamärkidest asuvad hetkel Emajõe paremkaldal, seega koguneb suurosa kesklinna koormusest sinna, kuigi vasakkallas on ajaliselt väga lähedal kasutatakse seda hetkel palju vähem. Siiski peaks mainima, et hetkel käib usin planeerimine ka vasakkaldal, kuid hetkel on see üldisest südalinna arenguskeemist mahajäänum.

4. Servad Tartu kesklinnas

Servade puhul on vaatluskohad üldjoontes samad, mis maamärkide otsimise puhul. Oluliseks erinevuseks on see, et servade esinemissagedus kesklinnas ning selle lähiümbruses on palju väiksem kui maamärkidel. Antud järelduseni jõuti visuaalse vaatluse käigus.
Servade moodustumisel selles piirkonnas on kõige olulisemaks teguriks Emajõgi . Alljärgneval fotol näeme Anne kanali tekitatud servamoodustist (ill 26, ill 27). Samamoodi nagu jõgi toimivad ka tegelikult suured ja laiad tänavad, kus sildadeks on reguleeritud ülekäigurajad. Tartu kesklinnas võiks sellisteks tänavateks nimetada Riia tänavat, Vabaduse puiesteed, Turu tänavat ja Narva maanteed . Autori valitud tööpiirkonnas on just need tänavad põhiliseks jalakäija liikumist takistavaks teguriks. Seega on kõige probleemsemad servaalad koondunud südalinna, kuna see on piirkond, kus liigub kõige rohkem inimesi ning seega puudutab servade olemasolu suuremaarvulist inimeste hulka, kui seda teevad teistes linna piirkondades asuvad servad. Nimelt kohtuvad seal kõik need tänavad ja ka emajõgi, sättides seega liikumisele teatud piirangud.
Kokkuvõtvalt on Tartus servad täitsa esindatud ning nende olulisus on küllaltki suur, kuna nad kujundavad peamised inimeste liikumisteed. Seega saab servade abiga suunata inimeste liikumist muutes mingi ülekäigu asukohta, või tekitades neid juurde. Järgnevalt on toodud mõned servamoodustiste näited Tartus.

4.1 Servamoodustiste näited Tartus

26.Vaade Annelinnale Tigutornist
27. Vaade linnale Anne kanali äärest

5. Sõlmed

Sõlmed on teoorias radade kokkusaamispunktid. Nad võivad olla ka erinevaid piirkondi ühendavad kohad. Tartus võib sõlmedeks pidada suuremaid ristmike. Alljärgnevalt toodakse välja antud vaatluspiirkonnas asuvad põhilised sõlmpunktid .
Esimeseks sõlmpunktiks on Riia ristmik. Ilmselgelt on selle tähtsus oluline, kuna siin saavad kokku kõige olulisemad linna suunad. Samuti on see ristmik punktiks, kus kohtuvad rajad, mis ühendavad omavahel kesklinnas asuvaid maamärke.
Teiseks väga oluliseks sõlmeks oleks Anne ring. Seda just sellepärast, et ta ühendab linna erinevaid piirkondi. Sisuliselt võib Anne ringi pidada Annelinna – Kesklinna, Ihaste – Kesklinna, Annelinna – Karlova/ Ropka , Ihaste – Karlova/Sepa, Jaamamõisa – Kesklinna, Jaamamõisa – Karlova/Ropka ühenduslüliks. Seega on tema roll piirkondade ühendajana suur. Samas tekitab see ka linnale suuri liikluskorralduslike probleeme, kuna üksainus ristmik on saanud enda kanda nii suure koormuse (ill 29). Huvitavaks sõlmpunktiks võiks pidada ka Raekoja platsi, kus kohtuvad mitmed rajad. Samuti ühendab see omavahel Ülejõed, vanalinna ning kesklinna (ill 30).
28. Riia ristmik
29. Anne ring
30. Raekoja plats
6. Piirkonnad
Erinevus, mitmekesisus ja idenditeet on need mõisted, mis käivad ühe postmodernse linnaga käsikäes. Sellised erinevused saavad olla etnilised, klassilised, elustiililised jne. (Pacione 2005, Westwood , Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa.
Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli linnaosa, milleks on Kesklinn, Karlova, Annelinn ning Ülejõe. Varasemalt käsitlesin sõlmpunkte kui erinevate piirkondade sidumiskohti. Samuti on servad nende piirkondade lahutajateks. Selge näide on siin Ülejõe, kus Emajõgi kui serv, seab piiri kahe linnaosa vahel. Annelinn algab servast, mille tekitajaks on nii jõgi kui Anne kanal. Sidujateks nende linnaosade vahel on aga Turu rist ning Anne ring, samuti täidab ühendusfunktsiooni kahe piirkonna vahel Turu sild. Karlova ja Kesklinna vahe pole nii selgelt servaga eristatav, kuid siin saame tugineda pigem just linnajao iseloomulikele joontele. Karlovas on palju vanu puumaju, linnajagu on üldiselt madal, ei esine kõrgeid hooneid, Kesklinnas aga leidub mitmeid kõrghooneid, ehitised on kivist ning enamjaolt ühiskondliku tähtsusega. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Lynch`i ideed piirkondadest ning Tartu linnaosade jaotus kattuvad omavahel küllaltki hästi.

7. Rajad

Juba sajandeid on inimese liikumine toimunud mööda kindlaksmääratud teid. Need teed on ajapikku tihenenud ning moodustavad tänapäeval juba keerulisi võrgustikke (Golledge 1999).
Rajad on tihedalt seotud Lynch`i teiste elementidega. Nad on maamärkide juurde viivateks teedeks, samuti ühendavad nad erinevaid sõlmi ning esinevad igas piirkonnas. Rajad on inimeste liikumise suunajaks. Sageli kujuneb rada teiste elementide mõjul. Servast ülesaamiseks kasutatav ülekäigurada või sild määrab raja asukoha, samamoodi loob rajad mingi maamärk, kuna selleni on vaja pääseda ning seda tehakse mööda teed, tänavat, mis omab raja mõistet.
Seega leidub töös määratud piirkonnas radu suurel hulgal, kuid visuaalselt pole nad nii olulised, kui teised Lynch`i poolt kirjeldatud linna elemendid. Esiteks asuvad nad inimese silma jaoks liiga madalal ning pigem seiseneb nende roll inimese liikuvuse tagamisel .

7.1 Rajad Tartus

Autori poolt määratud piirkonnas leidub arvukalt radu. Tihedamalt asub neid just südalinnas, kus asuvad mitmed inimestele olulised sihtpunktid, nendeni jõudmiseks kasutatakse aga radu. Rajad ühendavad omavahel ka kesklinna maamärke. Huvitav tähelepanek oleks ehk see, et Tartu oluliseim maamärk Tigutorn on veel radadevõrgustikust kõrvale jäänud. Samas on see ka arusaadav, kuna hoone on alles ehitusjärgus ning inimestel sinna veel nii palju asja pole. Tigutorni valmimisel kindlasti ka muutub natuke antud piirkonna infrastruktuur ja radu tuleb juurde.
Üks silmajäävamaid radasid on Küüni tänav, liites omavahel vanalinna ning kesklinna. Samas on huvitav radade kokkusaamis ning hargnemispunkt Raekoja plats. Raekoja platsi läbivad mitmed rajad, kuid nende suund pole määratud, selle saab inimene ise valida. Raekoja plats toimub siin ka sõlmpunktina.
Antud juhul toodi välja paar näidet põhilistest radadest antud piirkonnas. Oteloomulikult leidub neid radu veel suurem hulgal, kuid neid kõiki antud töös ei kirjeldata.

8. Järeldused

Antud töö eesmärgiks oli välja uurida, millised Lynch`i poolt välja töötatud viiest linna visuaalsest elemendist on Tartus esindatud, palju neid siin on ja kui suur on nende osatähtsus linnapildis.
Uurimuse käigus leiti, et Tartu on visuaalselt küllaltki hästi tajutav linn. Siin leidub piisaval hulgal üksteisest erinevad maamärke. Tähtsamateks Tartu maamärkideks osutusid Tigutorn, Emajõe ärikeskus ning Jaani kirik. Kaks neist on ehitatud viimasel aastakümnel , seega võime Tartu puhul rääkida tänapäeva domineerimisest linnapildis.
Töös diskuteeriti ka ehitustrendi jätkumise üle Tartus. Maamärkide tähendus ajas on muutuv. Kui neid on linnapildis hõredalt pälvivad nad ka rohkem tähelepanu, ent maamärkide rohkus vähendab nende tähendust inimestele. Kuidas mõjuks uute kõrghoonete püstitamine linna visuaalsele struktuurile? Tartu muutuks inimeste jaoks visuaalselt keerukamaks, maamärgid kaotaksid oma tähtsust teejuhatajana ning inimesed ei saaks neid enam sellisel määral kasutada. Kõrghoonete visuaalne väärtus kaheneks, seega peaks linnaplaneerijad tagama Tartu jäämise ka edaspidi visuaalselt hästi loetavaks linnaks.
Viimasel ajal on kasvanud reklaami hulk linnapildis. Reklaamplakatid hakkavad silma ning kohati võiks neid lausa domineerivaks pidada. Ühelt poolt aitavad nad kaasa maamärkide esiletoomisele, teisalt aga muudavad linnapildi veel kirjumaks ning raskesti mõistetavamaks. See aga tekitab küsimuse, kas linnas ei võiks olla piirkondi, kus reklaam on keelatud? Tartus liikudes ning ringi vaadates tuleks antud töö autori hinnangul tuleks reklaamist puhtana hoida Tartu vanalinn. Samuti võiks teatud piirangud sättida kesklinnale, kus hoonete eripära kaob reklaamplakatite üleküllusesse. Küllaltki huvitav oleks vaadata ilma reklaamita Tartut, et näha kuidas see mõjutaks linnapilti ning teiste linnastruktuuride väljanägemist.
Töös leidsid enim käsitlust maamärgid, ent Tartus leidub veel teisigi visuaalseid struktuure. Märgitud vaatluspiirkonnas esinevad sõlmed, mille olulisus tuli esile just linna erinevate piirkondade ühendajana. Huvitavaks osutusid ka servad, mis eristavad omavahel üksteisest linna eri piirkondi ühtlasi on suured ja laiad teed linnas põhilisteks inimese liikumist pidurtavateks teguriteks . Tartu puhul osutusid sellisteks huvipakkuvamateks servadeks Riia tänav, Vabaduse puiestee, Narva maantee, Turu tänav. Linna ühtsuse tagajateks on aga rajad. Nad seovad linna erinevad piirkonnad ja maamärgid ning on põhilisteks inimeste liikumiskanaliteks linnas. Enim leidub radu just keskklinnas, kuna see piirkond on peamiseks sihtkohaks Tartus ning seega liigub seal ka kõige rohkem inimesi. Vaatlusaluses alas asuvaid piirkondi on Tartus neli. Üldjoontes on nad hästi eristatavad nii servade kui ka sisemiste iseloomujoonte poolest.
Üldjoontes on Tartu visuaalselt eristatav ning ka piisavalt huvipakkuv linn. Pole kõrghoonete üleküllastust, navigeerimine on tänu maamärkidele lihtsustatud ning liikumisvabadus linnas on suur.
Tulevasteks uurimusteks oleksid head teemad seotud just reklaamiga linnas ning samuti võiks põhjalikumalt uurida maamärkide tähendust inimese jaoks. Mis määral ja kui palju neid siiski kasutatakse ja kas tähendus muutub maamärkide arvu muutumisega.

Kokkuvõte

Käesoleva kursusetöö peamiseks eesmärgiks oli Tartu visuaalne vaatlus ning Kevin Lynch`i poolt loodud teooriate rakendamine. Välja selgitati Tartu linna visuaalsed linnastruktuurid ning nende olulisus linnapildis.
Antud töö teostamiseks tehti välitöid ning vaadeldi Tartut erinevatest vaatluskohtadest. Selle vaatluse käigus selgitati välja, et viiest Lynchi poolt esitatud linna elemendist on kõik Tartus esindatud. Kõige arvukamalt olid esindatud maamärgid. Neid leidus vaatlusaluses piirkonnas ligi 20. Tähtsamad neist asuvad kesklinnas, moodustades seal omaette kobara. Huvitav on märkida, et tähtsamate maamärkide ehitusaasta jääb viimase kümne aasta sisse. Seega on linnapildis olulised just uusimad ehitised. Kaheks tähtsamaks maamärgiks Tartus võib pidada Emajõe ärikeskust ja Tigutorni. Need kaks hoonet paistavad linnapildis silma, samas on nad ka kaks Tartut enim iseloomustavat ehitist.
Peale maamärkide uuriti veel nelja visuaalset elementi Tartus. Nendeks olid servad, piirkonnad, sõlmed ning rajad. Kõik need elemendid on omavahel seotud, moodustades ühe terviku.
Sõlmed omavad tähtsust erinevate piirkondade ühendajana. Peamiste sõlmpunktidena etteantud piirkonnas võiks nimetada Anne ringi, Turu ristmiku ning Raekoja platsi. Nimetatud sõlmpunktid seovad omavahel vaatlusalas esinavad piirkonnad. Nendeks piirkondadeks on Kesklinn, Ülejõe, Karlova ja Annelinn. Antud neli piirkonda on Tartus küllalti hästi eristatavad. Kuigi peaks mainima, et Kesklinna võiks jaotada kaheks osaks: vanalinn ja uus kesklinn. Töös on nad küll enamjaolt käsitletud ühtsena. Piirkondi linnas aitavad aga jaotada servad, mis on samuti üheks Lynchi poolt kirjeldatud linna visuaalseks elemendiks. Olulisemaks servaks Tartus on kindlasti Emajõgi. Samuti toimivad servadena Anne kanal ja suuremad tänavad nagu Riia tänav, Turu tänav, Narva maantee ja Vabaduse puiestee. Nad on inimese liikumist takistavateks teguriteks linnas ja samas eraldavad erinevaid piirkondi.
Linna seovad tervikuks aga rajad, mis ühendavad omavahel erinevaid linnaosasid ja on samuti maamärke ühendavateks elementideks. Kesklinnas on radade tihedus kõige suurem, kuna siin toimub palju liikumist ning leidub mitmeid maamärke, mille vahelise ühenduse need tagavad.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tartus on esindatud kõik Lynchi poolt esitatud elemendid ning need töötavad praktikas samamoodi nagu ka teoorias. Antud kursusetöös üritatigi anda ülevaade nende olulisusest ning tähtsusest linnapildis. Lõpptulemuseks leidis töö autor, et Tartu on hetkel visuaalselt hästi loetav linn ning linnapilt soosib inimese mugavat teeleidmist keskkonnas. Samuti on Tartus pandud rõhku sellele, et hetkeolukorda hoida või isegi paremaks muuta, taolisi trende on märgata just Emajõe vasakkalda planeerimise puhul. Siiski peaks tuleviku linnapildi planeerimises olema ettevaatlik, et ei tekiks kõrghoonete üleküllust linnas, mis teeks visuaalse linnapildi liiga keerukaks ning raskesti loetavaks.

Summary

The visual city structures of Tartu. Based on the theory of Kevin Lynch
The main aim of this thesis was the visual observation of Tartu and applying the theories of Kevin Lynch into practise. The visual structures of Tartu and their importance to the image of the city were clarified.
During field work Tartu was viewed from several observation posts. In doing this it become clear that all five elements of the city, reported by Lynch were present in Tartu.
The most numerous were landmarks , there were almost 20 of those in the area under observation. Most of them in the town centre area, where they formed sort of a cluster . Majority of landmarks are built in the last decade, indicating that newly built structures are important to the image of city. Two most important landmarks in Tartu are Emajõe Ärikeskus (Emajõe Business centre) and Tigutorn (Snail Tower). These are most easily spotted in the city and these are also the buildings that most characterize Tartu.
Four more visual elements besides landmarks were studied in Tartu. These were edges, districts, nodes and paths. All the elements are interacted with each other , forming an entity.
Nodes are important as connectors between districts. Main nodes in the area under survey were: Anne roundabout (Est. Anne ring), Turu crossroads (Est. Turu ring) and Town Hall Square (Est. Raekoja plats). Those nodes connect the districts in the area under survey: Centre of the City (Est. Kesklinn), Ülejõe, Karlova and Annelinn. Districts in the area are rather well distinguishable, though the Centre of the City could be divided into two districts: old Centre of the City and new. Yet in the paper these are counted as one district .
Districts are divided by edges which are the main obstacles for people on their movements around the city. Main edges in Tartu are wide streets like Riia and Turu, Vabaduse avenue and Narva causeway. Water bodies like Anne canal and the main edge in Tartu – Emajõgi - are also important.
City is bound together by paths that link different districts and even landmarks. One can find the utmost density of paths in the Centre of the City. It is quite common as most of the motion takes place in the centre and also most of the landmarks are in the area, linked by paths.
Summarizing it can be said that all the five elements of the city are present in Tartu and these operate in theory as well as in practice . The thesis at hand tried to give an overview of the importance of the elements of the city and their importance for the image of the city. To conclude the author found that Tartu at present is visually very well readable city and the image of the city promotes people to find their way in the city. Also in the city planning the present good situation is taken into account. As for the future the plans with the left bank of Emajõgi river indicate that city planners intend to keep the image of the city well readable. One should still take into consideration the visual city structures and elements when making plans for the future, not to pile up too many high structures in one cluster to avoid the blurring of the image of the city.

Kasutatud allikad

Banerjee, T., Southworth, M., 1995. City Sense and City Design: Writings and Projects of Kevin Lynch. 1-87. Cambridge , Massachusetts
Brewster, M., 2004. Frank Lloyd Wright: America's Architect, Business Week.
Dalton, R., Bafna, S., 2003. The syntactical image of the city: A reciprocal definition of spatial elements and spatial syntaxes. Georgia
Ford,R.L., 1999. Lynch revisited: New urbanism and theories of good city form. Cities, Vol. 16, No. 4, pp. 247–257.
Golledge, R., G., 1999. Wayfinding Behavior: Cognitive Mapping and Other Spatial Processes . 15-25. London
Gould, P., White, R., 1986. Mental Maps. Boston
Ingram, R., Benford, S., 1995. Improving the Legibility of Virtual Environments. Notthingham
Jauhiainen. J., 2005. Linnageograafia : Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. 109-116 Eesti kunstiakadeemia .
Lynch, K., 1954. The Form of Cities. Scientific America, Vol. 190, No. 4, pp. 54-63
Lynch, K., 1960. The Image of the City. 46-118. Cambridge
Lynch, K., 1972. What time is this place?. 3-28. Cambridge
Neis, P., Zipf, A., 2007. Realizing focus maps with landmark using openls services . Bonn
Omer, I., Goldblatt, R., Or, U., 2005 .Virtual City Design Based on Urban Image Theory. The Cartographic Journal, Vol. 42, No.1. pp. 1–12
Pacione, M., 2005. Urban Geography: A Global Perspective. 368 – 387. London
Strohecker, C., 1999. Toward a Developmental Image of the City: Design through Visual, Spatial, and Mathematical Reasoning. Sydney
Vinson, N., G., 1999. Design Guidelines for Landmarks to Support Navigation in Virtual Environments. Proceedings of CHI. Ottawa
Westwood, S., Williams, J., 1997. Imaging Cities: Scripts, Signs, Memory . London

LISAD

Lisa 1.

Lisa 3.

Maamärk
Ehitusaasta -1940
Ehitusaasta1940-1991
Ehitusaasta 1991-2000
Ehitusaasta 2000-2008
Emajõe ärikeskus
0
0
1
0
Tigutorn
0
0
0
1
Dorpati hotell
0
0
0
1
Jaani Kirik
1
0
0
0
Fortuuna maja
0
0
1
0
Katlamaja korsten
0
1
0
0
Salemi kirik
0
0
0
1
Hansakeskus
0
0
1
0
Kaubamaja
0
0
0
1
Raekoda
1
0
0
0
Narva mnt. Ühiselamu
0
1
0
0
Atlantis
0
1
0
0
Vana turuhoone
1
0
0
0
Vanemuine
0
1
0
0
Turu sild
0
0
0
1
Veetorn
0
1
0
0
Pauluse kirik
1
0
0
0
Katoliku kirik
1
0
0
0
Toomkiriku varemed
1
0
0
0
KOKKU
6
5
3
5
9