Tänavu aasta jõuab esmakordselt maailma ajaloos kätte hetk, mil linnades elab rohkem inimesi kui maal. Kuid suur osa inimestest elab suurlinnade kooslustes: kesk kuritegevust, saastatud õhku ja räpaseid tänavaid. Maailmas toimub tohutu rahvaste rändamine enneolematult suur liikumine maalt linna. Ja nüüd on saabunud pöördepunkt. Järgmisel aastal jõuab esmakordselt ajaloos kätte hetk, mil linnades elab rohkem inimesi kui maal 3,3 miljardit , ennustas ÜRO tänavu juunis. Ainuüksi Hiinas kolib igal aastal külast linna 18 miljonit inimest. Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ...
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel õnnestus kuskil vabrikus tööd saada, olid s...
et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6.) Mängulisus
Oscar Wilde. The play is directed by Peter Joucla and produced by Grantly Marshall. It is played by the American Drama Group Europe. This is a theatre group that travels around the world, so people can see many different plays and performances in English. The play tells the story of two men. One of them, Jack, lives in the country but loves to go to London once in a while. Jack's friend Algernon lives in London but, vice versa, likes to get away from the urbanism. Both of them fall in love with a woman, but the two men make a mistake, they lie about their name. Both say their name is Earnest and as it turns out, that is the name a man should have to marry those women. Of course the lie comes out and that is when the real drama starts. I really liked the play. It is witty and not so predictable as you could guess. Not only the substance is funny, but also the acting and how the cast moves. Some of the
1. Louis Wirth «Urbanism as a Way of Life» Oma uurimistöös Louis Wirth kirjeldas Chicago linnaelu ja linnastumisprotsessi. Tema peamine saavutus selles töös on linna ja linnaelu sotsioloogiline defineerimine. Ta arvab, et tänapäeva inimese peamine elamise omadus tema keskendamine hiigelsuurtesse kogumitesse, mille ümber moodustuvad uued väiksemad rühmad ja millest lähtuvad uued ideed ja meetodid, seda me nimetame tsivilisatsiooniga. Linn on mitte ainult elu- ja töökoht nüüdisaegse inimese jaoks, vaid ka majandusliku, poliitilise ja kultuurilise elu juhitsenter. Wirth ütleb, et linna suurus ei ole tema tunnusmärk aga autor oma tekstis nimetab kolm linna iseloomulikku joont: suur elanikkonna arv, ühiskonna heterogeensus ja suur rahvastiku tihedus. Autor vaadeldab linna kui ekosüsteemi, kus on olemas segmenteerimine, liikmete segamine, evolutsioon ja areng, tekkivad uued liikmed ja võimalused iseenda realiseerimiseks aga kusjuures...
ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused • (Hariduslik) meritokraatia? - erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; - tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine – kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv Urbanism – kvalitatiivne suhete muutus; “maa-linn” elulaadi vastandamisest elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia, disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus, teadmistepõhine majandus - Linnakonkurentsivõime-„ökobränding“
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1
Massachusetts, Ameerika Ühendriigid 19641969: Firminy-Vert 1964-1969: Firminy-Vert Mõned suuremad kirjalikud tööd 1918: Après le cubisme ( After Cubism ), with Amédée Ozenfant 1918: Après le cubisme (Pärast Kubism) koos Amédée Ozenfant 1923: Vers une architecture ( Towards an Architecture ) (frequently mistranslated as "Towards a New Architecture") 1923: Vers une architecture (poole arhitektuur) (tihti valesti nagu "Teel uue arhitektuuri") 1925: Urbanisme ( Urbanism ) 1925: Urbanisme (linnaehituses) 1925: La Peinture moderne ( Modern Painting ), with Amédée Ozenfant 1925: La Peinture moderne (Modern Painting), mille Amédée Ozenfant 1925: L'Art décoratif d'aujourd'hui ( The Decorative Arts of Today ) 1925: L'art décoratif d'aujourd'hui (Dekoratiivkunsti of Today) 1931: Premier clavier de couleurs ( First Color Keyboard ) 1931: Premier CLAVIER de Couleurs (esimene Värv klaviatuur) 1935: Aircraft 1935: Aircraft
vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine
Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele. 8) L. Wirth: Urbanism as a way of life- eluviis linnades. Linnades olulist on suurus, tihedus ja heterogeensus: mida suurem linn, seda rohkem erinevust ja individuaalsust; tihedus toob konkureerimist, tolerantsust ja stressi ning heterogeensus tolerantsust ja heterogeensus toleratsust ja anonüümsust. Suurtes linnades nõrgenevad sotsiaalsed kontrollimehhanismid ja inimeste vaheline toetusvõrgustik ning areneb anonüümsus ja ükskõiksus kaasinimeste vastu
Varasemate kunstistiilide puhul oli teose ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalustatud, selliste teoste puhul võis juhtuda ka seda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme.Impressionistid olid kunstnikud, kes ei otsinud mingit erilist huvitavat sisu oma teostele vaid nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja omaaegseid inimesi 3:)Millised uued süzeed tõid impressionistid maalikunsti ?Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki, mida 19. sajandi teisel poolel mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Nad arvasid, et pildis tuleb kujutada kõike valguse ja õhu kaudu, kuna me näeme kõike tänu valgusele, läbi õhu
näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
Turneri tööd. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid
Kirjutas mitteprogrammilist muusikat MK Richard Strauss Don Juan Anton Bruckner impressionism Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis Akadeemiline kriitika nimetas teoseid „nõdrameelseks kunstiks“ milles nähti sõjakäiku ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism
8. A Defence of Poetry by Shelley: Main ideas: poetry brings about moral good, exercises and expands the imagination, and the imagination is the source of sympathy, compassion, and love, which rest on the ability to project oneself into the position of another person. 9. Novel in the Romantic era: main genres: essays, pamphlets, novels. Main ideas and writers: 1) Attack and defence of poetry (Love Peacock vs. Shelley) William Hazlit. 2) Politics: utilitarianism, urbanism, socialism, and anarchy Edward Gibbon, Thomas Paine, Edmund Burke, and William Godwin. 3) Quest for national style: the rise of the historical and gothic novels Sir Walter Scott, Horace Walpole. 4) Women writers and feminist ides: the rise of literacy amongst women, equality ideas Jane Austen, Mary Hays. Sir Walter Scott (1771-1832) Scottish historical novelist and poet; wrote: ballads, narrative poetry, and verse tales, novels
realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks; kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 5: Linnaprotsessid Urbaniseerumine (linnastumine) - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv (linnaelanike osatähtsuse suurenemine) Urbanism linnaelu eelistamine maaelule, ,,maa-linn" elulaadi vastandamisest liiguti elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Linna määratlus L.Wirthi järgi - linnalist eluviisi eristab mittelinnalisest see, et esimene põhineb vabatahtlikel ja teine kohustuslikel inimsuhetel; linna olemuse ja inimeste käitumis- ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt)
Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine;
Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale 2 teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed. Nende loomingus sünnib urbanism. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse, suitsevaid vedureid- kõike seda, mida realistide jaoks polnud veel olemas. Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa
· Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks
37 Kasutatud allikad Banerjee, T., Southworth, M., 1995. City Sense and City Design: Writings and Projects of Kevin Lynch. 1-87. Cambridge, Massachusetts Brewster, M., 2004. Frank Lloyd Wright: America's Architect, Business Week. Dalton, R., Bafna, S., 2003. The syntactical image of the city: A reciprocal definition of spatial elements and spatial syntaxes. Georgia Ford,R.L., 1999. Lynch revisited: New urbanism and theories of good city form. Cities, Vol. 16, No. 4, pp. 247–257. Golledge, R., G., 1999. Wayfinding Behavior: Cognitive Mapping and Other Spatial Processes. 15-25. London Gould, P., White, R., 1986. Mental Maps. Boston Ingram, R., Benford, S., 1995. Improving the Legibility of Virtual Environments. Notthingham Jauhiainen. J., 2005. Linnageograafia: Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. 109-116 Eesti kunstiakadeemia. Lynch, K., 1954. The Form of Cities
Postmodernism julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. Intertekstuaalsus – eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana. Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Urbanism – riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kitš, triviaalsus, banaalsus („taaslähenemine elule“) Fragmentaarsus Kindla teemaderingi eristamatus „Kõrge“ ja „madala“ sulandamine 42. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa
mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik. („Sügisball”) Tehnoloogilisus. Uus tehnoloogia toob kaasa inimese võõrandumise iseendast, üldinimlikust. Teisest küljest pakub aga tehnoloogilisus dehumaniseerumisele alternatiivi:
vaimuhaigused ja alkoholism levinumad. Linnastumine · Urbanieerunud ühiskonda iseloomustavd käitumislaadid, sotsiaalne struktuur ja ideoloogiad, mis on ilmalikud, dünaamilised ja tsiviliseeritud. · Maaühiskondade liikmed väärtustavad rituaali, traditsiooni, lojaalsust sugukonna suhtes ja stabiilsust. · Tegelikkuses moderniseerunud riikide linna ja maa erinevused järjest väiksemad · Urbanism tähendab kosmopolitismi Linnade ökoloogia · Mõiste lõi Robert Esra Park 1921.aastal · Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: Kontsentrilise tsooni mudel 104 Sektormudel Mitmetuumaline mudel 14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel... ..
seda polegi teadlikult kasutanud. 7. Globaliseerumine tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka zanride lõikes. 8. Urbanism riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka postmodernismis raamatute, filmide sagedaim tegevuspaik. Postmodernism Eesti kirjanduses oli 90ndate algul. Eitab ja jätkab modernismi. Vastandatus ühiskonnale, postmodernism viib indiviidi ühiskonnast välja. On protest üldiste kirjanduslike kaanonite vastu, protesteeritakse ühiskonna normide vastu. Subjekt
Osad teoreetikud on väitnud, et tegelikult tegelevad poliitikud kõige rohkem planeerimisega. Samas erineb nende tegevus aga oluliselt planeerijate omast. Planeerija on erialaspetsialist, kes töötab planeerimisküsimustega, valmistades ette otsuse eelnõusid, mille suhtes otsustaja (poliitik) peab seisukoha võtma ning vajadusel kinnitama ja mille haldusaparaat peab siis ellu viima üldsuse hüveks. 201. Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Territoriaalplaneerimine ehk füüsiline planeerimine Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste
annaabi.ee 
