Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist
Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3
Tartu 2013

Sisukord

1. Kodukoha piirid 5
2. Ruumiline areng 6
2.1. Olulised sündmused viimase 200 aasta jooksul 6
2.3. Struktuur kaasajal 10
2.4. Võimalik tulevik 13
Kasutatud kirjandus 15
Sissejuhatus
Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis -strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone.
Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele.
Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid

1. Kodukoha piirid

Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad minu kodu ümber, mida tunnetuslikult hindasin kodusteks. See tähendab kohad, mida tunnen hästi, kus liigun sageli või mis mulle lihtsalt meeldivad. Minu kodu asub piiride alaosas, mitte keskel nagu võiks arvata. Avastasin ka endale üllatuseks, et väga lähedal oma kodule ei tunne ma tegelikult ennast koduselt.
Kesklinna linnaosas elas 2011 aastal 6639 elanikku. Minu poolt piiritletud alal võiks olla umbes neli korda vähem elanikke, arvestades et elamualade pindala moodustab kogu Kesklinna linnaosa elamualade pindalast üsna väikse osa. Elanike arvus ei esine tõenäoliselt kuigi palju sesoonseid erinevusi, kuna Kesklinnas on Tartu kallimad elamupinnad ( Kruuse 2012). Küll aga esineb kõikumisi linnaruumi kasutajates. Kesklinnas asuvad mitmed ülikooliga seotud asutused ning seetõttu liigub seal suvel, kui kooli ei ole, oluliselt vähem inimesi kui ülejäänud aastal. Samas aga on vanalinn peamine turistide sihtkoht, kes tudengitest tühjaks jäänud linnaruumi sel ajal täidavad.
Joonis 2. Minu kodukoha piirid

2. Ruumiline areng

2.1. Olulised sündmused viimase 200 aasta jooksul

Olulisemad sündmused, mis paiga ruumilist arengut on mõjutanud on ülikooli taasavamine aastal 1802, Tartu rahu sõlmimine aastal 1920, anneksioon ja okupatsioon ning Eesti taasiseseisvumine aastal 1991.
1802. aastal avati taas ülikool, mis oli 1699 viidud Pärnusse ning kapituleeritud 1710 Põhjasõjas Vene vägedele (Tamul). Pärast taasavamist hakkas Tartu elanikkond kasvama ning Tartust sai Eestimaa vaimupealinn. Ehitati mitmeid uusi hooneid Toomemäele ning Ülikooli peahoone kesklinna ( Salupere 2004). Minu kodukohta mõjutas see just üliõpilaste arvu ja elanikkonna kasvu kaudu. Sel ajal oli Tartu Venelaste võimu all.
1917-1920 toimusid Tartus ja kogu Eestis mitmed olulised sündmused: oktoobrirevolutsioon, sakslaste okupatsioon ja Vabadussõda, mis lõppesid Tartu rahu alla kirjutamisega 2. veebruaril 1920. Algas kiire ehitustegevus, mille eesotsas oli 1926 linnaarhitektiks määratud Arnold Matteus . Tema projekteeritud on paljud ühiskondlikud hooned ning eramajad. Valmisid Vanemuise teatri juurdeehitus, praeguse Haridusministeeriumi hoone ning turuhoone ( ibid ).
1920. aastal oli Tartu ruumiline struktuur üsna erinev tänapäevasest. Jõe ääres asuvad söögiturg ja teisel pool jõge kalaturg. Jõe ületamiseks oli kivisild , hoonestus oli tihe ja iseloomulikud olid suuremad või väiksemad sisehoovid.
Joonis 3. Tartu kesklinn aastal 1920
1940. aastal võeti Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. 1941 tungisid linna sakslased . Punaarmee tegutses laskes õhku sillad ning pommitades linna. Hävis hoonestus mõlemal pool Emajõe kaldaid. Levisid ka suured tulekahjud. Saksa okupatsioon kestis linnas kolm aastat ja poolteist kuud. 1944. aastal toimusid uued lahingud Tartu pärast, mis olid veelgi ägedamad kui kolme aasta eest. Linn oli elanikest peaaegu tühi ja keegi ei kustutanud tulekahjusid. Punaarmee hõivas kesklinna 25. augustil, kuid alles 17. septembril suudeti sakslased välja lüüa ja vahepeal oli linn nende kahuritule all. Nende käigus põles ära Jaani kirik ja Vanemuise teater. Terveks oli jäänud ülikool ja selle lähem ümbrus ning raekoda (joon. 4)(ibid).
Joonis 4. 1941-1944 hävinud hooned ja rajoonid . Mustaga on tähistatud üksikud hävinud hooned, halliga hävinud rajoonid.
Sõjajärgselt hakati kiirelt linna taas üles ehitama. Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hruštšovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid). Linna taastades rajati uusi tänavaid ning kaotati näiteks promenaadi tänav (Joon. 6)
Joonis 5. Kaart aastast 1945. Rohelise viirutusega on näidatud ajutised haljasalad, pruuniga ehitusalad.
Joonis 6. Punaste joontega on tähistatud tekitatavad tänavad
Nõukogude perioodi lõpuaastail oli Tartu taas teaduse- ja kultuurilinn. 1980. aastal valmis Tartu Ülikooli raamatukogu, mis avati 1982 aasta veebruaris ning mis on üks olulisemaid hooneid kõigile Tartu tudengitele (ibid).
Taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suure entusiasmipuhang ja ettevõtluse tõusu kuni hakkasid ilmnema ka kapitalismi varjuküljed. Üleminekuperiood kestis kuni uue aastatuhandeni (ibid). Oluliselt linnaruumi muutnud hooned viimasest ajast on Kaubamaja, mis valmis aastal 2005, Plasku, mis valmis 1998 ja Tasku, mis valmis 2008.
Joonis 7. Hoonestruktuur tänapäeval võrreldes aastaga 1920

2.3. Struktuur kaasajal

Minu piiritletud kodukandis on mitmeid haljasalasid (Joon. 8), kuid mitte kõik ei ole aktiivselt kasutuses ka rekreatsioonialadena. Peamisteks identiteeti määravateks haljasaladeks on just 1940-ndatel tekkinud suured rohealad , mida kasutatakse peamiselt liikumisteedena. Kõige sagedamini kasutatavad rekreatsioonialad on jõeäärsed alad, eriti Atlantise kõrval olevad muruplatsid, Kaubamaja kõrval olev mänguväljak ning botaanikaaed . Minu kodukandist välja jäänud tähtsad rekreatsioonialad on veel kindlasti Toomemäe ning ülejäänud jõeäärsed alad.
Joonis 8. Rohelisega on tähistatud olulised rohealad
Tähtsamad liikumisteed motoriseeritud liiklusel on Riia ja Turu tänavad ning Vabaduse puiestee (Joon. 9). Jalakäijatele ning jalgratturitele on olulised kindlasti Küüni ja Rüütli tänavad ning jõeäärne jalakäijate tee (Joon. 10)
Joonis 9. Ruumiline struktuur tänapäeval
Tähtsamad sotsiaalsed sõlmpunktid on Raekoja plats ning Kaubamaja esine ja külg. Väiksemad olulised sõlmpunktid on Tartu bussijaam, Vanemuise esine ning Ülikooli raamatukogu esine (joon. 10).
Olulised maamärgid, mille järgi orienteeruda, on Raekoja hoone, Tasku ja Pläsku, Kaubamaja, Teater Vanemuine ning Tartu Botaanikaaed.
Piirkond jaguneb kolmeks iseloomulikuks piirkonnaks : vanalinnaks, uuemate suurte kaubanduskeskuste alaks ning Kortermajade alaks Kalevi, Turu ja Aleksandri tänavate alguses (Joon. 10).
Alal on mitmeid piirdeid, mis oluliselt piiravad inimeste liikumist. Esimeseks nendest Emajõgi, mida minu määratud alal on võimalik ületada kahest kohast. Teine oluline barjäär on Riia, Turu ja Vabaduse pst ristmik , mida saab ületada Vabaduse puiesteelt ning Turu tänavalt. Kolmandaks on barjäärideks suuremad juba eelnimetatud autoliiklusteed (Joon. 10).
Joonis 10. Lynchi mälukaart kodukohast
Minu arvates on suurimad maakasutuslikud kitsaskohad suured välja arendamata pargid, mida kasutatakse vähe. Samuti ka Riia tänav kui barjäär ning kesklinna järsk piir, millest teisele poole jääb jalakäijatele ebamugav ja kitsas ruum ning paneelmajad. Kandi tugevustena näen vanalinna tugevat identiteeti ka kodukandina, kultuuriasutuste asupaigana ning ka pidutsemispaigana. Lähiaastatel võib probleemiks saada siiski inimeste ja äride väljakolimine kesklinnast kõrgete rendipindade ning linna äärde tekkinud suurte ostukeskuste tõttu.
Kolm omadussõna, mis kirjeldavad minu kodukanti on: roheline, ajalooline ja moderne.

2.4. Võimalik tulevik

Tartu kesklinna tuleviku maakasutust kirjeldab Tartu kesklinna üldplaneering ( Koppel 2010), mis hetkel on koostamisel. Selle järgi tihendatakse vanalinna hoonetega, kuid säilitatakse ka rohelisi alasid. Näiteks on planeeritud hoonestada Küütri tänava äärsed tühjad platsid kortermajadega. Samuti toimuvad muutused Riia tänava äärsetel kruntidel. Kaubamaja kõrvale ja vastu on planeeritud uued segafunktsioonidega hooned, millel on suur potentsiaal muuta nende vahelist linnaruumi jalakäijatele paremaks (Joonis 12). Üleüldiselt näen kodukandi tulevikku optimistlikuna. Linna jaoks on oluline arendada piirkonda kui linna süda ning takistada inimeste ja äride väljavoolu. Samuti on kesklinn tartlaste ja ka Tartu turistide meelispaik, kus asuvad head restoranid , olulised kultuuriobjektid ning meeldivad jõeäärsed puhkepaigad.
Joonis 12. Kesklinna üldplaneeringu järgi tehtavad muudatused

Kasutatud kirjandus

Arhiivmaterjalid
Joonis 3. EAA.2110.1.4822 leht 1. Tartu linna plaan = Plan de la Ville de Tartu.
Joonis 4. EAA.T-949.1.1 leht 99. Tartu linna plaan. Saksa fašistlike röövvallutajate poolt 1941-1944 tekitatud hävitustöö.
Joonis 5. EAA.T-949.1.1 leht 194. Tartu linna plaan. Ehituste paigutamise skeem 1946-1950.
Joonis 6. EAA.2072.9.784 leht 1. Tartu linna plaan.
Koppel, J. 2010. Kesklinna üldplaneering. Tartu Linnavolikogu. Kättesaadav http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/f35d2fbc93f5c6d7c2257ae90065e4fa . 24.11.2013.
Kruuse, K. 2012. Korterite hinnad erinevad Tartus linnaositi tublisti. Tartu Postimees . Kättesaadav http://www.tartupostimees.ee/788476/korterite-hinnad-erinevad-tartus-linnaositi-tublist i. 23.11.2013.
Salupere, M. 2004. Tuhandeaastane Tartu nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. 23
Tamul. Tartu Ülikooli lugu. Tartu Ülikool. Kättesaadav http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu . 23.11.2013.
Joonis 9. Maa-ameti XGis kaardiserver.
Joonis 12. Linde, K. TPM graafik : Tartu kesklinna tulevik aastani 2030. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/1623198/tpm-graafik-tartu-kesklinna-tulevik-aastani-2030 . 23.11.2013.