Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus (1)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maria Derlõš
Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis -struktuurne lühikirjeldus
Ruumiline planeerimine , ülesanne 3
Tartu 2009
Sissejuhatus
Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1).
Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris . Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum väga selgelt piiritletud ja seda just maakasutuslikust aspektist . Põhjapoolt piirneb ala Narva maantee ja paekalda järsak. Kolmest teisest küljest on aga tühermaa, mis eraldab Katleri hoonestust teistest elamupiirkondadest. Sellegipoolest tõmban piiri alast natuke eemale, kuna seda ümbritsev tühermaa omab suurt tähtsust kogu rajooni ruumipildis (vt Joonis 2).
Katleri rajoonile on selletõttu justkui isoleeritud, mis on samas sellele alale väga iseloomulikuks tunnuseks. Asumi iseloomulikuks tunnuseks on ka lähedal asuv paekallas , mis tagab ka suurepärase vaate linnale ja merele. Peale selle on oluline mainida selle ala puhul hea asukoht kesklinna suhtes, mis omab suurt eelist teiste Lasnamäe rajoonide ees.
Joonis 1 Katleri asum Tallinna ja Lasnamäe raamis
Ajalooline periodiseering
Olukord enne paneelmajade ehitust
18. saj oli suur osa Lasnamäest heinamaa , mis olid jaotatud valdavalt Toompea ja all-linna vahel. Selline heinamaade vaheldumisi kasutamise komme püsis kuni 19.saj viimase veerandini. Antud alale oli kõige lähim Kuristiku küla (vt Joonis 3), mille hulka kuulus ka endine Katleri mõis, mis oli ka selle talu suurimaks valduseks. 17. sajandi lõpul oli see Tondi raba (vt Joonis 3) ääres asunud küla suhteliselt rahvarikas. Alles pärast Põhjasõda sealne asustus kadus ja taastus märksa väiksemana uuesti alles 19. sajandil.
Ala kannatas liigniiskuse all paekihi tõttu; mullakiht on väga õhuke, punase värvusega. Sellegipoolest oli muld viljakas ning mingil määral kündmiskõlblik. Paljud inimesed töötasid ka lähedal asuvas Tondi turbarabades, mis andsid linnale odavat kütet. Lasnamäe piirkond on tähtis ka oma paekivi tootmise poolest. 19.sajandil oli Lasnamäe linlaste küllaltki populaarne väljasõidukoht.
Paneelmajade ehitus
1913. aastal koostas kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen Tallinna planeerimiskava. Selle järgi pidi Lasnamäe piirkonnas tekkima Ida eeslinn , milles oli ette nähtud viie- ja üheksakorruseliste korterelamud jõukamatele kodanikele . Linnaossa pidid tulema Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda.
Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks.
Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond.
Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see varsti kujundatud pargiks, mida Lasnamäe tiheda hoonestusega linnaosa väga vajab. Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht. Seda segadust on ära kasutanud kohalikud poisikesed, kes praegugi teevad sinna lõkkeid. Seega on täiesti tavaline, et suviti Tondi rabalt tuleb suitsu.
Joonis 3 Lasnamäe rajoonide piirid
Ala ruumilise struktuuri analüüs
Joonis 4 Homogeensed piirkonnad
Alale iseloomulikud rohealad
Lasnamäele on üldiselt väga iseloomulikud kõigile tuntud ulatuslikud tühermaad (vt Joonis 4). Nii ka Katleri asumi puhul on nad määrava tähtsusega. Mikrorajooni neljast lõunapoolsemast majast avaneb vaade kaugele ulatuvale tühermaale, mis lõppeb järgmise rajooni hoonestega. Samamoodi piirneb ala tühermaaga ka lääne ja väiksemal määral ida poolt.
Tühermaa haljasalasid kasutatakse peamiselt koeraga jalutamiseks, tervisejooksuks või lihtsalt uitamiseks. Nagu eelnevalt oli mainitud , meeldib kohalikele poistele seal lõket teha. Üldiselt on see laste jaoks meelispaik mängimiseks oma avaruse ja mahajäetuse poolest. Mitmel pool on suuri pae ja betoonlahmaid kuhjatud üksteise peale, üks taoline minu maja taga asuv koht oli isiklikult minu ja mu sõprade lemmik mängupaik.
Rajooni keskmeks on Katleri park (vt Joonis 4), mis kujutab endast väikse metsa tukaga muruala, kus on ma paar laste mänguplatsi. Pensionäridele ja vanematele inimestele meeldib siin pingil istudes aega veeta samal ajal kui lapsed leiavad tegevust nii muruväljakul palli mängides kui ka mänguplatsil turnides. Palju on siin ka lapsevankriga jalutavaid noori emasid.
Ületades Narva mnt võib jõuda paekaldani (vt Joonis 4), kus on mõnus kitsaid sissetallatuid radasid mööda jalutada. Ala kuulub kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsevööndisse, kus on eelkõike kaitse alla võetud eriti väärtuslik loopealne.
Tegelikult oma mikrorajoon planeeritud nii, et igal hooneteruudul on oma sisehoov väikese haljasalaga, kus olid pesunöörid, kiiged vms. Tänapäeval on need hoovid unarusse jäetud ning kaotanud oma algse funktsiooni, mitmele poole on näiteks rajatud parklad .
Rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad
Peale eespool mainitud haljasaladele on oluliseks rekreatsiooni kohaks Katleri gümnaasiumi juurde kuuluv staadion (vt Joonis 4). Sealne jalgpalli ja korvpalli väljakud on küll peale põhikooli sulgemist natuke unarusse jäetud, kuid sellegipoolest on nad kohalike seas populaarsed .
Uuritust alast natuke väljapoole, idas suunas jääb tennisväljak, mis on aga kasutuses vaid soojamatel kuudel.
Üheks oluliseks rekreatsioonelemendiks on läbi mikrorajooni kulgev asfalteeritud jalgrada (vt Joonis), mis viib ühes suunas Lauluväljakuni ja teises suunas kaugemale Lasnamäe poole. Rada kasutavad väga aktiivselt tervisesportlased ja muidu jalutajad.
Homogeensed piirkonnad
Kõige suurem ja selgemini välja joonistuv on rajooni ümbritsev tühermaa. Ala siseselt on peamisteks alampiirkondadeks paneelmajade külg külje kõrval paiknevad hoonetekompleksid. Rajooni keskel võib välja tuua kaks selgelt välja kujunenud ala: parkla ja Katleri park. Läänepoolne külge hõlmab enda alla suures ulatuse Katleri gümnaasiumi maad.
Joonis 5 Olulised liikumisteed , sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid
Liikumisteed, sõlmpunktid, maamärgid ja barjäärid (vt Joonis 5)
Tähtsamad liiklusteed (otseteed) kulgevad bussipeatuste ja poe suunas. Olulised sõlmpunktid paiknevadki kas nende liiklusteede sihtpunktis (poe ja bussipeatuste ees) või ristumiskohal. Samuti on rajooni keskus, Katleri park tähtis sotsiaalne sõlmpunkt, kus toimub enamik aktiivsest tegevusest. Mõned aktiivsemad elanikud on treppikodade ette muretsenud pingid, mis soodustab elanike omavahelist suhtlemist.
Ala kõige selgemini äratuntav maamärk on suur kollane Katleri gümnaasiumi koolimaja , mis paistab juba kaugelt silma. Piirkonna suurim pood , Grossi on juba oma mõõtmete poolest nähtav ning samas väga tähtis sotsiaalse lävimise punkt. Iga rajooni elanik külastab seda vähemalt üks kord nädalas. Isiklikult minu jaoks on olulisteks maamärkideks neli ridamisi paiknevat hoonete kompleksi, millest ühes elasin ise. Igaüks neist on oma iseloomuliku rõduvärviga, nendest tulenevadki nende sümboolsed nimetused: roosa , kollane, hall ja punane (vt Joonis 5 ja Joonis 6).
Peamine barjäär, mis on ala iseloomulik tunnus, on põhjapool laiuv paekallas, kus mõnest kohast on võimalik jõuda ka jalamile. Barjäärina võib tegelikult käsitleda ka ala piiravat tühermaad, mis eraldab Katleri asumit teistest Lasnamäe rajoonidest.
Maakasutuslikud kitsaskohad, tugevused ja nõrkused kaasaegsel arengul
Katleri puhul kehtivad samad probleemid, mis ka kogu Lasnamäe puhul. Nõukogudeaegne ehituspoliitika nägi ette ehitada kiiresti ja odavalt, mis tähendas, et kiire ehitustempo juures jäi muu elanikke teenindav infrastruktuur – pargid, puhkealad jm – välja arendamata. Seega Lasnamäe elamualasid iseloomustab poolikus ja monofunktsionaalsus, kus algupärasest projektist on ellu viidud ainult osa ning piirkonnas on palju korrastamata tühermaad.
Tühermaad
Esiteks on vaatamata ulatuslikele tühermaadele vähe rohelust, sest need alad pole kujundatud puhkealadena vaid funktsioneerivad tänapäeval kui lihtsalt puhvertsoonid.
Haljasalade kujundamisel võib tekkida probleem pinnase õhukese mullakihi ja paekihist tuleneva liigniiskuse pärast. Tihtipeale on need tühermaad kahjuks räämas ja kasutamata, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et tegemist on riigimaaga.
Linnaosas leiduvat vaba territooriumi on võimalik edukalt kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks. Olukorda parandaks maa andmine linna bilanssi .
Haljasalad
Linnaosas peaks rohkem pöörama tähelepanu ka haljastuse visuaalsele kvaliteedile. Koostööd tuleks teha näiteks Eesti Kunstiakadeemiaga ja maastikuarhitektidega, et leida linnaosa haljastuse osas parimaid lahendusvariante, mis oleksid kaasaegsetele nõuetele vastavad kuid sobiksid samas iseloomuliku Lasnamäe miljööga. Oluline on ka korteriühistute suurem nõustamine majade välisilme ja sisehoovide haljastuse osas.
Parklad
Probleemi tekitavad ka ulatuslikud ja arvukad autoparklad, mis paiknevad praegu Lasnamäel asetsevate rohevööndite vahel, osad nendest on ebaseaduslikud ja ajutised . Parklad lõhuvad rohealade terviklikkust ning takistavad haljastuse planeerimist. Olukorra parandamiseks võiks need viia hoopis maa-alustesse parkimismajadesse.
Elanikkonna vananemine
Leevendamaks praeguse demograafilise protsessi jätkumisega kaasneda võivaid negatiivseid aspekte on oluline meelitada Lasnamäele elama elanikke noorematest vanusegruppidest. Selle üheks ajendiks saab olla Lasnamäe elukeskkonna mitmekesistamine (nt rohealade korrastamine ja parkide rajamine, vaba aja võimaluste tekitamine) ning elamualade atraktiivsemaks muutmine.
Üldiselt elab alal kokku 5022 elanikku, millest 325 on naised ja 230 mehed. Elanike arvu kõikumine aasta lõikes väike, peamiselt suvitajate arvelt.
Kaubandus- ja teenindusasutused
Samuti on seal liiga vähe kaubandus- ja teenindusasutusi. Samas kompenseerib selle kitsaskoha kesklinna lähedus. Tegelikult leidub alal päris laialdaste funktsioonidega asutusi . Näiteks on piirkonnas veterinaar, juuksur , ilusalong, Grossi kaubanduskeskuses loomapood, raamatupood ja mõned rõivapoed.
Lasnamäel asumikeskusteks välja kujunenud kaubanduskeskused, on aga tihti planeeringuta. Rajatud on tüüpilised kastid (Katleri puhul Grossi). Sellele vastupidiselt tuleks planeerimisel arvestada asumi eripäraga, et ei läheks kaotsi miljöö ja iseloom. Igal asumil on oma omapära, Katleri puhul vaade Tallinnale, paekallas. Kaubanduskeskuste ümbrus vajab korralikku planeeringut, kus oleks arvestatud haljastuse, valgustuse ja kauplemiskohtadega. Kaubanduskeskuse juures peaksid olema istepingid, tasuta traadita internetiühendus.
Infrastruktuur
Katleri asum on üks nõutavaid piirkondi Lasnamäel eelkõike oma soodsa asukoha tõttu kesklinna suhtes. Kesklinnale lähemate piirkondade eelis on parem infrastruktuur – poed ja teenindusasutused on ligemal ja kesklinna pääseb kiiremini.
Mikrorajooni planeering
Suureks probleemiks on vanad kehva planeeringuga ja halva kvaliteediga paneelmajad, mis vajavad hädasti renoveerimist ja välisilme parandamist. Uue juurde ehitatavad majad peaksid kindlasti järgima olemasolevate majade planeerimist, et säilitada paiga ühtne kujundus, kuid samas arendama seda edasi inimesesõbralikumaks keskkonnaks.
Joonis 6 Rahu teel neli ridamisi paiknevad majad (roosa, kollane, hall ja punane)
Ala tulevikuvisioonid
Lasnamäel iseenesest leidub rohkelt tühje ehituspotentsiaaliga krunte, kuid „arengupeetus” on eelkõige turunõudluse taga ning võib prognoosida, et seni, kuni hinnatumates piirkondades elamuarenduseks sobivaid krunte jagub , Lasnamäe osas turunõudlus oluliselt ei parane ning Lasnamäe ehituspotentsiaal lähimal ajal ei realiseeru.
Uued liiklusteed
2008. aastal koostatud Lasnamäe elamumaa üldplaneeringu järgi saab Rahu teest uue magistraali, Narva mnt osa. Sellega seoses on tähtis pidada silmas omanäolise Katleri hoonetekompleksi säilitamine, kavandatava ärihoonestuse mahu vähendamine ning lõunapoolsetest hoonetest Tondi rabale vaate säilitamine (eelpool mainitud neli hoonet).
Perspektiivsed haljasalad
Hetkel avalikust kasutusest väljasolevad tühermaad tuleks võimalikult maksimaalses ulatuses korrastada ja kasutusele võtta puhkealadena, selleks sobib hästi alast lõunapoole Tondi raba piirkond.
Samuti võiks ära kasutada paekalda looduskaitselist väärtust kui uut atraktiivset kultuuriobjekti. Selle rajamise eelisteks on Paekalda piirkonda selle koha hea juurdepääs teede ja transpordi suhtes, suurepärane vaade ning lähedus kesklinnale.
Uued hooned
Arvatavasti on plaanis ehitada Katleri ida pool asumale Loopealse asumile uus elukvartal. Samas rajoonis on praegu ehitusel ka õigeusu kirik , mille ümber planeeritakse tõenäoliselt ka haljasala .
Sotsiaalsest aspektist oleks vajalik rajada Katlerisse uus tõmbekeskus, kus võiks peale äri-, kaubandus-, büroofunktsiooni paikneda ka noortekeskus , raamatukogu jms. Selle rajamiseks sobiks läänepoolne olemasolevat hoonestuse ala, praeguse kaupluse asukoht.
Äri- ja teeninduspiirkonna määramine perspektiivse Rahu tee äärde elavdab Lasnamäe elamualasid ja eelkõike Katleri ja sellega piirnevaid rajoone. Äritsoon Narva mnt ja perspektiivse Rahu tee ääres toimiks nö puhvertsoonina elamualade ning magistraaltee vahel, lisaks areneb välja nö töökohtade vöönd.
Kasutatud kirjandus

• Kuusk , Hermo. Lasnamäeline, vali lasnamäelist! http://74.125.77.132/search?q=cache:Hl2RulYUEyUJ:hermo-kuusk.blogspot.com/+lasnamäe+probleemid&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 02.12.2009

• Lasnamäe elamualade üldplaneering. http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=299 . 01.12.2009
  

• Nerman, Robert. Lasnamäe ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998.
  

• Toompark, Tõnu. Mida lähemal kesklinnale, seda kallim. http://www.adaur.ee/index.php/2003/09/ 02.12.2009