Tallinna Tööstushariduskeskus Westwood Vivienne Referaat Õpilane : Karin Kallastu Juhendaja : Maret Piibar Tallinn 2009 Sisukord Westwood Vivienne elulugu ......................................................................3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju .......................................................4 Tunnustus ja autasud ..................................................................................5 2 Westwood Vivenne elulugu Dame Vivienne Westwood (sündinud 8
VIVIENNE WESTWOOD REFERAAT SISUKORD SISSEJUHATUS Vivienne Westwood on Briti moedisainer ja ärinaine, kelle teeneks on pungi ja New Wave'i toomine moemaailma. Tema disain on ajaloohõnguline, mis jälgib Suur-Britannia sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilist iseloomu, mis on ka põhjuseks, miks peetakse teda Briti üheks kultuurilisemaks disaineriks. ALGUSAASTAD Dame Vivienne Westwood (sünninimega Vivienne Isabel Swire) sündis 8. aprillil 1941. aastal Tintwistle külas, Derbyshire' maakonnas, Inglismaal. Tema perekond polnud jõukas isa teenis leiba kingsepana ning ema töötas kohalikus puuvilla vabrikus. Kui Vivienne sai 17. aastaseks, kolis ta koos oma perekonnaga Harrow, Londonisse. Tüdruk asus õppima Harrow kunstikoolis moedisaini ja hõbesepa ametit, kuid otsustas koolist peale esimest semestrit lahkuda. Koolist
Sharmantne Kontrastne Konkreetne Silmatorkav Julged prindid "Monkey" teema + banaanid Kaasaegne ja sisutihe Minimal "barokk" Liialdatud lihtsus Triibud Inspiratsioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VIVIENNE Click to edit Master text styles WESTWOOD Second level Third level Fourth level Fifth level Ebatavaline Tuleviku segunemine minevikuga Naturaalsus "Save the planet" Provotseeriv ja industriaalne Rocki hõnguline retro Metalsetes toonides Inspiratsioon lick to edit Master text styles Second level
II pool 1970ndate lõpus mõjutas moodi ‘talupoja’ riided nagu näiteks paeltega pluusid ja lohvakad jakid, kulunud särgid. Hakati tegema volangidega ning teksast seelikud. Populaarseks said tikitud riided ja lillelised mustrid. Naistele meeldis n-ö kortsus ja struktueerimata väliums. Trendikad värvid olid tuhm roosa, preisi-sinine, tumeroheline ja pruun. 5 Punk Punk kui mood pärineb Londoni disaineritest Vivienne Westwood ja Malcolm McLauren. Enne preagust, kaaseagsemat maailma oli punk inimene, kes ründas kellegi hinnalisi uskumusi, traditsioone jne, põhinedes vigades või ebausus. Tänu karmi majandusliku olukorraga Euroopas 1970ndate keskel, sai selline liikumine aina rohkem hoogu juurde. Punk-moes on populaarsed lõhkised teksad, rebenenud t-särgid ja nahktagid. Pungi tunnuseks olid ka haaknõelad, leopardimustrilised särgid, naõelad ja karmilt värvitud
Gardenis. 23. aprillil algavad filmi "Something's Got to Give" võtted, juunis vallandatakse Marilyn ebastabiilse käitumise tõttu. Film jääb lõpetamata. 5. august 1962 majapidajanna leiab voodist Marilyni alasti surnukeha. Väidetavalt on Marilyni käes telefonitoru. Surma põhjuseks nimetatakse uinutite üledoosi. Surma (tegelike?) põhjuste ja tagamaade üle vaieldakse ja spekuleeritakse tänini. 8. augustil sängitatakse Marilyni põrm Los Angelesi Westwood Memorial Park'i. MARILYN ARVUDES 5 dollarit honorary esimese modellitöö eest. 50 dollarit honorary kuulsa aktifoto eest punasel kangal, aastal 1949. 125 dollarit nädalapalk tema esimese stuudiolepingu kohaselt, mille ta sõlmis 20th Century Foxiga augustis 1946. 100 000 dollarit summa, mis maksti talle viimase, lõpetama jäänud filmi "Something's Got to Give" eest. 30 filmide arv, milles ta elu jooksul mängis. 66 filmide arv, kus keegi teine teda kehastab.
september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena Kümnevõistlus-9026-Roman Sebrle (Tsehhi), 27. mai 2001 Götzis 20 000 m käimine-1:17.25,6-Bernardo Segura (Mehhiko), 7. mai 1994 Bergen 20 km käimine-1:16.43-Sergei Morozov (Venemaa), 8. juuni 2008 Saransk 30 000 m käimine-2:01.44,1-Maurizio Damilano (Itaalia), 3. oktoober 1992 Cuneo
Islington's 1 mile (1.6 km) long Upper Street, extending Northwards from The Angel, has more bars and restaurants than any other street in the UK. Europe's busiest shopping area is Oxford Street, a shopping street nearly 1 mile (1.6 km) long -- which makes it the longest shopping street in the world -- and home to many shops and department stores including Selfridges. Knightsbridge -- home to the Harrods department store -- lies just to the southwest. London is home to designers Vivienne Westwood, Galliano, Stella McCartney, Manolo Blahnik, and Jimmy Choo among others; its renowned art and fashion schools make it an international centre of fashion alongside Paris, Milan and New York. London offers a great variety of cuisine as a result of its ethnically diverse population. Gastronomic centres include the Bangladeshi restaurants of Brick Lane and the Chinese food restaurants of Chinatown. There are a variety of regular annual events in the city
Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse
tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta
vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati. Aastatel 19411944 elas ta Mehhikos, kus tegi
kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). 1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis
mitmeid kontserte. Aastal 1980 suri ta südamerikkese ning maeti Los Angelesi Westwood Village
Memorial Park Cemetery
Miliza Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta
USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis.
Alt
Alt (
Frank Sinatrat, kes oli olnud tema kõige kindlam liitlane viimasel kahel aastal. DiMaggio oli teadnud kõiki suhteid Marilyn Monroe ja Kennedy'tega. Ta teadis, 8 mida nad olid teinud Marilyn Monroele. Pat Kennedy aga tahtis siiski minna Marilyn Monroe matustele ja oli sinna poole teele. Ta tahtis esindada enda perekonda. Ta puhkes nutma, kui talle öeldi, et temale oli eriti keelatud juurdepääs Marilyn Monroe matustele. Marilyn Monroe maeti Westwood Memorial Parki. Kuigi oli Joe DiMaggio võimatu kaitsma teda Hollywoody poliitika eest elu ajal, oli ta otsustanud teha seda siis, kui oli tema matused. Marilyn Monroe suri Ööl vastu 5. augusti 1962. Kokkuvõte Marilyn Monroe sünninimi oli Norma Jean Mortenson. Ta sündis aastal 1926. 1946 aastal Norma Jean võtab nimeks Marilyn Monroe. Ametlikult vahetab ta nime alles aastal 1956. Marilyn Monroe oli 166 cm pikk. Ja kui ta suri oli ta 36-aastane. Marilyn
aastaid kestnud enesehävituslike impulsside ajel aset leidnud õnnetuse ohvrina. Ta oli kõigest 36 aastane. Lahkamisel leiti tema kehast mürkaineid ja surma põhjuseks loeti enesetapp läbi unerohu üledoosi. On kahtlustatud ka mõrva ning on teooriaid, et Kennedyd olid kuidagi asjaga seotud. President Kennedy oli viimane inimene, kellele Monroe helistas. Monroe surnukeha lamab Westwood Village Memorial Park Cemetery krüptis Los Angeleses. Krüpt täpselt Monroe krüpti peal pandi oksjonile ja selle sai üks jaapanlane 4,6 dollari eest, kuid tal tekkisid maksmisraskused. Playboy ajakirja asutaja Hugh Hefter, kes ei ole mitte kunagi Monroega kohutunud, ostis krüpti Monroe'st vasakul. Ta on öelnud, et tema ajakiri oli algselt edukas just tänu Marilynile. Kokkuvõte
juuli 1993 Sotomayor Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 30. august 1991 Jonathan Suurbritanni Kolmikhüpe 18.29 Göteborg 7. august 1995 Edwards a Kuulitõuge 23.12 Randy Barnes USA Westwood 20. mai 1990 Neubranden Kettaheide 74.08 Jürgen Schult Saksa DV 6. juuni 1986 burg Vasaraheide 86.74 Juri Sedõhh NSV Liit Stuttgart 30. august 1986 Odavise 98.48 Jan Zelezn Tsehhi Jena 25. mai 1996
Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 30. august Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 1991 Kolmikhüpe 18.29 Jonathan Edwards Suurbritannia Göteborg 7. august 1995 Kuulitõuge 23.12 Randy Barnes USA Westwood 20. mai 1990 Kettaheide 74.08 Jürgen Schult Saksa DV Neubrandenburg 6. juuni 1986 30. august Vasaraheide 86.74 Juri Sedõhh NSV Liit Stuttgart 1986 Odavise 98.48 Jan Zelezn Tsehhi Jena 25. mai 1996 Kümnevõistlus 9026 Roman Sebrle Tsehhi Götzis 27
parfüüme ja kosmeetikat. 8 Kaheksakümnendate liikumapanev jõud Milano oli Giorgio Armani, Gianni Versace, Missioni, Franco Moschino ja Valentino kuulsate nimede toel jõudnud Itaalia moepealinna seisusse. Giorgio Armani mõnevõrra madalama hinnaga moeseeria Emporio (1981) osutus teerajaks uuele diffusion- suunale, mida on jäljendanud loendamatu disainerid kogu maailmas. Vivienne Westwood ja Katharine Hamnett olid endale kindlustanud Londoni esidisainerite positsiooni, New Yorgis aga tegid edukat karjääri Ralph Lauren, Calvin Klein ja Donna Karan. Laurenist oli saanud inglise aristokraatliku ja ameerika preppy- stiilide kokkusegamisega miljardär. Klein rõhus seksikusele, müües meela joonega valmisrõivaid, väljakutsuvaid disaineriteksaseid, joovastavaid parfüüme ja leidliku disainiga puuvillast aluspesu. Donna Karanist sai suurepärane, ennast
kobakad jalavarjud koos kirevate paksude taldadega ja kuldsete rihmadega. Alguses kandsid naised neid kingi rannas ja pikkade laiade pükstega. Sõja puhkedes olid need väga praktilised, sest taldu sai valmistada kõigest ja paelasid sai samuti kombineerida kõigest. Eestis kasutati rahvariide vöösid. Platvormi järgmine tulek oli 1970ndatel. Tallad olid veel kõrgemad, eriti rokilavadel. (Kanasaar. 2005: 129) 1990ndatel Vivienne Westwood tõi platvormid jälle moodi, kui tema disaini kandis Naomi Campell. Campell kukkus nendega moelaval. (Ritchie 2012) Joonisel 1 on kujutatud just Vivienne Westwoodi loomingut. Pilt: http://www.zdnet.com/blog/stewart/think-of-the-platform-not-the-browser/366 1.2 Puukingad Puukate armastajad kiidavad, et talvel on nad soojad ja suvel jahedad. Kingad toestavad jalgu ja annavad hea rühi. Puit imab aga higi ja võimaldab jalgadel hingata. Realistid aga ütlevad, et
28. Riia ristmik 28 29. Anne ring 30. Raekoja plats 29 6. Piirkonnad Erinevus, mitmekesisus ja idenditeet on need mõisted, mis käivad ühe postmodernse linnaga käsikäes. Sellised erinevused saavad olla etnilised, klassilised, elustiililised jne. (Pacione 2005, Westwood, Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa. Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli linnaosa, milleks on Kesklinn, Karlova, Annelinn ning Ülejõe. Varasemalt käsitlesin sõlmpunkte kui erinevate piirkondade sidumiskohti
35 alusseelikuist, kombineedest, sukkadest, trippidest ja muust fantastilisest koosnenud garderoob 36 muutus üha kasinamaks. Järele jäid vaid rinnahoidjad, püksikud ja sukad. [4] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 4.4 Stiilielement ja seksisümbol. 2 1980. aastail ei üllatanud paljastatud naisekeha enam kedagi, rinnahoidja väel tänavale ilmumine 3 aga küll. 1980. aastate alguses leidis punkarite ihurätsepana tuntuks saanud Vivienne Westwood 4 "uue hingamise" uusromantilist stiili viljeledes. Tema legendaarses Buffalo Girli kollektsioonis 5 (1982) tekitasid sensatsiooni särkidele väljastpoolt külge õmmeldud rinnahoidjad. [4] 6 1990. aastail seilas Nirvana grungetuules aga hoopis uut tüüpi (pesu)muusa: Courtney Love, kes 7 andis pitskombineedele, poolläbipaistvatele toppidele ja nende alt vilkuvatele rinnahoidjatele täiesti 8 uue tähenduse. Tema moeteadlikke jüngreid lippas ringi ka Eesti linnade tänavail
[43] Her death was classified as "probable suicide",[6] but because of a lack of evidence they could not classify her death as suicide or homicide. Also, some conspiracy theories involve John and Robert Kennedy with her death, while other theories suggest CIA or mafia complicity. As a side note, toxicology tests revealed that Monroe also had a slight iron deficiency in her blood.[44] On August 8, 1962, Monroe was interred in a crypt at Corridor of Memories, #24, at the Westwood Village Memorial Park Cemetery in Los Angeles, California. Lee Strasberg delivered the eulogy. Administration of estate In her will, Monroe left Lee Strasberg 75 percent of the residuary of the estate. She expressed her desire that Strasberg, or, if he predeceased her, her executor, "distribute [her personal effects] among my friends, colleagues and those to whom I am devoted."[45] Strasberg willed his portion to his widow, Anna. She declared she would never sell Monroe's personal
t kus te elate, kui kaua te olete seal tekkimisele ja võib osutuda kasulikuks nõustamisprotsessi hilisemates etappides. Ma olen elanud, kui suur on teie pere, mida te vabal ajal teete ja nii edasi." avastanud, et iga uue kliendiga kohtudes on hea rakendada multikultuurse nõustamise põhimõtteid (Amundson, Westwood & Prefontaine 1995). Mõnes mõttes on iga uus olukord Veel üks, veidi struktureeritum viis tundmaõppimise etapi läbimiseks on kasutada rassidest ja kultuuritaustast olenemata multikultuurne suhtlus. Kuna nõustaja ja klient harjutust ,,20 asja, mida mulle meeldib teha". Mul pole aimugi, kus see harjutus välja
) Punki puhul tuleb rõhutada tema protestivaimu ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud norm ide vastu. m uusika pidi šokeerim a om a ülim a lihtsuse ja agressiivsusega. Tunnuseks oli kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis), stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult rohmakas mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid. Punk- m ood kujunes L ondonis, kus rock’ i produtsent Malcolm Robert Andrew Edwards (Malcolm McLaren) ja ta kaaslane Vivienne Westwood 1971 aastast pidasid pisikest rõivapoodi nim ega “Let It Rock”. S eal m üüdi riideid, m ida teistes poodides polnud- põlve kohalt kokkunööritud säärtega “o rjapükse” ja m uud kraam i, mille iseloom sobis hästi kokku teismeliseikka jõudnud baby- boomi’ I – põlvkonna enesedefineerimise taotlusega. 1975. aastal kinnitasid omanikud oma poekese fassaadile kümne jala kõrgused fluorestseeruvad roosad plastiktähed SEX. Kohast sai kiiresti punkarite kohtumispaik
Tallinna Kommertskool, Tallinn 1999 15. Sirkel, R. Turundusuuring. AS Kirjastus Ilo 2001 16. Thompson, M., Pringle, H. Hingega bränd. Pegasus 2003 17. Tooman, H. Turismiturundus. Tallinn, EKK trükikoda 2000 18. Turunduse käsiraamat. Äripäeva Kirjastus 19. Vihalem, A. Turunduse alused. Külim 2003 20. Vihalem, A. Turundusuuring. Külim 2001 21. Vihalem, A. Marketing. Turg, toode ja tarbija. Külim 1997 22. Vihalem, A. Marketing. Hind, müük ja reklaam. Külim 1996 23. John Westwood "Turundusplaan" Tallinn, TEA Kirjastus 1999 Ajakirjanduslikud väljaanded Äripäev 69
annaabi.ee 
