Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Edgar Kant ?
 
Säutsu twitteris

XXX
Linnageograafiast
Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda " näitel.
Referaat.
Matemaatika - ja Loodusteaduskond
Õpperühm: XX
Juhendaja : XXX
Tallinn 2010

Sisukord


Sissejuhatus.


Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumilisi tingimusi, mis on aidanud kaasa üksikute linnade või siis nende rühmade tekkimisele, soodustanud nende õitsengut ning oluliselt määranud nende tähenduse olevikuks ja tulevikuks. Kuid sellised arutelud on kiired muutumaks vaid vaimurikkaks mänglemiseks. Palju on neid töid, milles käsitletakse asulate, eriti linnade asendit ja arenemiskäiku, vähevõitu aga neid, mis puudutavad linnalist asulat ennast, ta nägu, tänavastikku, majastikku jne. Nii mõnedki uurijad on varemalt sellele tähelepanu juhtinud: O.Schütler meelest olgu asulageograafia uurimise objektiks meeltega tajutav inimasulate pilt, E.Oberhummer nõudis linnaplaanilt linna horisontaalse ja vertikaalse sise- ja välisplastika esitamist ning E. Hanslik väljendas selget arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad . Sellega sammub linnageograafia mööda senisest ajalukku kalduvast esitamisvormist ja leiab üha kindlamalt oma pärisala ning sellega kaasnevad ilusad ja väärivad seisukohad.

Linnageograafia mõiste.


Linnageograafia on inimgeograafia haru, mis uurib linnalisi piirkondi. Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur.

Linnageograafia areng.


Linnageograafia on traditsiooniline geograafia haru. See sai alguse 19. sajandi lõpus. Alguses tegeles linnageograafia peamiselt linnade arengu iseloomu ja struktuuri kirjeldamisega. Lisaks pakkusid varajastel aastatel linnu uurivatele geograafidele huvi asustuse arengu kirjeldus ning linnade paiknemise sõltuvus füüsilisest keskkonnast. Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga.
Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest . Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel).
Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism , fenomenoloogia, eksistentsialism , marksism, strukturalism , realism, poststrukturalism , konstruktivism, postmodernism , feminism, postkolonialism ).
Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant , Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1
Kes on Edgar Kant?
Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane . Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus , ühtlasi lisang kultuurmaastiku morfoloogiale” (280 lk). 1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti ürgorulinnad I: Tartu”, ning sai magistri 1928 a. Kuid ta jätkas ülikoolis õppeülesande täitjana majandusgeograafia loengutel 1934. aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis -majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor , 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #1 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #2 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #3 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #4 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #5 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #6 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #7 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #8 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #9 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #10 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #11 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #12 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #13 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #14 Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helle-Kai Saapar Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus. 3
Linnageograafia mõiste. 3
Linnageograafia areng. 4
City ja city-moodustumine. 5
Jooni Tartu city tekkimisest. 6
Tartu linnasüdame asend ja nägu. 8
Äritänavastik. 9
Liiklemine 12
Kokkuvõte. 14

linnageograafia , Edgar Kant , Tartu , geograaf , linnasüda , äritänav , linnageograafia , rahvastik , elanik , linnaosa , äritänavad , ääreosad , elanike arv

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
doc
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
13
doc
U-Pragi õpiku  Inimgeograafia alused-1 -2-pt kokkuvõte
21
docx
Kultuurigeograafia konspekt
226
doc
Portugali põhjalik referaat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
343
pdf
Maailmataju uusversioon
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun