Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. (0)

XXX
Linnageograafiast
Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda " näitel.
Referaat.
Matemaatika - ja Loodusteaduskond
Õpperühm: XX
Juhendaja : XXX
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus.

Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumilisi tingimusi, mis on aidanud kaasa üksikute linnade või siis nende rühmade tekkimisele, soodustanud nende õitsengut ning oluliselt määranud nende tähenduse olevikuks ja tulevikuks. Kuid sellised arutelud on kiired muutumaks vaid vaimurikkaks mänglemiseks. Palju on neid töid, milles käsitletakse asulate, eriti linnade asendit ja arenemiskäiku, vähevõitu aga neid, mis puudutavad linnalist asulat ennast, ta nägu, tänavastikku, majastikku jne. Nii mõnedki uurijad on varemalt sellele tähelepanu juhtinud: O.Schütler meelest olgu asulageograafia uurimise objektiks meeltega tajutav inimasulate pilt, E.Oberhummer nõudis linnaplaanilt linna horisontaalse ja vertikaalse sise- ja välisplastika esitamist ning E. Hanslik väljendas selget arvamust, et kui linnageograafiline esitus tahab anda uuritavast objektist rahuldava pildi, siis tuleb leida linna piirides loomulikud linnaosad . Sellega sammub linnageograafia mööda senisest ajalukku kalduvast esitamisvormist ja leiab üha kindlamalt oma pärisala ning sellega kaasnevad ilusad ja väärivad seisukohad.

Linnageograafia mõiste.

Linnageograafia on inimgeograafia haru, mis uurib linnalisi piirkondi. Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur.

Linnageograafia areng.

Linnageograafia on traditsiooniline geograafia haru. See sai alguse 19. sajandi lõpus. Alguses tegeles linnageograafia peamiselt linnade arengu iseloomu ja struktuuri kirjeldamisega. Lisaks pakkusid varajastel aastatel linnu uurivatele geograafidele huvi asustuse arengu kirjeldus ning linnade paiknemise sõltuvus füüsilisest keskkonnast. Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga.
Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest . Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel).
Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism , fenomenoloogia, eksistentsialism , marksism, strukturalism , realism, poststrukturalism , konstruktivism, postmodernism , feminism, postkolonialism ).
Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant , Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1
Kes on Edgar Kant?
Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane . Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Linnageograafiline vaatlus , ühtlasi lisang kultuurmaastiku morfoloogiale” (280 lk). 1927:. Tegi ta magistritöö “Lõuna-Eesti ürgorulinnad I: Tartu”, ning sai magistri 1928 a. Kuid ta jätkas ülikoolis õppeülesande täitjana majandusgeograafia loengutel 1934. aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis -majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor , 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias ja 1938: sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1944 põgenes Rootsi, Lundi. Aastail 1950–1963 Lundi ülikooli majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, hiljem professor.
Teosega "Tartu linnasüda" (1924) pani aluse Eesti linnageograafiale. Ta on osalenud ka Eesti atlase toimetamises. Ta andis suure panuse ka eestikeelsele maateaduslikule aimekirjandusele, eriti tuntuks sai tema raamat "Maailma maad ja rahvad " (1930–1932).2

City ja city-moodustumine.

Asulageograafias on sageli pööratud tähelepanu ühele suurlinna loomulikule osale – city’le ehk linnasüdamele ja selle moodustamisele. Seda on suurel määral tinginud ja soodustanud linnasüdame suur roll linna kui uurimisobjekti füsiognoomias ja miljöös ning seetõttu tõstetakse ta ka esile kui asula iseosa ja sellena ka selgitatud. Südalinn on saanud tähtsaks ja tuttavaks iga suur- ja kesklinnalase välisilmas.
City-moodustamisena mõistetakse linna siseosade aegajalist teisenemist – elamiskvartalite asendumine äri- ja liiklemiskvartalitega. Alguse saab ta tavaliselt keskselt paiknevalt peatänavailt ja siirdub linnasüdame lisatänavaid ühes haarates ääreosade poole. Järelnähtusena vaadeldakse vastavat linnaosa alaliselt asustava rahvastiku arvu vähenemist ja ajutiselt asustatava, töötava rahvastiku kasvamist. Nähtuse põhjustab elu koondmine sinna, kus kus ärielu on elavam. Enamasti kujuneb city endise turuväljaku lähedal, kus siis esineb kauplemiseks, asjaajamiseks jne. sobilike ehituste, asutuste ja ruumide tsentralisatsioon. Siin leidub ametiasutusi: post, politsei ja tuletõrje, pangad , ajalehtede toimetused, ärid, restoranid , kohvikud , meelelahutusasutused jne. Veel üheks iseloomujooneks on, et hommikul suured inimmassid linnasüdame üle ujutavad ja õhtupoolikul linna ääreosadesse tagasi pöörduvad (rahvastiku tõus välisosades) ning see tuleb esile ka linnaosa füsiognoomias3 ja liiklemispildis. Arvuliselt on seesugune suurlinna linnasüdame rahvastiku aegapidine kahanemine esmakordselt kinnistatud Londoni vanalinna nn. City kohta, ja tollest ajast peale on nähtust nimetatud city-moodustamiseks. Hetkel on uurimisel aga Tartu kui keskmise ja mitte suurlinna linnasüda, tema: tekkimine, asend, füsiognoomia, karakterijooned ja arenemis tendents ning liiklemine.

Jooni Tartu city tekkimisest.

Juba Hansa-aegne Tartu oli laiemas mõttes igasuguste kaupade ja väärtuste vahetamiseks. Lisaks leidus Tartus ka töökohti, hariduse saamise võimalusi, arstiabi ja meelelahutust. Turg ise asub tavaliselt linna keskel või sellele väga lähedal ja tal on levimistendents samas sihis kui linnal üldse. Turuvälja ümber hakkavad kujunema ajutiste putkade asemel kindlamad, pinnapaigalisemad äriruumid ja laod , mis edasi levivad lähedal asuvate hoonete alumistele korrustele, ühtlasi seal alaliselt asustatud eluruume vähendades. Nii algabki linnasüdame moodustamine. Kuid turuvälja üksikasjalisem sõelumine ei kuulu tänapäeva linnasüdame selgitusse. Aeg edasi kolis turg Laialt tänavalt Suurele turule üle, sellest peale kujunes sinna alalised äriruumid. Seal asusid apteek ja kaalumaja ning turupoodide pikk rida. Tollest ajast jäi ka linna kaubandusliku liiklemise raskuspunkt, mida ärielu elavnedes gildide soovil ka valgustati.
Kuid siis tulevad linnale keale katastroofid. Ajalooline sündmustik rahvastiku näol ei anna linnale rahu ja samuti korduvalt toimuvad tulekahjud (eriti 1708. ja 1775a. hiigla-tulekahjud, mis hävitasid linna paremad osad ja Kivisilla asemel olnud puusillad). Just selletõttu puuduvad Tartu linnasüdamel iseloomustavad keskaegsed tunnused ja, et levinud on XIX sajandi ampiir ja uuemad vormid. XIII sajandi lõpus hakkab linn vaikselt kosuma, mida kindlasti kiirendab ka 1802. a. uuesti avatud Tartu Ülikooli tegevus. Linna elanike arv on alates sellest ajast alaliselt kasvanud ja asula maa-alaliselt kui füsiognoomselt suurenedes on Tartu tänaseks saavutanud keskmise suurusega linna staatuse.
Tabel 1 Tartu linnaelanike arvu kasv 1774 -1922.
Aasta
Elanikke
Juurdekasv
Kui mitme aasta jooksul
Keskmine juurdekasv
Suhtarvuliselt
1774
3300
224
28
8
10
1802
3524
3876
14
276
345
1816
7400
1099
8
137
171
1824
8499
2301
11
209
261
1835
10800
1827
16
114
143
1851
12627
8373
16
523
654
1867
21000
9000
20
450
563
1887
30000
10700
10
1070
1337
1897
40700
12300
25
492
615
1922
53000
 
 
 
 
Joonis 1 Tartu elanike arvu kasvamise kõver 1774-1922.
Tabel ja joonis näitavad, et linnaelanike kasv on käsikäes käinud linnasüdame progressiga. Langeb ju elanike juurdekasvu maksimum 1887.-1897. aastal, 1070 keskmine juurdekasv täiesti neisse aastakümnetesse, mil Tartu saavutas kaugemaulatuslikud raudteeühendused. Raudteede ehitamisega algas ühtlasi töö- ja elamispaiga eraldumine teisalt üleminek käsitöölt ja väikekaubitsemiselt kesk- ja suurtööstustele, laiemaulatuslikule kauplemisele ning pandi alus ka tänapäeva majanduselu põhijoontele. Kõike seda soodustas ennekuulmatute arvudeni tõusnud elanike arv. Inimesed ei saanud enam elada tööndusehitustes ning leviti linna välisosadesse. Ühtlasi muutusid linnakeskuse vanemad elamud jõukale kihile vastuvõetamatuteks ning nad ehitasid endale sammuti uued moodsamad elamud linna välisosadesse. Vananenud elamud kisti maha või remonditi ja neid asendavad nüüd moodasd hooned. Nii teisenebki linnasüda ja moodustuski Tartu city ja sama tendetsiga suundub ta tulevikku. Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli Tartu nägu ja elu hoopis erinevad kui praegu. Üldiselt oli tegu rahuliku ja unise provintsilinnakesega, mille vaikust ja rahu vaid harva häiriti.
Linnade kiirel arenemisel ja laienemisel on sageli tähele pandud liiklus - ja ärikeskuste jagunemist ning city’st eemal väikeste keskuste moodustumist. Ka Tartus peab see nähtus paika suure Karlova eeslinna tekkimisel. Seal esineb äritänav – city’ke en miniature, suure rahvastikutihedusega kohas. Linna suurima laienemistendetsiga lõuna ja edelaserva abil on seletatav, et linnasüda on levinud lõuna sihis keskaegse linna, traditsioonilise vanalinna piiridest välja.See nähtus on seda huvitavam, et nii keskmiste kui suurlinnade city on püsinud enamasti keskaegse linna kindlustatud ala piires. Juhul kui linna laienedes ja arenedes enam-vähem kontsentriliselt vanema, kindlustatud keskuse ümber kujuneb, langevad city kui tsentraliseeritud, momendil-moodustunud linnaosa piirid enam-vähem ühte eelmisega – esineb aga teatud lokaalsetel ja ajalistel tingimustel linna levimine valitud sihis, siis toimub ka linna küllaldasel laienemisel ka city levimine samas suunas üle endiste joonte. Tartu linnasüda on selle suurepärane näide. Selgejooneliselt tungivad linnasüdame äritänavad ühes pikkade city-jäsemetega eelmistest aladest lõunasse ehk linna laienemise suunas.

Tartu linnasüdame asend ja nägu.

Tartu asub ebatasasel kohal. Nagu hiiglavagu läbistab künakujuline Emajõe ürgorg linna ja annab talle kummastki ostast avatud ja külgedelt veereliselt tõusva hipodroomi-taolise üldpildi. Pargitaolise saarena tõuseb ürgoru edelaservast vallikraavi läbi eraldatud Toomemägi, esitades oma puiestike ja ehituste ning varemetega tähtsa maastikulise teguri linnapildis. Toomest ida pool paiknebki Tartu linnasüda, mille tänavastikus on peaaegu täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned.
Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme. Majad reastuvad pidevate kivist frontidena võrdlemisi kitsa ja tiheda tänavateestiku kõrval, ja moodustavad linnasüdame peamiselt kolmekordsete kivielamute, tiheda hoonestuse ja asustusega, väikeõuestikuga ning aiastuseta väike-sulgkvartalid. Linnasüdame peamine osa on koondunud ürgoru lammi edelaosale, ülejõe-osa on aga väike ja kujunenud Henningi väljale vaatavatest sulgkvartalitest ja siin lõikuvatest äritänavatest. Esinedes iseloomuliku joonena maastikupildis, annab see õiguse vaadelda seda linnaosa iseseisva loomuliku linnaosisena.

Äritänavastik.

Enne kui linnasüdame sise-ehitusse ja ellu tungida , tuleks selgitada äritänava mõistet, sest kuigi tundub sõna enesest mõistetav võib tekkida valesti mõistmisel palju arusaamatusi. Ärimajana on siinkohal maja, millel vähemalt tänavafrondi alumisel korrusel pidevalt ärid/äriaknad esinevad, ja äritänavana tänavat, mille poolikud pidevalt alles selgitatud ärimajadest moodustuvad, s.o. kus alumisel korrusel ärid täiesti ülekaalus. Võib ka näiteks esineda juhtumeid, kus ühe tänava algus või lõpp on äritänav, ülejäänud osa aga esindab üleminekut või kuulub korteri- jm. tänavale. Üksteisega ühenduses olevad äritänavad moodustavad äritänavastiku. Sellise korralduse puhul ei pruugi piir nii selgelt välja tulla, sest äritänavastiku siseosad on tüüpilisemad aga ääreosad esindavad üleminekuala, kuid teravaid piire ongi geograafiliste üksuste juures harva. Sellest vaatekohas lähtudes on järgmisel joonisele märgitud üksikud äritänavad ja seega kinnistatud, kus ja millistes piirides levib Tartus äritänavastik. Tulemusena näeb kokkulangevusi linnasüdamega.
Geograafiliselt saab äritänavad kahte liiki rühmitada, nimelt:

Linnasüdame (city-keha), ja

Linnasüdamest kiirtena väljaulatuvad äritänavad (city jäsemed)
Tegelikult on linnasüda selgeilmeline ärilinn, kus kõik tänavad nii tihedasti kui võimalik äride, büroode jne. poolt vallutatud. Esimest liiki äritänavad on esindatud Küütri ja Uue turu kui ka Vana ja Jaani tänava ning Henningi välja vahelisel alal. Teine on esindatud kiirtena levivate suure liiklusega peatänavatena nagu Riia, Raatuse ja Peterburi-Vene tänavat.
Joonis 2 Tartu äritänavate levimine ja asend linna tänavastikus. Punane täpp tähistab praegust Tartu kaubamaja ja lilla täpp uut Taskut.
Tartu linnasüdame ärilist iseloomu ja erinemist linna välisosadest kui ka lahkuminevaid jooni city keha ja jäsemete vahel annavad kõige paremini edasi järgmised tabelid. Sajaprotsendiliselt asuvad city-kehas pangad ja pangakontorid, kuld - ja hõbeasjade kauplused, pandimajad jne.
Tabel 2 City-keha iseloomustavate äride ja ettevõtete % levimine.
Liik:
City-kehas %
City-jäsemeis %
Üldse:
Väljaspool:
Riidekauplused
94,6
3,6
100,0
0,0
Pudukaupluse
91,6
4,6
96,2
3,8
Saapakauplused
91,5
6,3
97,8
2,2
Savinõude kauplused
90,9
0,0
90,9
9,1
Kivi- ja klaasnõude kauplused
83,3
16,7
100,0
0,0
Kirjutusmaterjalide kauplused
81,6
8,1
89,7
10,3
Kinod
80,0
0,0
80,0
20,0
Raamatukauplused
73,4
16,6
90,0
10,0
Restoranid
47,2
34,0
81,2
18,8
Tabel 3 City-jäsemeid iseloomustavate ettevõtete % levimine.
Liik:
City-kehas %
City-jäsemeis ja nende pikendusis %
Üldse
Väljaspool:
Sissesõiduhoovid
15,4
84,6
100,0
0,0
Vankritööstus
0,0
100,0
100,0
0,0
Villakraasimine ja -ketramine
0,0
100,0
100,0
0,0
Põllutööriistad ja -masinad
0,0
83,6
83,6
16,7
Plekksepad
20,0
80,0
100,0
0,0
Teiselt poolt asuvad sajaprotsendiliselt väljaspool city’t leivavabrikud, puutööstus, pärmistööstus, õllevabrikud ja –laod, muud laod, parkimiskojad, töökojad ja muud tööstused ning vabrikud.
Tabel 4 Mitte-city't iseloomustavate ettevõtete % levimine.
Liik:
City kehas %
City-jäsemeis %
Üldse:
Mitte-city's: %
Sepikojad
0
9,1
9,1
90,9
Metallitööstus
15
0
15
85
Limonaaditehased
20
0
20
80
Värvimine ja vanutamine
0
20
20
80
Keemia- ja farmaatsia lab.
0
25
25
75
Keemiatööstus
0
33,3
33,3
66,7
Arvud kõnelevad selget keelt. City-keha äriline iseloom on tungib neis esile. Veel paremini saab äriline kontsentratsioon selgeks, kui võtta arvesse fakti, et linnasüda võtab enda alla vaid ca 10% linna üldisest pindalat.
Tänapäeva city-jäsemed on huvitaval kombel levinud just mööda endisi maanteid: Võru-Riia; Narva; Raatuse-Jaama, mida mööda veel praegu maaliste asulate elanikud linna tulevad, et oma igapäeva toimetusi korda saata. Natuur- ja kultuurprodutsentide suhtlemine tuleb selgemini esile.
Soodsad asendid city’s on valinud endale pangad ning tihtipeale võib nende asetsemist kasutada city-keha leidmiseks. Tartus on 68,7% pankadest Suure turu ääres ja 31,8% selle vahetus ümbruses. Lisaks pankadele eelistavad city’t ka advokaadid, bürood, seltsid ja arstidki, nende seas esikohal hambaarstid kellest 65,7% asub seal, 8,5% jäsemeis ja 25,8% väljaspool city’t. Advokaate on lausa 85% city-kehas, ülejäänud väljaspool.
Linnasüdames on tänavapoolikute alumiste korruste tänavafront pidevalt äriruumide all, kohati on vallutatud isegi teine ja kolmas majakorrus. Viimased kuuluvad rohkem pankadele, büroodele ja kontoritele. Üldiselt see aga näiteb, et city levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (seal kus see on soodus , ent laienemisvõimalused puudulikud). Suure turu tänav on seetõttu ka Tartu city tüüpiliseim osa. Ärisagedus jäseme-tänavatel väheneb tsentrifugaalselt ja on selgesti märgatav Riia ja Raatuse tänaval. Mida lähemal city-kehaosale seda suurem on äride sageduse tsentripetaalsus.

Liiklemine

City ongi üldiselt suur kauba-ala, täis kauplevaid, asjuajavaid, töötavaid inimesi ja intensiivset liikumist. Tartu asula liikluse kohta pakuvad Tartu linnauurimise toimkonna algatusel 1922. aasta kestel korduvalt sooritatud liiklusvaatlused ülihuvitavat materjali, mille eritlemisel selgub city ja muude linnaosade tänavaliikluse pilt. Tartu linnasüda näitab palju intensiivsemat liiklust kui korterirajoonid jm. Linnaosad, ning seda nii iseliselt liiklushulgalt kui ka tõusu- ja mõõnanurga suuruse ning selgejoonelise väljakujunemise poolest.
Tabel 5 Absoluutne liikumishulk loetud jalakäijate kohta 31. III ja 3. IV 1922 ööpäeva kohta.
A. City-keha punktides:
 
31. III
3. IV
Kivisild
32 166
47 281
Rüütli t.
27 166
26 741
Riia t.
225 225
24 743
 
B. City ääreosades ja -jäsemeis:
Tähe t. 17a
4 284
14 422
Raatuse t. 16a
19 869
13 627
Aleksandri t. 2
13 536
13 570
Puusild ¹⁸
12 922
13 994
Narva t. 13
11 012
11 150
 
C. Väljaspool city't
Maarjamõisa t. 7
8 248
8 466
Lossi t.
7 900
8 008
Jakobi t. 38
7 615
6 950
Karlova t.2
7 438
7 521
Vallikraavi t. 6a
6 751
7 214
Kloostri t. 4
5 121
5 669
Võru t. 14
4 692
4 841
Üldiselt on seega Tartu city-kehas jalakäijate liiklemishulk peaaegu kaks korda suurem kui ääreosades ja jäsemeis, viimastes on ta omakorda keskmiselt kaks korda suurem kui linna muudes punktides. Kivisilla rekordid tulenevad asjaolust, et ta ühendab city-keha iseosi ning on seetõttu ülekoormatud. Ööpäevast liiklemist iseloomustab tugev maksimum keskpäeval (k. 12-14) ja sügav miinimum öösel. Elava ja tiheda liikumisega aeg kestab kella 7-20, hõre liiklus on omane kella 23-6, niiet kosmilisele tsüklile kaasneb bioloogiline. Muidugi on liiklushulk ja –käik omakorda sõltuv aastaaegadest ja nädalapäevadest. Need liiklusvaatlused on selles suhtes veel puudulikud ning midagi kindlat fikseerida ei saa.

Kokkuvõte.

Linnades seisab kultuurmaastik kõige kaugemal loodusllikust maastikust. Minevikus ei saanud maateadus linnu kuigi täpselt uurida, kuid mida aeg edasi seda enam saavutatakse kindlamaid seisukohti. Ent siiski puuduvad veel täpsed ja pretsiseeritud morfograafilised ja morfogeneetilised mõisted, mis võiksid selgitamist ja kirjeldamist kergendada. Geisler väidab, et linn on kõige keerulisem geograafilisele vaatlusele alluv moodustis , milles pealegi elab tundlik ja diferentseerunud organism, kellest eelnevaga saadakse vaid osaliselt aru.
Vaatlus näitab, et linn piiratud kasvamisel kujuneb tema sisemus – linnasüda tublisti ümber. Ka selles mõttes sarnaneb ta organismiga, sest väliselt massi ja kogu suurenemine toob sisemiselt kaasa samuti muudatusi. Linn kasvab seega nii lisandumise kui ka sisestumise teel. Ja viimast teed käibki city-moodustumine. Seda vähemalt on Tartu linnasüdame vaatlemine tõendanud.
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnageograafia
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Kant
3 ilmes