Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus (0)

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus
Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine "
Juhendaja :
Tartu 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Asukoht 3
Tartu muinasajal 6
Tartu keskajal 7
1030-1224 7
1224-1558 8
Tartu uusajal 9
1558-18 sajand 9
18.sajand 10
19.sajand 11
Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 13
20. sajand 13
21. sajand 14
Ülevaade ajaloolisest kaardimaterjalist 14
Kokkuvõte. 14
Lisad 15
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel.
Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu , Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt , Jurjev ( Pullerits , 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime.

Asukoht

Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas , Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust on mööda maanteed peaaegu igasse tähtsamasse linna ühepalju maad: Tallinnasse 185 km, Pärnusse 180 km, Narva 180km (Pullat, 1980). Tartu paiknemine Eesti haldusjaotuse kaardil on näha Joonisel 1, sellelt paistavad välja ka raudtee liinid .
Joonis1. Eesti haldusjaotuse kaart ( Estonica , 2000).
Kesklinna linnaosa asub nagu nimigi ütleb linna südames, ääristatuna ida küljest Emajõe kaldaga, läänest üle Toome nõlvade Veski tänavaga, põhjapoolt on piiriks Kroonuaia tänav ja lõunas jookseb piir mööda Pargi ja Aida tänavat. Kesklinna linnajao naabriteks on: Supilinn, Tähtvere-, Vaksali-, Karlova -linnajagu ja Emajõe vastaskaldal paiknevad Annelinna ja Ülejõe linnajagu (Tartu linna koduleht ). Joonisel 2 on näha: A) Tartu linnaosade plaan B) Ametlikud Kesklinna linnaosa piirid, üle joonitud sinise värviga (Tartu Linna koduleht).
Joonis 2. Kaardid Tartu linnaosade kohta. A) Tartu linnaosad, B) Kesklinna linnaosa paiknemine(märgitud sinisega ) (Tartu kaart, 2007).
Tartut on Vene kroonikates märgitud linnana 1030 aastal, esimese Eesti asustatud kohana. Kroonika pidas tähtsaks seda, et Kiievi suurvürst Jaroslav Tark „võitis tšuude“ sõjakäigul ja „ehitas Jurjevi linna“. „Võitis tšuude ja ehitas Jurjevi linna“ tähendab tõenäoliselt seda, et suurvürst põletas vana eestlaste linnuse ja ehitas enda linnuse asemele, nimetades selle enda ristinime Juri järgi Jurjeviks. Venelaste vallutuskäik näitab seda, et Tartust oli selleks ajaks kujunenud Kagu-Eesti tähtsaim keskus (Pullerits, 2005).
Asustamise põhjused ning areng Tartus

Tartu muinasajal

Muistse inimasustuse tekkimine ja Tarbatu (praegune Tartu) loomise peamiseks põhjuseks võib pidada soodsaid looduslikke tingimusi. Kuna Kesk- Eestit läbis looduslik veetõke: Emajõgi ja Pärnu jõgi oma soiste kallastega, siis looduslikult oli ületuskohtadeks 2 soodsat kohta,üks Viljandi kandis ja teine Tartus, kus Toomemägi kaarjalt ulatub praeguse Laia tänava juurest Emajõeni ja vastaskaldal on ka kuivem ala (Pullerits, 2005).
Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis -kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr.(kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud ), mis paiknes hobuseraua kujuliselt Toomeneemiku idatipul praeguse Tähetorni kohal(Pullerits, 2005, Salupere , 2004, Pullat, 1980).
Esialgne maalinnus ei olnud eriti hästi kindlustatud. Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004).

Tartu keskajal

1030-1224

Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti kindluse rajamisega seoses asusid siia elama peale feodaalametnike ka kaupmehehi ja vene käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005).
Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud.
13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele.( Tender , 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,)
1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005)

1224-1558

1224 aastal määras Hermann , Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati .
Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) .
Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht).
Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür (u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka Toomemäge, olles sobitatud hästi kohalikku reljeefi. Müüritorne oli linnamüüril 17-20 ja väravaid 4-7. Üle Emajõe viis kaks silda, Laia tn juurest ja Raeplatsi juurest (Salupere,2004). Tähtsaimad ühiskondlikud hooned rajati tellistest, elumajad ja muud hooned puidust. Soised Emajõe linna tänavad olid palksillutisega. Poe tänavast lõuna poole jääv ala kuni nüüdisaegse Kesklinna piirini muutus aktiivseks eeslinnaks, kus asusid tellisepõletusahjud, tootmis- ja käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja linna rahvaarv tõusis 4000-6000 inimeseni (Salupere, 2004).
Linnatänavate nimed kujunesid välja kaubanduse või tööstuse nime järgi, mis tänavat ääristasid, näiteks Küütri tänav on nime saanud seal paiknenud lihunike (Küter saksa keeles) äride järgi. Paljud tänavad on saanud nime ka kirikute ja kloostrite asukohale viidates, näiteks Munga tänav suundus dominikaanlaste kloostri juurde (Pullerits, 2005).

Tartu uusajal

1558-18 sajand

1558 a. alustas Vene tsaar Liivi sõda, milles sundis alistuma ka Tartu. Segastel sõjaaastatel vahetus linnas pidevalt võim. 1571 aastal kavandati vandenõuga riigipööret , kuid see kukkus läbi ja kannatajaks jäid tartlased, kelle linna rüüstati 3 päeva (Pullerits, 2005).
Liivisõja aegsel rahutul ajal katkes ka transiitkaubandus. Hiljem enam veeteed Tartust Viljandisse taastada ei suudetud. Tartu kui kaubanduslinna tähtsus ja rikkus oli sellega seoses kadunud (Salupere, 2004).
1582 aastal läks Tartu Poola võimu alla ja Tartusse toodi elama asunikke väljaspoolt,umbes 240 valdajale (poolakad, sakslased ja teised rahvused ) jagati linnas maju, krunte ja aedu. 1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980).
Poola valitsemisaeg , tõi Tartusse ka jesuiidid. 1583 aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis aga 1585aastal muudeti kolleegiumiks (Pullat, 1980).
Aastad 1601 põles Tarts Raekoda, 1624 aastal hävis Toomkiriku ajutine katus jaanitulest alguse saanud põlengus, kui 1625 aastal hõivasid Rootsi väed Tartu , oli see linn suures osas varemetes. Rootsi valitsus otsustas 1632 aastal rajada Tartusse ülikooli, mis esialgu alustas tööd Jesuiitide kolleegiumi ruumides Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel, hiljem koliti juba päris oma majja (Pullerits, 2005).
22. mail 1667 aastal oli Tartu taas leekides, tuli hävitas 60 maja linna südames, põlema süttis Maarja kiriku torn ja loss Toomemäel. Peale tulekahju keelati puumajade ehitus ja nagu arvata oli ei peetud sellest kinni, küll aga vabastati 1684 aastal kõik kivimajade ehitajad 3 aastaks maksudest. Tulekahjuhirm pani ehitama linnatänavatele avalikke kaeve.Sajandilõpu näljahäda oli rootslaste rahvaloenduse andmetel Tartu elanikkonna arvu viinud 200 inimeseni, linnas oli 141 kivi – ja 78 puumaja (Pullerits, 2005).
Põhjasõda tõi Tartule vaid hävingut , 1708 aasta juulis hävitati Peeter I korraldusel linn, lihtsalt põletati linn maha, lasti õhku linnamüür, peale liitmist Venemaaga loendati 1710 aastal 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodanikku ja needki äärelinnas (Salupere, 2004, Pullerits, 2005).

18.sajand

Varemetesse jääb Tartu pikkadeks aastateks, veel sajandi keskpaigas kirjutatakse, et varemeid on kõikjal linnas- Õuekohtu hoone Laial tänava, Ülikooli hoone Jaani kiriku vastas, Maarja kirik , Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes Toomemägi, millel seisid Toomkiriku, linnuse ja kunagiste linnahärrade majade jäänukid. Linnamüüre enam ei taastatud,1763 astal alustati bastioni rajamist, aga lõpetati varsti. Peale kindlustööde lõppu jääb Tartu avatud linnaks. Aastaks 1774 oli linnas kokku 570 elumaja , millest 2/3 asus eeslinnades, paljud (u.300) neist, jällegi puumajad õlgkatusega, mis hävisid järjekordsetes suurtulekahjudes 1775 aastal. Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005).
Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis jäid õgvendamisele ette. 1778 keelati õlg- ja laudkatused ning aastks 1781 olid enamikel majadel kivikatused. Tartu kustutati 1782 aastal lõplikult kindluslinnade nimistust ja valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004). 1784 aastal valmis Kivisild ja 1786 uus varaklassitsistlikus stiilis raekoda, arhidektiks J.H.B. Walter (Pullerits, 2005).

19.sajand

Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980).
1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil . Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema . Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud (sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu , 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja), Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja hästi läbimõeldud pargiosa (Salupere, 2004). Ehitisi kerkis veelgi: gümnaasiumihoonete kvartal Jaani kiriku kõrval, Kaubahoov - 128 dooria sambaga (Joonis 5). 1830 –aastatel kujunesid valdavaks hooned, mille fasaadil ilutsesid pilastrid. Sellised hooned asusid Barclay ja Henningu platsi ääres, Riia ja Uueturu nurgal ja Aleksandri tänava alguses. Viimane klassitsistlik hoone oli Pepleri tänavasse kerkinud Maarja kirik.(Pullat, 1980)
Joonis 4. Vaade Tartu Tähetornile.(Foto Tartu linna koduleht).
Joonis 5. Vaade Tartu Kaubahoovile Aleksandri ja Kauba tänava nurgalt 1906 aastal (Foto Tartu linna koduleht- http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust/rakendus/tartu_kaardid.swf ).
1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980).
1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005).

Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal

20. sajand

1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980).
1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus , tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal . 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005).
Peale 1941 aasta juulis hävis sõja tallermaal Tiigi tänava puitelamute rajoon koos Maarja kirikuga, raekoja ja ülikooli taga olnud kesklinna hoonestus. 1944 aasta lahingud purustasid linna veelgi, tulekahjud lõõmasid kõikjal ja kedagi ei olnud kustutamas. Pommitamises hävisid „Vanemuise“ teater, Jaani kirik . Purustustest pääsesid Ülikooli peahoone, Toomemägi ja Raekoda (Salupere, 2004). Sõja jäljed suudeti likvideerida 1950 aastaks.( Lott , 1974) Enne 1956 aastal võimule tulnud Hruštšovi suudeti ka Tartusse rajada mõned suursugused ehitusimed nagu näiteks Riia tänava äärsed suured kortermajad. Hruštšovi ajastu projekti järgi on rajatud korterelamu Jaani kiriku kõrvale, Turu tänava algusesse ja Tiigi tänavasse. Riia tänava äärde ehitati Kaubamaja (lammutati 2014), Teenindusmaja , Kaubahall, laoti püsti Komsomolikomitee administratiivhoone müürid, aga maja jäi valmimata (Pullerits, 2005).

21. sajand

Tartu Kesklinna linnaosa pole uuel sajandil väga palju muutusi läbi teinud. Eesti Vabariigi ajal on hakatud taastama vanu hooneid ja kasutatakse uute ehitiste püstitamiseks vanu krunte. Näiteks Kohtumaja Riia tänava ääres ehitati Komsomolikomitee administratiivhoone krundile (Pullerits,2005). Plasku ja Tasku keskus laiuvad vana Bussijaama territooriumil, uusi üksikuid hooneid on ehitatud Vanemuise ja Vallikraavi tänava vahelisele alale , nt SEB pangahoone. Uusehitiseks on veel Tartu Kaubamaja hoone.Tänase päeva suurim muutus Kesklinna piirkonnas on Vana Kaubamaja lammutamine Riia tänava alguses ( Masing -Jugaste, suuline allikas, 2014).

Ülevaade ajaloolisest kaardimaterjalist

Konkreetseid kaarte leiab kõige paremini Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist. Tartu kohta on väga palju kaarte 18.- ja 19. sajandist , ent paljud on digitaliseerimata. Kaarte on nii saksa, kui vene keelseid. Paljud vanemad kaardid kujutavad endast nn Kesklinna piirkonda peamiselt vaadet Toomemäest Emajõeni.

Kokkuvõte.

Tartu on olnud läbi oma ajaloo üks tähtsaimaid Kagu- Eesti linnu, eelkõige on see linn tuntud kui Hansalinn ja Ülikoolilinn. Tihti on siit üle käinud laastavad sõjaretked ja tulekahjud. Alles viimasel kahel sajandil on Tartu Kesklinn püsinud stabiilsemana. Kesklinna linnapildis leiab palju ajalooliselt tähtsaid hooneid, kui ka uusehitisi, mis tekitavad linnas jalutajas tunde nagu kõnniks läbi ajaloo.

Lisad

Sooviksin lisadena välja tuua mõned kaardid, mis on võetus erinevatest kaardiserveritest ja portaalidest.
Lisa 1 sisaldab joonist 6, millel on kujutatud 1811 aastal joonistatud Tartu plaan ja see hõlmab peamiselt praegust Kesklinna piirkonda.
Joonis 6. Tartu plaan aastast 1811.(Foto: Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem )
.Lisa 2.sisaldab joonist 7, millel on kujutatud Tartu tänaavõrgustikku , Kaart on valminud topokaardina 1947. aastal.
Joonis 7. Topokaart Tartust, valmimisaasta 1947. (Maa-ameti Geoportaal)
Lisa 3 sisaldab Joonis 8, millel on sinisete hulknurkadega ära toodud Kesklinna linnajao kultuurimälestised.
Joonis 8. Kesklinnas paiknevad kultuurimälestised on ära toodus sinise hulknurgaga.( Maa-ameti Geoportaal)

Kasutatud kirjandus

Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014)

Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika . Tallinn.

Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (Viimati külastatud 13.05.2014)

Masing-Jugaste, C, 2014. Suuline allikas.

Pullat, R, 1980. Tartu ajalugu. Eesti Raamat. Tallinn.

Pullerits, H, 2005. Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Ilmamaa . Tartu.

Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem. Kättesaadav: http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?place_specification=Tartu+kesklinn&vmode=grid&q=1 (Viimati külastatud 14.05.2014)

Salupere, M, 2004. Tuhande aastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.

Tartu kaart, 2007. Kättesaadav: www.tartu.ee/kaart (Viimati külastatud 13.05.2014)

Tartu linna koduleht. Kättesaadav: www.tartu.ee (Viimati külastatud 13.05.2014)

Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht. Kättesaadav: http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/009.ht m (Viimati külastatud 13.05.2014)

Tender, T, 1964.Lehekülgi Tartu ajaloost. Eesti Raamat. Tartu