Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
Les quartiers de tartu Rando & Hilari Annelinn Il est située à gauche de rive Emajõgi Le territorium de Annelinn est délimité comme suit: rue Palju rue Jaama les limites de ville Ihaste road Emajõgi. À partir de 1ère Janvier 2011, une quantité à 27 751 personnes vivent en Annelinn. Dans nord de l'Annelinn vivent 10% des Russes. Tartu est généralement quartier très convivial et sécurisé. Annelinn est le plus grand région de Tartu 536 hectares Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Supilinn Il est située à droite de rive Emajõgi, dans la partie nord
öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%). Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72. Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps. Kokku on Tartus linnaosi 15, kuid oma analüüsis käsitlen neist nelja: Annelinn, Karlova, Tähtvere ja Ihaste. Kõige rohkem elab inimesi Annelinnas (13,9%), sellele järgnevad Ihaste (7,1%), Karlova (6,2%) ja Tähtvere (5,8%). Hüpoteesid Oletan, et turvalisuse pärast on rohkem mures naised ja kõrgemalt haritud inimesed. Samuti arvan, et turvalisuse pärast muretsevad rohkem vanemad inimesed ning et muret turvalisuse pärast suurendab laste arv. Ilmselt on kõige rohkem turvalisusega rahul Tähtvere, Ihaste ja
Mõned korteriomanikud on seoses üürituru hooajalisusega nõus suveperioodiks kortereid ka odavamalt välja üürima, kuid sügisel antakse sama korter jällegi kallima hinnaga üürile. (Domus kinnisvara, 2015) 7 8 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti Tartu linna jagab kaheks osaks linnast läbi voolav Emajõgi (vaata lisa 2). Ida poole Emajõge jäävad Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn ja Ihaste, Tähtveres ja Supilinnast jookseb Emajõgi sisuliselt keskelt läbi, lääne poole jõge jäävad kõik ülejäänud linnaosad: Kesklinn, Karlova, Ropka, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Veeriku, Maarja-Mõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. (Tulenevalt informatsiooni puudulikkusest jäetakse edaspidisest analüüsist välja Supilinn, Ihaste, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Variku, Ränilinn ja Maarja-Mõisa linnaosad.)
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud
1. SISSEJUHATUS Tegutseme turismivaldkonnas giidituuride ettevalmistamise ja läbiviimisega. Tõukerattatuuri käigus pakume inimestele aktiivset ajaviidet Annelinna päevade raames, meie kliendid saavad põnevaid teadmisi ja nostalgia tunnet Annelinna kohta. Tõukerattatuuri teemaks on 90´ndate Annelinn. Me pakume vaheldust Tartus muidu toimuvale tõukerattatuurile sellega, et teeme teistsuguses linnaosas tuuri ja seda kõike tasuta. Lisaks sellele on tuuri lõpus tore viktoriin, kus jagame parimatele Tartu Kutsehariduskeskuse meeneid. Tuuri sihtrühmaks on gümnaasiumi ja ülikooli noored, keskealised ja reipamad vanemad inimesed, kellel puudub liikumispuue, mis takistaks tõukeratasetel sõitmist. Ühel tuuril saab korraga osaleda 10 inimest. Nende seas on meie poolt giid ja reisisaatja.
viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit, e kaheksa miljardit, viis miljonit seitse. Kohanime 1. Nimega 2. Kohanimi 1. Pühajärv, Annelinn, de kokku- lahutama- kirjutatakse Sinialliku, Kütikorg, lahku tult seotud liigisõnast lahku, Vahemeri. kirjutamin liigisõna kui seda saab 2. Pärnu linn, Peipsi järv, e kirjutatakse kasutada ka ilma Elbruse mägi. kokku. liigisõnata samas tähenduses. 1
2. SWOT Tugevused: Säilinud algupärane Annelinna majade ilme. Pakub huvi ajaloohuvilistele, hobifotograafidele, nostalgia otsijatele. Meie tuuri teemale aitab see väga palju kaasa, kuna toob selle ilme, mis kunagi oli ka tänapäeva! Teedevõrk ja asukoht on hea, mitmed sillad ja teed viivad Eedeni, kesklinna, Prisma ja teiste suuremate keskuste ja tõmbenumbrite juurde. Ja kuna Annelinn on nende läheduses ja osad keskused asuvad seal, siis see on lihtsasti kättesaadav ja leitav linnaosa. Nii oleme ka meie leitavamad. Annelinna seltsi soov Annelinna linnaosa nn nähtavale tuua ja kogukonnatunnet suurendada. Koos on kergem hakkama saada ja üritusi korraldada. Nii on ka meil lihtsam tuure korraldada, kuna oleme olnud osa sellest. Annelinna päevade teised korraldajad. Nii oleme ka meie huviorbiidis, kuna inimesed
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
vaja määrata kõige sobilikum meetod, et realiseerida normdokumentide nõudmised organisatsioonis. Näiteks dokumentide identifitseerimist ühe organisatsiooni jaoks võib realiseerida rakendades infosüsteemi, teise jaoks aga personali manuaalse töö arvelt. Näiteks soovib juht võrrelda kunagise sekretäri Mari Maripuu ja tulevase sekretäri Roosi Roosilehe palkasid. Mari läks töölt ära põhjusel, et palk oli liiga madal. Juht arvas, et teine sekretär Anni Annelinn saab kõigega ka üksi hakkama, kuid kahjuks nii see ei ole ja juht on sunnitud Annile abiks tööle võtma uue sekretäri. Selleks tahabki ta näha, kui suur oli Mari palk, et pakkuda Roosile kõrgemat töötasu, lootes vältida eelmainitud situatsiooni Roosiga. Kuna dokumendid on ilusti liigitatud, siis leiab Anni kiiresti töötajate töölepingud ja nende seast Mari töölepingu. Või näiteks juhatuse koosolekul üheksa aastat tagasi oli vastu võetud otsus kasutada ainult
, 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
, 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
“spetsiaalne, eriline”: tuleb valida kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti eriala, talle anti eriülesanne rääkimine. Vahel kokku: allüürnik, koostöö, tagahoov, poolthääl. KOHANIMED KOKKU LAHKU Kui nime esiosa iseseisvalt ei 1) kohanimi esineb ka ilma liigisõnata tarvitata: Emajõgi, Annelinn, Tartu linn, Peipsi järv, Alpi mäed. Vahemeri, Pelgurand, Teravmäed, Pühajärv, Metsakalmistu, Hirvepark. Liigisõna maa harilikult kokku: 2) aadressikohad, liigisõnaks tänav, Saksamaa, Baltimaad, Tartumaa. maantee jne: Allika tänav, Mere puiestee, Lossi plats, Pikk jalg (aga Kesktänav).
Sellised erinevused saavad olla etnilised, klassilised, elustiililised jne. (Pacione 2005, Westwood, Williams 1997) Kuid oluline on see, et sarnased grupid koonduvad, moodustades nii kogukondi, mis omakorda tekitavad Lynch`i käsitluses mainitud karakteriga linnaosa. Lynch`i käsitluses on piirkonnad sarnase karakteriga linnaosad. Autori poolt vaadeldavas piirkonnas (vt. Lisa 1) saavad kokku mitmed Tartu linnaosad. Käsitletud alas kohtuvad Tartu neli linnaosa, milleks on Kesklinn, Karlova, Annelinn ning Ülejõe. Varasemalt käsitlesin sõlmpunkte kui erinevate piirkondade sidumiskohti. Samuti on servad nende piirkondade lahutajateks. Selge näide on siin Ülejõe, kus Emajõgi kui serv, seab piiri kahe linnaosa vahel. Annelinn algab servast, mille tekitajaks on nii jõgi kui Anne kanal. Sidujateks nende linnaosade vahel on aga Turu rist ning Anne ring, samuti täidab ühendusfunktsiooni kahe piirkonna vahel Turu sild. Karlova ja
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Kivisild ja 1926. aastal avatud Vabadussild ning ujuvsillad. Pärast II maailmasõda taastati linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks. Silla projekteerimine.Uue silla ehitamisest hakati Tartus rääkima 1960. aastate lõpus seoses vajadusega ühendada rajatav elamurajoon Annelinn paremkalda linnaosadega. Silla projekteerimistöödega alustati 1970. aastate alguses. 1974. aastal valmis Lengiprotransmosti Sõpruse silla eskiisprojekt, kus olulisemad põhimõtted ja silla asukoht juba paika pandi. Edasise töö käigus esialgset lahendust mõnevõrra muudeti. Leningradis projekteerimise tingisid silla gabariidid. Toonaste normide kohaselt tohtisid Eesti projekteerimisasutused projekteerida sildu, mille pikkus jäi alla 100 meetri. Suuremate sildade projektid tuli nö
Kuna inimese nimi on mitmeosaline, ei saa seda tunnistada nimeks. Semantiline kolmnurk: nimi (tähis) objekt (nime denotaat) nime mõte (denotaadi kontsept) Nimetused on keeleväljendid, millega millelegi viitame. Nimetusi kasutatakse nimetamisel, mitte kirjeldamisel. Nimi on lühem kui nimetus, seega saame kirjelduses kokku hoida. Nimi tähistab lühidalt. Nime tähendus on see, mida see nimi tähendab, nt Annelinn on koht Tartus. Nime tähendust ei saa leksikograafiliselt kirjeldada. Nimel on 2 tähendust: nimi = silt ja nimi = ennisvorm (Saari arusaam, et nimi koosneb äratuntavatest sõnadest, nt Mustamäe = Must + mägi. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. Inimesed ei usu, et nime leksikaalne tähendus on usutav. Kui näeme linnas tänavat nimega Uus, ei jääda uskuma, et see on kõige uuem tänav linnas.
sügavusega aladel. See vähendab kulutusi ning kergendab töötingimusi ning lihtsustab ehitustehnoloogiat. Kuivendus vajadus tekib:*Tehnoloogia muutumisega (nt vajatakse sügavaid keldreid st. osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad pinnasetingimused ebarahuldavaks ja on vaja alandada põhjaveetaset.*Asulate arenguga hoonestatakse uusi rajoone. Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (Tartus Annelinn, Kvissentali piirkond ja Supilinn; Elvas allikaline madalsooala). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ning territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuse eest aga ka maaala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid.*Looduslike tingimuste muutused. Maaala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatatsiooni käigus (lekked veevärgist, kan-nist, paisutus veehoidlatega), kliimamuutustest ja jõgede
põhjaveesügavusega aladel. See vähendab kulutusi, kergendab töötingimusi ja lihtsustab ehitustehnoloogiat. Kuivendusvajadus tekib tehnoloogia muutumisega (nt vajatase sügavaid keldreid st osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad pinnasetingimused ebarahuldavaks ja on vaa alandada põhjaveetaset. Asulate arenguga hoonestatakse uusi rajoone. Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (nt Annelinn, Kvissentali, Supilinn). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
