Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u).
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv
(era-, avalik õigus.) ROOMA ÕIGUS: Rooma riigis kehtestatud õigus, mis hakkas kujunema VI-V saj eKr. Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul. Põhimõtted : 1) kõigi kodanike võrdsus seaduse ees 2) kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista 3) õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale 4) eraomandi puutumatus Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus GERMAANI SÜSTEEM: 1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks 2)tugevat mõju on avaldanud Rooma õigus 3)hästi kodifitseeritud ANGLOSAKSI SÜSTEEM: 1) õigusaktide suur hulk ja laialipillatus, koodeksite puudumine 2) suulise tavaõiguse suur tähtsus 3) Rooma õiguse vähene mõju 4) Kohus võib ise õigust luua (pretsedent) 5) Keskne koht vandemeestel ISLAMI SARIAAT 1) jagab teod 5te liiki : kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseksjätvad, ebasoovitavad, keelatud
Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule
katedraalidele. · Väliselt, eriti eemalt, domineerib hoone enda tohutute kiriku tornidega, mis on täiesti germaani iseloomuga. ·Pikihoone muudavad avaramaks paljud 19. sajandi vitraaz Aknad millest viite lõuna poolset nimetatakse "Bayernfenster"iteks ehk
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu
orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud). 4)slaavi keeled: vene keel(150miljonit), ukraina keel(45miljonit), poola keel(40 miljonit), valgevene keel(7miljonit),tsehhi keel(12miljonit), veel slovaki, bulgaaria, sloveenia keel). 5)germaani keeled:PÕHJAGERMAANI: rootsi keel(10miljonit), taani keel(5miljonit), norra keel(5miljonit), fääri keel(13 000), islandi keel(230 000). LÄÄNEGERMAANI: inglise keel(350miljonit), saksa keel(100miljonit), hollandi keel(20miljonit), jidis(juutide keel,2miljonit), afrikani keel(6miljonit,LAV). 6)romaani keeled(ladina keelest välja kasvanud): itaalia keel(40miljonit), prantsuse keel(70miljonit), hispaania keel(250miljonit), portugali
Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel. Väljaspool Euroopat Kanadas (prantsuse keel) ja kogu Ladina- Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene, ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel).
saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri,
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSPEREKOND JA EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI KOHT SELLES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS.......................................................................4 2.ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE..............................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma referaadi teemaks valisin romaani-germaani õigusperekonna mõiste ja ajaloolise tausta selgitamise
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18
Armanism Armanism Armanism ehk ariosoofia tähendab aaria tarkust. Armanismi lõid oli Guido von List ja Jörg Lanz von Liebenfels. Nad olid innustunud germaani paganismist ja Helena Blavatsky teosoofiast. Olles vaimustatud ruunidest, Guido von List lõi armaanlaste futharki. Guido von List (1848 1919) Guido von List sündis rikkas keskklassi peres. Noorena huvitus ta loodusest ja hiljem hakkas uurima germaani paganate kultuuri. Armanismi põhiseisukohad Listi arvates: on aarialased ainus kultuuri loov rass. on aaria rass loodud maailma valitsema.
Mandri-Euroopa õigussüsteem Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega. · Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse
Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome keeles hieho Karjala keeles hiehkoine Balti algkeeles hehvoesv Leedu keeles asva Tuleb germaani keelest Germaani keeltes tõuras,peuraz,steuraz Vadja keeles tõbras Soome keeles teuras Rootsi keeles tjur sõnn Saksa keeles Stier härg Pärinevus teadmata (aaria,germaani) Indoeuroopa algkeeles hekwo Vanaindia keeles ava Aarja keeles acva Ladina keeles equus Germaani keeltes ewaz,áihva,ehwu,ehu Pärinevus teadmata (liivi) Liivi keeles kas Soome,isuri,karjala keeltes kasi Vepsa keeles kazi Vadja,soome keeltes katti Rootsi keeles katt Vene keeles Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast
Tartu Ülikooli Üldine kirikulugu A Frankide ristiusustamine Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hõimuliik kuhu kuulus mitu vanemat germaani hõimu hamaavidest, bataavidest, sugambritest, kattidest, saalidest. Paiknesid nad Reini kesk- ja alamjooksul. III IV saj. ründasid frangid Reini tagant sageli Rooma Galliat, et seal endale uusi elupaiku leida. IV saj. teisel poolel hõivasid nad Toksandria ja asustasid selle Rooma keisririigi liitlastena. V saj. keskel laiendasid saali frangid oma valdusi lõuna ja lääne poole kuni Somme'i jõeni. Repuaari frangid asustasid Maasi ja Reini vahelise maa-ala.
Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne. Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtuse Constantinus Suur Lõplik jagunemine Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigiks Võimule tuli Theodosius Suur- suri 395.aastal, valitses lühikest aega. Peale tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks iseseisvaks riigiks. Theodosius Suur Suur rahvasterändamine Germaanlased tulid hunnidest aetuna lääneprovintsidesse elama. 410.aastal vallutas germaani väepealik Rooma linna Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle 476.aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks Vanaaja lõpp Rooma impeeriumi lääneosades kuulus võim germaani rahvaste kuningatele Impeeriumi idaosas püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all Täname kuulamast !
Hiliskeskaeg: Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. Sajandil põhjustasid Euroopas rahvastikukatastroofi. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. Itaaliast sai antiikkultuuri taassünd. UUEAJA KOIDIKUL Suur rahvaste rändamine (Millal aset leidis? Kes on hunnid? Mis selle tagajärjel muutus?) Rahvasterändamine oli 4.-7. Sajandil.Germaani, Slaavi jt. Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad. Germaanlased Rooma riigi piiridel: o germaani hõimud ja germaani riigid; o germaanlaste ja roomlaste suhted; o romaani keeled. 5.sajandil tungisid Suure rahvasterändamise käigus Rooma riigi lääneprovintsidesse mitmesugused germaani hõimud
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu
esivanemat. Keelkond – keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Keelekontaktid – keeled on kontaktis siis kui nende kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt. Kontaktis olevad keeled mõjutavad üksteist, laenates sõnu, häälikuid ja grammatilisi struktuure. Selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks. 6. Nimeta 5 suurimat keelt. Hiina Hispaania Inglise Araabia Hindi 7. Nim 3 germaani keele läänerühma keelt, 3 põhjarühma keelt, 3 romaanikeelt, 3 slaavi keelt. Germaani lääne – inglise, saksa, hollandi Germaani põhja – taani, norra, rootsi Romaani – portugali, hispaania, itaalia Slaavi – vene, ukraina, poola 8. Isolaatkeel – keel, millel pole ühtegi sugulaskeelt. 9. Nim läänemeresoomekeeled ja 5 soome-ugri keelt. Läänemeresoomekeeled – liivi, eesti, vadja, isuri, karjala, vepsa, soome
Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus). Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944). Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad) 1 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura 5. Milliseid piirkondi rüüstati ja miks? Enamasti seilati mööda jõgesid ja rannaäärt, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset linna Antverpenit. Vallutusretkedel käidi ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel
Sellel ajal avastati palju mereteid ja mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. 3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine. Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed? Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele
NIBELUNGIDE LAUL SISSEJUHATUS! ,,Nibelungide laul" on Saksamaa eepos, mis on pärineb XII ja XIII sajandi vahetusest. Tema autor ja päritolu on tänapäevani teadmata.Germaani kangelaslauludest on ta kõige kuulsam. Traagilise sisuga lugulaul on ühtlasi ka Euroopa kangelaseepostest kõige süngem, kuid samas üks mahukamaid teoseid oma zanris. Tema aluseks on germaani muistendid ja kangelaslaulud. AUTORIST! Lugulaulu autorit pole tänapäevani teada. Ka veel praegu tekib autorist rääkides erinevaid arvamusi. Vaidlusi on tekkinud nii tema sotsiaalse seisundi kui ka hariduse suhtes. Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud
7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 Sissejuhatus Käesoleva allika analüüsi koostasin Lex Frisionumi põhjal. Peale 9. sajandist pärineva nn Friisi Seadusekogumiku (Lex Frisionumi) tuginen võrdlusteks ka teistele toonastele germaani seadustele. Valisin allika analüüsiks Lex Frisionumi, sest juba tema kõige kurikuulsam säte on paljude teadlaste seas ja ka minus tekitanud huvi ja müstikat. Lisaks sellele arvan, et kuigi on palju räägitud Karl Suure (Charlemagne) valitsemisajast ja tema vallutustest, on kahjuks jäänud suurema tähelepanuta tema töö rahvaste ristiusustamisel just rahvaste endi seaduste kaudu, mis just Lex Frisionumi puhul aset leidis.
10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003, lk94. 8 Elise C Otte, lk10 ; Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots
18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled. (5) Rootsi, taani, norra, fääri ja islandi keel. Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled. Inglise(350milj), saksa(100milj), hollandi(20milj). 23. Missugune on romaani keelte algkeel? Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel. Itaalia(40milj), prantsuse(70milj), hispaania(250milj), portugali(135milj) ja rumeenia keel(23milj). 24. Millal ja millest eesti keel tekkis
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva
Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid
Keksaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid)
/ sardi protoromaani kontinentaalne protoromaani / kesk-lääne protoromaani balkani protoromaani / lääne protoromaani kesk-protoromaani 15. Ühtse Romaania lagunemine: suur rahvaste ränne „Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3
Rootsi keel Rootsi keel kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid
kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse.
Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui keskaja kohta kasutada terminit ,,pime keskaeg", siis võiks see sobida vaid varakeskaja kohta. · Suur rahvasterändamine Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena lagunes Rooma riik: Ida-Rooma püsis edasi, Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid (germaani hõimude riigid, tugevaimaks neist kujunes Frangi riik). Suure rahvasterände ,,käivitasid" hunnid, kes ise küll Lääne-Roomat ei vallutanud, ent nende tulek Euroopasse lükkas liikvele Rooma riigi piiride ääres elanud germaani hõimud, kes tungisid (Lääne-)Rooma riiki. · Bütsants Suure rahvasterändamise tulemusena varises Lääne-Rooma riik kokku, asemele hakkasid tekkima mitmed uued riigid
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest -- Sotimaast, Walesist ja Põhja- Iirimaa -- nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Sotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway,
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3
poliitilise ja kultuurilise tähtsuse) Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise (germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile) Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud ja 476. eKr kuulutas üks neist Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks-> Lääne-Rooma keisririigi lõpp. Riigi- ja ühiskonnakorraldus: Keisri võim oli piiramatu Senaator oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks Et vallutussõjad olid lõppenud, muutus orjade hankimine aina raskemaks Ühiskond rangelt seisuslik Dicletianus rajas reservväe, mida vajaduse korral sai suunata ükskõik millisele piirile
pärsia, kurdi, osseedi, afgaani) · india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm) · mitmesugused vähem levinud ja vähem tuntud keeled - traakia, früügia, lüükia jne. Romaani keelte sugulus Franz Bopp, Rasmus Rask, Jacob Grimm. Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat (1853). it. fatto, hisp. hecho, pr. fait, rum. fapt it. latte, hisp. leche, pr. lait, rum. lapte it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte. it
(traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende omapäraks on paelornament (sama, mis filigraan, kuid paksem; katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud). Germaani hõimud hakkasid liikuma 2. saj. p. Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476 kukutas Germaani väepealik viimase Lääne-Rooma keisri. Sellest algab keskaja arvestus. Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid. Viikingid olid Skandinaavia rahvad, kes jäid 11. sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta
tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud
Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada ,,mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud". Herfödr Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin
Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud“. Herfödr – Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu
välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svelased(?), saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele.
Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel
mõistavad. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Kuigi päike tõuseb idast, tõuseb eneseteadvuse sisemine päike läänest ( ega liigu sealt enam itta ). Inimkonna ajalugu algab alles siis kui tekib riik, ning see koht oli Hegeli arvates Hiina. Oma arengu eri etappidel kehastub maailmavaim erinevates rahvastes: kõigepealt idamaa rahvastes, siis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma rahvastes ning lõpuks germaani rahvastes. Tänu sellele kehastumisele saavutavad need rahvad oma aja kohta maksimaalse vaimse arengutaseme ning on mingil ajastul kujundlikult öeldes ajaloolise progressi kandjad. Selliseid mingil ajajärgul juhtivat rolli mänginud rahvaid nimetab Hegel maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid moodustab aga ajaloo perifeeria ning neid iseloomustab arenematus. Sama saatus tabab ka neid rahvaid, kelle maailmavaim pärast neis kehastumist on maha jätnud.
Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad
Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline
Chlodovechi ristis Reimsi piiskop ning ühtlasi lasi end ristida ka Chlodovechi sõjavägi. Seda sündmust loetaksegi ristiusu võiduks, ehkki on selge, et pöördumise põhjused olid poliitilised ja samuti selle tagajärjed: paganlike naaberhõimudega võideldes võitles Chlodovech nüüd õige usu eest. Rist ja mõõk käisid käsikäes. Sõjapealiku ja tema vägede üleminek ristiusule oli massiline ja varakeskaegses Euroopas korduv nähtus. Uue usu võtsid esmalt omaks germaani hõimude pealikud ja sõjavägi ning alles siis lihtrahvas. Uus religioon ületas oma kultuurilt suuresti vana germaani usundi. Kirikul oli arenenud haldusaparaat, ta andis germaani rahvastele kirjaliku kultuuri 7 ning antiiktsivilisatsiooni pärandi. Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus
annaabi.ee 
