,,Ahoi, maa lõunas" Raamat on kirjutatud Enn Kreemi poolt ning välja antud aastal 1977 kirjastus ,,Valgus" poolt. Tegevus toimub raamatus kusagil 1960- 1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi.
Raamatuanalüüs "Ahoi, maa lõunas!" Enn Kreem Ilmunud 1977. a Kirjastus "Valgus" Tegevus toimub u. 1960-1980nendatel aastatel Antarktises. Koolilapsed rajavad Mäemännikule oma polaarjaama. Mäemännik oli pisike männitukk vanast sadamast edelas. Näiteks mängivad lapsed, et "külastavad" populaarset polaarjaama Vostok. Vostok Lapsed jagasid oma ülesanded ja ametid ära: Kristjanist sai laeva kapten ja
Saatanlikud värsid Saatanlikud Salman Rudshie neljas romaan, mis ilmus esimest korda aastal 1988 Maagilise realismi võtmes kirjutatud romaan kirjeldab põhiliselt India päritolu näitlejaate ja nende lähedaste elu ja seiklusi Londonis ja Mumbais. Rudshie on eeskujuna nimetanud Mihhail Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita” Näided “Saatanliku värsid” “Et uuesti sündida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa kõigepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb kõigepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas küll jälle uuesti naeratada, kui sa kõigepealt nutnud ei ole? Kuidas küll võita kallima südant, härra, ilma sügavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti sündida...” Vaevu enne koitu ühel talvehommikul, uue aasta esimesel päeval või selle ringis, langesid selgest taevast ja suurest kõrgusest - kakskümmend üheksa tuhat kaks jalga - ilma et neil langevarju või Tunnustused
Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsiaalseid probleemidele ja valupunktidele
piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. :,: Silver, kus on sinu poisipõnn? Merel sõidab minu poisipõnn, musta lipu all. Silver, kus on sinu sünnipaik? Laeva kajutis mu sünnipaik, musta lipu all. Silver, kus on sinu õige koht? Laevatekil minu õige koht, musta lipu all. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid, koos laevaga. :,: Üksi ma veel kõrtsu laua taga, piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. :,: Merel sõidab minu poisipõnn, ahoi! Silveri laulu kirjutas Tätte ajal, mil ta Vene sõjaväes teenis ning viibis tol hetkel parasjagu Kaspia mere ääres. Sealt ostis ta omale kitarri ning kui oli õppinud seda mängima, siis valmis ka eelpool mainitud laul. Olgugi, et ,,Silveri laul" ei näi olevat kuigi seotud Vene sõjaväega, siis on selles seotud Tätte kirg mere vastu ja tema nägemus ühe maailma tuntuima ilukirjandusliku piraadi Pikk John Silveri elust. Nii nagu ,,Sõprade laul nr
näitab nt suunda või seisundit. Eesti keeles nt maha kukkuma, ära minema, üles märkima, üles tõusma, kinni panema. Inglise keeles run off, wake up, write down, go away. Saksa keeles aufscheiben, ankommen, ausgehen, mitfahren. ülemsaksa laen eesti keeles – Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad. nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja. Keeled: afrikaani Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas. See on Hollandi keelest välja arenenud. Afrikaani keele kõnelejaid emakeelena ~6 miljonit. (pool neist mittevalged). Eristav tunnus on see et
evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, snitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa
Tervitusfunktsioon tervitaja=new Tervitusfunktsioon(RahulikTervitus); Delegaatmuutujale sulgude taha kirjutamisega pannaksegi soovitud funktsioon tööle. tervitaja(); Ja tulemusena näeme sel korral lihtsat "Tere". using System; public delegate void Tervitusfunktsioon(); class Delegaat1{ static void RahulikTervitus(){ Console.WriteLine("Tere"); } static void TragiTervitus(){ Console.WriteLine("Ahoi!"); } public static void Main(string[] arg){ Tervitusfunktsioon tervitaja=new Tervitusfunktsioon(RahulikTervitus); tervitaja(); } } /* D:kodu 606dotnet>Delegaat1 Tere */ 78 Funktsioonide komplekt Mõnikord tuleb talletada terve tegevuste jada. Et delegaatmuutujad käituvad küllalt tavaliste objektide sarnaselt, saab neid ka kogumis (siin ArrayList) talletada ja pärast välja kutsuda.
public class Hoidla
preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo
sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna). Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama, praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust. Saksa laenud on saadud ülemsaksa keelest, mis hakkas 16. sajandi teisest poolest sugenema Eesti linnades alamsaksa keele kõrvale ja tõrjus selle lõpuks hoopis välja. Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks. Saksa laenud on nt aabits, kamm, kett ‘liikuvalt ühendatud lülide kogum’, kirss, kleit,
(väidet, käsku, küsimust jne) Väide (assertion) on tõeväärtust omav lause. Väite kuju võib sõltuda keelest ja ütlemisviisist, mis pole loogika seisukohalt sageli kuigi tähtis. Propositsioon (proposition) on väitlause sisu, mis ei sõltu kujust ega ütlemisviisist. Lausung (utterance) on lause sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga. Lausung ei pea olema tõene ega väär (Nt: Ahoi, teie seal!) Aristotelese järgi loeme väite tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele (korrespondentsteooria) Klassikalises (formaalses) loogikas on otsustus, väide ja lause kasutusel sünonüümidena. Siiani oli jutuks üksikväide ehk lihtväide, mis väljendab ühte tervikmõtet (väitelause kannab ühte sõnumit). Liitväide koosneb lihtväidetest, mis on omavahel sisesõnadega seotud. Lihtväited jagunevad kirjeldavateks ja modaalseteks väideteks (otsustusteks).
List
zdGRkAgEPZBYEAgEPDxYCHwIFDlRlaW5lIHRlcnZpdHVzZGQCAw8PFgIfAgUFQWhvaSFkZBgBBQlMaXN0Vm lldzEPFCsADmRkZGRkZGQUKwACZGQCAmRkZGYC/////w9kVLKSoRqn1MrZC+35ky9yWWWfyRqUOc6cFj/K4 Vg3B/Y=" />
