Gooti ja romaani kunst (0)

Gootika : domineerisid feodaalsuhted
seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul)
feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid
lõppesid ristisõjad ( 1096 -1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega
Must Surm ( 1348 -50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd
Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused .
Arhitektuur : ehitussüsteemi muudatus, kirik : skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv.
II korruse trifoorium , ülemiste korruste valgmik , aknad põhiline osa seinast , seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraažid.
Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik , hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik , gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis -gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster . Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused , säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud .
Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne
Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana , suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad.
Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad . Firenze toomkirikud.
Saksamaa: gootika jõudis hilja , valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine , kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid.
Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik ( terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste , Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva.
Kujutav kunst : alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst : miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid – Berry hertsogi palveraamat.
Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine , seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat
Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad -väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal (kiriku) arhitekt . domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika ; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid ), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all – basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid (altari asupaik ), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum (koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad , matmine); sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid ; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal valgmik(kesklöövi akende osa); trifoorium pasku müüri sees olev kitsas käik, avaneb kesklöövi suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv – petikkaar(ümarkaareline nišš); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid – kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid – 4nurksed kindlustused , kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon
Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki – protorenessanss; Saint- Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia- Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal ; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la- Grande (skulptuuridega fassaad ); Kesk-Pr.: Auvergne koolkond – empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal, Burgundia koolkond – basiilika; Cluny klooster –suurim romaani kirik (5lööviline)
Inglismaa: levinuim Normandia ehituskunst; pikaksvenitatud põhiplaan, tugevalt eenduvad külglöövid; Durcham, Rochester, Southwell, Gloucester katedraalid
Hispaania : valitsev araabia kunst; mauride mõjud, Kataloonia Narbonne piiskopkond ; Santiago del Compostella kloostrikirik
Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia : algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma : ehituskunstis tõstine tagasilöök
Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud)
Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj
Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal( raamatumaal ) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad , apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon
Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti tuntud piiskop Aethleworld oma benediktsionaaliga (õnnitulsvormelite kogu)
Itaalia: mosaiigikunst – Bütsantsi meistrid, ka seinamaal, Monte Cassino klooster
Saksamaa: õitseng 10.saj.lõpp – 11.saj.algus, illustreerti ka ilmaliku sisuga käsikirju
Skulptuur : keskajal skulptuur oli arhitektuuri kaunistuseks, taassünd uuesti 11.saj lõpus, kaunistati portaale ja fassaade, erinevad koolkonnad Langudoc keskus oli Toulouse ja Burgundia antiigi elemendid, (Edela-Pr.maa Norte -Dame-la-Grande, Poiters)