Loire'i oru lossid Tanel Kaldma XI klass Loo Keskkool Loire'i oru lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid 16. saj. piki Loire'i jõe kaldaid. Arvukad lossid on uskumatult muinasjutulised ja lummavad. Kuulsamad on: Chambord'i loss, Fontainebleau loss ja Château d'Amboise. Loire'i Jõgi ja arvukad lossid . Chambord'i loss Ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus ja renessanslike palazzode jooned. Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist.
Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja Alarich II :rahuleping 1234-Philippe II Auguste vallutas linnuse Alaealine troonipärija Louis XI Pacello Mercogliano-itaalia aed Charles VIII-turniir Francois I lõpetas ehitustööd Kutsus Leonardo da Vinci Villandry Ainulaadsed aiad
Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
tuginevad ajaloolistele lahingukirjeldustele. Nagu ikka, ei rahuldunud Leonardo sellegi hiigesuure seinamaali tegemisel vanade järeleproovitud võtetega. Ta otsustas kasutada õlivärve lihvitud krohvil. See tõi aga peagi kaasa palju tehnilisi probleeme. Värv ei kuivanud ära ja hakkas laiali jooksma, arvatavasti seetõttu, et ei jäänud korralikult krohvile püsima. Lõpuks jättis Leonardo maali lihtsalt pooleli. 1506. aastal kutsus Milano prantsusest kuberner Charles d`Amboise Leonardo jälle Milanosse tööle. Leonardo võttis kutse rõõmuga vastu ning veetis järgmised kuus aastat Milanos, viibides vaid 1507-1508. a lühikest aega Firezes. Ta viis lõpule ainult üksikud maalid. Suurem osa tema ajast kulus teadusuuringutele, sealhulgas anatoomia tundmaõppimisele hospidalis. Milanos sa Leonardo Prantsuse kuninaglt Louis XII-lt heldekäeliselt palka ja võis teha enamvähem seda, mida soovis. Ta andis nõu arhitektuuri ja kanalite ehitamise alal.
põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda. Ta stiil muutus eriti populaarseks 18s teisel poolel. Veel arhitekte : Sanmicheli?, Sansaisho, da Cldine Zerlio? Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia
tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 2 Leonardo sai 1503. aastal Firenze raelt tellimuse maalida Palazzo Vecchio saali seinale üks maal Firenze ajaloost ning teemaks valis ta Anghiari lahingu. Teos jäi lõpetamata, kuid 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle. Milanosse asus Leonardo taas 1506. aastal Milano kuberneri Charles d´Amboise kutsel. Seal lõpetas ta oma kuulsaima maali ,,Mona Lisa" (1508), mis asub Louvre´i kunstimuuseumis Pariisis. Itaalias on maal tuntud La Gioconda nime all. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega" ning ,,Leda luigega". 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. Teda on nimetatud suurimaks inseneriks, keda ajalugu tunneb. Tema säilinud käsikirjadest on leitud
(Albrecht Dürer) Milliseid kunstiliike viljeles? Mis eristab puulõiget ja vasegravüüri?(Aadam ja Eva) Kust pärit mõjutused ühendas Albrecht Dürer oma loomingus? Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer- graafika ja maalikunst 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj?(Louvre) Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le- Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
C. Lotti kuulsaim kavand oli Madridi ehitatud Bueno Retiro palee.Olulisem oli palee juurde rajatud park, mis on tänaseni säilinud, asub botaanika aed. Pargis oli erakutemajkesed, ermitaazid-kui aiamajad, kus elasid õukondlased, kuhu liitusid väike parteraed, labürint, grott, kabel. Prantsuse renessansiaed Alguses sõltus samuti Itaalia mõjudest. Charles VIII alustas ehitustega ja tema tööd jätkasid Louis XII ja Francois I. 1. Charles VII ajal renoveeriti Amboise loss ja uute printsiipide alusel tagasihoidlik aed. Itaalia arhitekti Pacello da Marcogliano poolt. 2. Louis XII ajal kavandas a. P. da Marcogliano kavandas ka Blois lossi aia. Aed jagunes itaalia mõjude järgi üksteiset sõltumatuteks osadeks. Eri aia osad olid üksteisest eraldatud müüride, , galeriide ja pergolatega. Mingit arhitektuurilist seost hoonel ja aial ei olnud. b. Gallioni lossi aed Roueni lähedal
Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism. Tuntumad kõrgrenes. Arhitektid: Maderna, Sansorvino, Sanmichele, Tullaporto · Prantsusmaa renes. tuli läbi sõjakäikude. Algust loetakse 1494 Louis XIII naases Napolist ja tõi kaasa Itaalia kunstnikke. Alustati Amboise lossi ehitamist, millele järgnes Blois trepi juurdeehitus. Vararenes. e. Francois I stiili parimaks näiteks on Cambord'i loss, millega kujuneb välja spetsiifiline Prants. Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad, kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse. Le Breton projekteeris Fontainebleau lossi. Kõrgrenes. 1535-1580 reisisid Prants. meistrid ise Itaaliasse uurimaks antiigi varemeid. LESCOT (1510-1578) alustas Louvre ehitamist
10 PRANTSUSMAA KUNST 15. JA 16. SAJANDIL ARHITEKTUUR Ideeliselt väga sarnased Itaalia renessansiga, kuid ajapikku kujunes välja täiesti oma stiil. 15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud. Prantsuse renessanssarhitektuuri arngut mõjutasid eelkõige kuningate ja aristokraatia tellimused. Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus. Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia
näiteks Villa Rotonda - 18.saj lõpul, kui algas reaktsioon baroki vastu, tõusis tema looming eriti ausse - tal oli palju järgijaid- palladionistid - San Giorgio kirik Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I o Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois'i lossi keerdtrepp o Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega o Le Breton- Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj
Siin tekib tal huvi hüdraulika vastu, kavandab dekoratsioone ja pidurõivaid õukonnapidustusteks ja kavandas Romorantinis asuva palee jaoks terve kanalisatsioonisüsteemi. Üsna kindlalt võib väita, et kuningas nõudis kuulsalt kunstnikult ka uusi maale, ent haiguse süvenemine, mis põhjustas parema käe täieliku halvatuse, ei lubanud Leonardol enam uusi meistriteoseid luua. 2.mail 1519. aastal Amboise`is kuulus maalikunstnik Leonardo da Vinci suri oma õpilaste Francesco Melzi ja il Salaino juuresolekul. Suurema osa tema varandusest pärisidki tema õpilased. 2. LOOMING 2.1 MAALIKUNST Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi
ta töötas a-ni 1478.a. Tema varased tööd on õpetaja mõjutustega, tema varastes töödes ilmneb juba väljendusvahendina sfumaato, pehmete värviüleminekutega maalimislaad. 1482.a-l asus maalikunstniku, kujurina ja sõjatehnilise insenerina tööle Milano hertsogi juurde. 1500.a. naasis ta Firenzesse. 1513.a.-st elas ta Roomas, kus ta erinevalt Raffaelist ja Michelangelost ei täitnud suuri tellimusi. 1517.a-l asus ta Prantsuse kuninga François I kutsel elama Amboise lähedal asuvasse Cloux' lossi, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Oma maalide ja joonistustega, samuti ka teoreetiliste käsitlustega maalikunstist avaldas ta mõju mitmetele kuulsatele kunstnikele Coreggiost ja Raffaelist kuni P.P. Rubensi ja Rembrantini, kelle hele-tumedat maalimislaadi Leonardo oma teostes ennetas. Maalikunsti kõrval tegeles ta tehnikaalaste, arhitektuuriliste ja loodusteaduslike uurimustega ning kavandas mh. kindlustusi ning alles sajandeid hiljem
Villa Madama, Rooma (1517-) Raffael (e Raffaello Santi) (1485-1520), Giulio Romano, Antonio da Sangallo jr (1483-1546) Villa Medici, Fiesole Michelozzo de Bartolomeo (1396-1472) Villa Sandolfi Raffael Prantsusmaa Amboise' lossi aed (Charles VIII ajal) Pacello da Mercogliano (surn. 1534) Blois' lossi aed (Louis XII ajal) Pacello da Mercogliano Gailloni lossi aed, Rouen (16. saj) Pacello & Piero da Mercogliano Vallery lossi aed Charleval' lossi aed (16. saj keskel) Jacques-Androuet du Cerceau (1510-1584)
Kalvinistide eesotsas seisid Kapetingide kõrvalharust pärit Bourbonid, kes valitsesid Hispaania ja Prantsusmaa piiril asuvat väikest Navarra kuningriiki. 1560. aastal üritasid Bourbonid vandenõu abil ,,vabastada noor kuningas Guise'de türanniast." Kuningas kavatseti kinni võtta, Guised võimult kõrvaldada, kutsuda kokku generaalstaadid ning avada tee protestantismile. Vandenõu ei õnnestunud. Selle juhid, kes ei jõudnud põgeneda, poodi üles Amboise' kuningalossi müüridele. Samal aastal kuningas François II ootamatult suri ning troonile tõusis tema 10-aastane vend Charles IX [156074]. Olukorra lepitamiseks kutsuti esimest korda pärast 1504. aastat taas kokku generaalstaadid. 1560. aastal Orléansis kokku tulnud seisuste esindusel kodurahu saavutada ei õnnestunud. Katariina di Medici oli usuküsimustes üsna ükskõikne, kuid kuningavõimu tugevdamiseks pidas vajalikuks
annaabi.ee 
