Karolingide renesanss (0)

Karolingide renessanss
Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel . Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan.
MAALIKUNST
Peamiseks oli miniatuurmaal . Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel)
Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar)
Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst,
Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega ( Kuldne psalter)
Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud.
ROMAANI STIIL
iseloomustas:
10.-12. sajand
*Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja.
*Ühiskonna jagunemine kolme seisusesse, kellel igaühel oli oma funktsioon ( vaimulikud - ülesandeks oli palvetada, feodaalid - ülesanne võidelda või kaitsta kõiki, talupojad - kelle ülesandeks oli ühiskonna ülevalpidamine)
*Rüütli ideaali või moraali kõrgaeg( au ja truudus)
*Euroopat ühendavaks jõuks sai katoliku kirik . (Enamus euroopat oli ristiusu vastu võtnud. Enamus EU oli ristiusuline va läänemere idakallas )
*Valitses naturaalmajandus (kaubalisrahalised suhted olid nõrgad)
*Feodaalse killustatuse ajajärk- pidevad omavahelised sõjad.
*Hakkasid välja kujunema tänapäeva euroopa osade riikide alused.(saksamaa prantsusmaa itaalia inglismaa skandinaaviariigid) Tekkis püha saksa rooma keisririik 962 ja vana vene riik
ARHITEKTUUR
Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst . Põhiliseks ehitustüübiks oli basiilika . Koosnes külglöövidest, pealöövist, põikilöövist e. transeptist, pealöövi ja transepti ristumiskohast- nelitisest, altar asus poolkaare kujulises apsiidis, apsiidi ja transepti vahele sageli moodustus omaette ruum- kooriruum , mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa . Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid . Keskmise osa empoorid või trifoorium- kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid . Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited:
Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik . Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la-Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik.
AJASTU ISELOOMUSTUS
KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM
GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM
ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL
gooti arhitektuurisüsteem
sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna.
Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese-fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik . Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraažidega.
arhitektuurinäited
Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de- France -prantsusmaa süda-prantsuse kuninga domeen .
Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik . Ehitamise algataja oli abt Suger .
Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid
Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163.
1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320 .
Kõrg- gootika : suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal , kus on säilinud vitraažid originaalis.
Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada
Reims'i katedraal
Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik , sest ehitamist alustati pikihoonega
Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster.
Hilisgootika flamboyaut stiil. Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar , tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen 'i katedraal.
Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused , tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed.
INGLISMAA
Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens , kes tegi esimese gootistiilis hoone.
Inglise gootikat jagatakse perioodideks:
*vana inglise stiil( early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept , massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid.
*dekoreeritud stiil(decorative style) kuni 14. saj. keskpaigani. Võlvid omandavad komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N: Yorki ja Exeteri katedraalid.
*perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine. Gloucesteri katedraal, Kings College kabel.
Madalmaad moodustasid ühtse terviku. Belgia gootika oli inspireeritud Prantsusmaa omast.N: Tourne katedraal ja Brüsseli ja Brücke raekojad.
Itaalia. Gootistiil tuli prantsusmaalt, kujundati väga omapäraselt ringi. Romaanielemendid püsisid kaua elujõulised.N: Siena ja Firenze toomkirikud. Milano katedraal- kõige mahukam gootistiilis ehitus üldse.
Itaalia profaanarhitektuuri silmapaistvamad näited on palazzod - jõuka linnakodaniku või üliku linnaelamu. Reeglina kahe, harva kolmekordne . Mõeldud ka kaitseehitisena. Reeglina oli teenistusliku otstarbega. Firenzes Palazzo Vecchio, Veneetsias doodžide palee (valitsejate palee)
HISPAANIA JA PORTUGAL
Gootika tõid Hispaaniasse tsistentslased. N: Toledo, Leoni ja Barcelona katedraalid.
SAKSAMAA
Prantsusmaalt ja Itaaliast . Ehitati hästi palju. N:Magteburgi, Kölni, Strassbouri, Freiburgi, Kulmi katedraalid.
Alam-Saksamaal oli telliskivi arhitektuur. N: Maarjakirik Lübeckis, Saksa ordu meistri kindlusloss Marienburgis.
EESTI
13. sajandil lülitus Eesti Euroopaliku kultuuri sekka, kirikute ja linnuste ehitamine. Kiviarhitektuur. N: Toomkirik , Niguliste, Oleviste , Pühavaimu, Tartus Toomkirik ja Jaani kirik. Haapsalus piiskopilinnus, Kuressaare linnus, väiksemad maakirikud.
GOOTI KUJUTAV KUNST
Skulptuur oli arhitektuuri teenistuses, aga endiselt polnud proportsioonid paigas. Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused.
Maalikunstis kõige silmapaistvamaks oli klaasimaal e vitraažikunst. Originaalis Chartlei katedraali vitraažid. Miniatuurmaalis on kõige silmapaistvamad kolm venda Linburgi ja Berry hertsogi palveraamat. Itaalias oli tahvelmaali meistriks Giotto , kes tähistab ka üleminekuetappi gootilt renessanssile, kelle töödes oli tunda perspektiivi elemente.