-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...
; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr...
Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik)...
(Vaga 2004: 473) François I ajal hakkab toimuma ka üleminek Prantsuse kõrgrenessanssi (1535-1580). Siis kaovad või töötatakse läbi kõik gooti elemendid ja arhitektid pole enam sõltuvad Itaalia renessansi arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant . (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8...