Keskaegne hoone lõhuti maha ning kavas oli ehitada 4 tiivast koosnev hoone, paviljonidega nurkades. Läänetiiva fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest e. mezzaninost. Lõplikult valmis Louvre 19. saj, kus arhitektid on püüdnud järgisa Lescot stiili e. Louvre stiili. DEBORNE (1510-1570) projekteeris Anet lossi Henry II tellimisel Diane Poitiers'i jaoks. 1553 Tuiliers'i (Pariisi kommuuni ajal hävitati) lossi ehitamine, mis ühendati Louvrega galeriidega. BULLANT (1515-1578) jätkas Tuiliers'i lossi ehitust, kuid teda seostatakse peamiselt Ecaueni lossiga, kus esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse. · Madalmaad levis läbi Prants. 16. saj keskpaigas kujuneb välja oma stiil. FLORIS Antverpeni raekoda, de Key Leideni raekoda. · Saksamaa saavutused jäid tagaplaanile. Iseseisvat renes stiili ei suudetud kujundada. Valitsesid
Hector Sophier’ poolt ehitatud Saint-Pierre’i kiriku kooriosa Caenis. (Vaga 2004: 473) François I ajal hakkab toimuma ka üleminek Prantsuse kõrgrenessanssi (1535-1580). Siis kaovad või töötatakse läbi kõik gooti elemendid ja arhitektid pole enam sõltuvad Itaalia renessansi arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse. Prantsuse kõrgrenessansi tuntumad arhitektid on Lescot, Delorme ja Bullant. (Vaga 2004: 474) Pierre Lescot’(1510-1578) olulisimaks tööks oli Louvre’i lossi ehitamine pärast 1546. aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8
a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr
eriti kuulus Francois I galerii o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik)
Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka kõrgete tornitaoliste paviljonidega küllaltki raskepäraselt mõjuva Tuileries` lossi (alust. 1553, ei lõpetatud, praeguseks hävinud). Delorme võttis esimesena kasutusele ka nn. prantsuse samba, mille tüves koosneb vaheldumisi silindrilistest ja prismaatilistest elementidest. Hoone terviklik ja harmooniline lahendus sai aluseks ka kolmanda kõrgrenessansi meistri Jean Bullant`i (1515-78) loomingus. Meistriteoseks peetakse väikesemõõtmelist Chatelet` lossi (16.saj. 60.aa.), kus renessansile iseloomulik orderisüsteemi rakendamine on kooskõlas puht-prantsuspäraste joontega: kõrget katust liigendavad teise korruse aknad, mis ulatuvad üle katuseääre ja murravad sellest viiluga läbi. Lisaks ülakorruse akendele lõikab peasimsi horisontaalse joone läbi ka fassaadi keskosa rõhutav kahele sambapaarile toetuv kaar. Hilisrenessansi (16.saj. viimane veerand, 17
annaabi.ee 
