Materiaalne kriteerium on on seotud maailmavaatega ja adresseeritud pigem PS koostajatele, kes peavad otsustama, milliseid positsioone põhiõiguste kataloogi garantiidega kaitsta, milliseid mitte. Liberalismi ideest kantud materiaalne kriteerium osutab siiski õigusega sellele, et õiguste kataloog, mis ühtegi vabaduspõhiõigust ei sisalda, ei vääri põhiõiguste kataloogi nimetust. Teatud mõttes positiveerib § 10 sellega ka materiaalse põhiõiguse mõiste, sest kaitstud peaks olema eelkõige just see, mida kaitsevad ka inimõigused. Formaalsel põhiõigusel tuleb vahet teha ka kitsamal ja laiemal tähendusel. Formaalses kitsamas tähenduses on põhiõigused kõik PS II ptk.-is sätetstatud õigused, olenemata sisust, sest II ptk-I pealkiri ütleb meile, et tegemist on põhiõigustega. Formaalses laiemas tähenduses on põhiõigused kõik PS-s sisalduvad subjektiivsed õigused,
eri viisil:seadusega reservatsioonita põhiõigused-põhiõiguse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil. Lisaks selle tuleb arvesse võtta proportsionaalsus põhimõtet PS 11. Põhiõiguste rikkumine- ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise
TS § 18. Riikliku järelevalve erimeetmed Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. VABADUSÕIGUSTE RIIVE PS-PÄRASUSE KONTROLL • Nimeta põhiõigusnorm - PS § 26 ! • Leia põhiõiguse kaitseala ehk keda ja mida põhiõigus kaitseb - igaühe vabadus eraelulisele puutumatusele - kaitseb üldsättena kogu eraelu. Vt ka PS § 26 kommentaarid! • Kas kontrollitav suhe on kaitsealaga hõlmatud e. kas tegu on asjakohase põhiõigusega? Jah, tegu on asjakohase põhiõigusega, kuna isiku seisund vältida soovimatut füüsilist kontakti teiste isikute on poolt on hõlmatud PS § 26 kaitsealaga – eraelulise puutumatusega • Kas põhiõigust on piiratud
• Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine • Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda • Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine • Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine mõne teise põhiõiguse või mõne muu põhiseadusliku väärtuse tõttu • Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus • Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
2) kogu seaduse eesmärk ja mõte - on seotud seaduse eesmärgi ja mõttega, ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. 3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride ületamise keeld kehtib valikudiskreditsiooni (õiguslike tagajärgede valik), mitte
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. 5.1. PS ei ütle sõnaselgelt, mida tähendab „juriidiline isik”. Tegemist on seaduse tasandi mõistega, millel on õiguskeeles väljakujunenud tähendus. Juriidiline isik on abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime. Siiski ei kattu PS mõistekasutus seaduse mõistekasutusega. Erinevus PS ja seaduse juriidilise isiku mõistete vahel
informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides." Poliitilise välireklaami keeld on vastuolus põhiõigusega levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Nimetatud õigus on põhiseaduse kohaselt igaühel, kuid Riigikogu valimise seaduse paragrahvi 51 alusel on see õigust piiratud aktiivse agitatsiooni ajal. Põhiõiguse piiramine seisneb poliitilise välireklaami teostamise kui informatsiooni levitamise keelus. Põhiseaduse paragrahvis 45 on samuti väljatoodud, et seadus võib põhiõigust piirata, kui see on teatud asjaolude kaitseks avalik kord, kõlblus, teiste inimeste õigused ja vabadused, tervis, au ja hea nimi. Ükski neist loetelus esinevast määratlusest pole aga kohaldatav välireklaami keelu suhtes. Seega piirab Riigikogu valimise
Inimestel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda inimeste otsustesse. Kui valmistel osalemine oleks kohustuslik , siis oleks valmisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste arvamus, kuid ma leian ,et valmistel osalemine kohustuslikuks muutmine ei ole õige tee selle saavutamiseks, sest see tooks kaasa inimeste ühe põhiõiguse, valmikuvabduse, piiramise. Valimisaktiivsus peaks kasvama selle najal , et inimestele tehakse selgitustööd nende hääle olulisusest , mitte aga seetõttu , et nad kardavad karistada saada . Ma usun , et valmistel osalemine peaks seega olema õigus, mille kasutamist soositakse, mitte kohustus, mille täitsmata jätmist karistatakse. Töö hinnati 15 punktile.
Kummutades puhtalt liberaalse riigikontseptsiooni, ei pea paika ka selle alusel rakendatav põhiõiguste materiaalne määratlus. Sama kehtib ka kõigi teiste riigikontseptsioonide kohta. Materiaalne kriteerium muutub seega ebaadekvaatseks, kui selle aluseks olev riigikontseptsioon vaidlustatakse. Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused, nagu põhiseaduse §-d 57, 60 lg 1 laused 2, 3, 4 ja lg 2 ning 124 lg 2. 1.2. Vabadused Põhiseaduse tekst mainib vabadust, mitte aga põhivabadust. Siiski tuleb lähtuda
peaministri umbusaldajad uue peaministri kandidaadi ning kui parlament teda toetab, loetakse senine peaminister ja valitsus ametist tagandatuks. Vabariigi Valitsus võib ise tõstatada usaldusküsimuse, sidudes sellega mõne tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub VV tagasi. 10. Kohus ja kohtumenetlused 10.1 Põhiõigus ausale õigusemõistmisele ja tõhusale õiguskaitsele: PS sätestatud üldise põhiõiguse eeldus on, et kaebust, hagi või taotlust vaatab läbi kohus, mis vastab PS nõuetele, st mille pädevuses on õigusemõistmine ning mis on sõltumatu ja erapooletu. Põhiõiguste lünkadeta kaitse tagamiseks on eelistatav asuda seisukohale, et üldise põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele esemelisse kaitsealasse kuuluvad ka põhiseaduse need sätted, mis sätestavad kohtukorralduse põhimõtted.
riskiksid palju rohkemate inimeludega. Seetõttu sätestab päästeseadus §21 lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide ojade ja jõgede tõkestamine. 1) päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seega, antud maja mahalammutamine on õigustatud vaid juhul, kui see ennetab suurema katastroofi ning säästab inimelusi. 1. Sobivus Tulekahju ohustab paljude inimeste elu ning vara, kuna tuli võib levida hotelli ja põleva maja vaheliselt majalt hotellile ning võib selle süüdata. Oludehinnang põhineb tuulesuunast, kiirusest, ilmastikust ning keskmisest majast. 2
3. Klassikalised põhiõigused- on saanud oma alused alates 17. saj. – Thomasius, Montesquieu, Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste 1. Põhiõigus-. - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. - Formaalne *kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II peatükis. *laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega.
ülekaaluka avaliku huviga seonduvaid küsimusi, või on tegemist üksnes inimeste uudishimu rahuldamisega. Viimasel juhul tuleb Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul väljendusvabadust tõlgendada kitsendavalt. Eraelu puutumatuse kaitse on kohtu hinnangul fundamentaalse tähendusega iga indiviidi personaalsuse arengu mõttes ning eraelu kaitse peab ulatuma privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku sotsiaalset dimensiooni. Isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse tagamisse tuleb suhtuda seda tõsisemalt, mida rohkem uued informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe edasist levitamist (salvestamist, kopeerimist, järgmistel veebilehtedel avaldamist jne) võimaldavad. Eestis jõustus 01.01.2008 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) uus redaktsioon, mille § 11 lg 2 sätestab nn ajakirjanduse klausli: "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta
isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused.
seotud õigustatud huve; – ametiasutuse kohustust põhjendada oma otsuseid. • Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. • Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles. Tutvu hea halduse põhiõiguse tausta ning EL vastava kohtupraktika ülevaatega! Tutvu EL liikmesriikide hea halduse põhimõtete võrdleva analüüsiga Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001 • Miinimum: seaduslikkus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus • Täiendavalt: – kohustus olla teenindamisele orienteeritud – kohustus selgitada asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest
Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste tagamise mõiste hõlmab PS § 14 tähenduses põhiõiguste aktiivse rikkumise keelu kõrval ka põhiõiguse adressaadi kohustuse tegutseda. Viimasel juhul rikub põhiõiguse adressaat põhiõigust tegevusetusega. PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad õigused saada riigilt kaitset kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest ehk seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Laiemas tähenduses kaitset peab Riigikohus silmas siis, kui on juttu kohaliku omavalitsuse
teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused.
Põhiõigusvõime on reeglina igaühel. Põhiõigusvõimest tuleb eristada võimet oma põhiõigusi iseseisvalt ja oma vastutusel kaitsta. Alaealistel on küll põhiõigusvõime, kuid tema õigusi kaitseb üldjuhul tema esindaja. 18.3.2 Juriidilised isikud Juriidiliste isikute põhiõigusvõime määrab kindlaks PS § 9 lg 2, mille kohaselt laieneb põhiõigus juriidilistele isikutele juhul, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastava põhiõiguse olemusega. Seega ei ole juriidilised isikud loomulikud põhiõiguste kandjad nagu inimesed. PS 9 lg 2 ei tee vahet Eesti ning välismaa juriidilistel isikutel. Juriidiliste isikute üldine eesmärk on üldjuhul nende taga seisvate isikute huvide teostamine. Põhiõiguste kaitse laieneb üldjuhul kõikidele juriidilistele isikutele, mis on loodud kaitsma erahuvisid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on olukord keerulisem,
jäänud, pannakse sundvaliku ette ning kõige kergem on ju süüvimata teha otsust just selle poliitilise erakonna poolt, kes kõige rohkem ilusaid asju lubab. Kui valimistel osalemine oleks kohustuslik, siis oleks valimisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste arvamus, kuid ma leian, et valimistel osalemise kohustuslikuks muutmine ei ole õige tee selle saavutamiseks, sest see tooks kaasa inimeste ühe põhiõiguse, valikuvabaduse, piiramise. Valimisaktiivsus peaks kasvama selle najal, et inimestele tehakse selgitustööd nende hääle olulisusest, mitte aga seetõttu, et nad kardavad karistada saada. Ma usun, et valimistel osalemine peaks seega olema õigus, mille kasutamist soositakse, mitte kohustus, mille täitmata jätmist karistatakse.
Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõigustee rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Absoluutseid õiguseeid piirata ei saa: õigus elule, ei tohi piinata, ei tohi pidada orjuses. Mitmeid õigusi tohib aga seaduse alusel piirata, kui tegu on teiste isikute kaitse või õigusemõistmisega/avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmisega. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused- Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused- laienevad riigi kodanikule Inimõigused- sünnipärased õigused, mis ei sõltu rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15. Põhiõiguste isikuline ja esemeline kaitseala Esemeline: põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund
..............54 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................54 Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust lähtudes piiriklauslist. Üks näide juurde. 10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus.
praktikas tähendab see, et vahistatu viibib oma kambris 23 tundi ööpäevas. Samuti sätestab lõige 3 ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate eraldihoidmise. Lõige 5 annab vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3
Selleks, et tuvastada, kas tegemist on võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, tuleb moodustada kaks võrreldavate isikute gruppi, mitte igasugune erinev kohtlemine pole ilmtingimata võrdsuspõhiõiguse rikkumine. Võrdsusõiguste juures saab rääkida positiivsest diskrimineerimisest, st. tegeliku ebavõrdsuse tasandamiseks antakse ühele grupile soodustusi, teisele mitte. 146. Liberaalsed õigused ja sotsiaalsed õigused. Iseloomustage Põhiseaduse § 28 lg-s 2 nimetatud põhiõiguse (õigus riigi abile) piiramise kohtuliku kontrolli võimalusi. Liberaalsed õigused on vabadus- ja kaitseõigused, mille puhul isik saab nõuda riigilt kaitset. Sotsiaalsete õiguste olemuseks on nõudeõigus riigi vastu, selleks et saada riigilt teatavat hüve (pensioni, toetus vm rahalist abi, abi kutseõppel tööjõuturul). PS-s pole kirjas sotsiaalabi suurust ega selle saamise tingimusi ega ka abi konkreetseid liike. Selle
parlamendile. See, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa delegeerida edasi täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli alustes tingimustes. Kvalifitseeritud parlamentatsioon. Erand §104 lg2, §106 lg1. Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis. Mis on oluline? Olulised on eelkõige põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Täpsustused võib delegeerida täitevvõimule. Seadusliku aluse põhimõte igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus, need tulenevad kõigist põhiõigustest. Kaasuse lahendamisel alustatakse kõige alumistest aktidest, põhiseadus jääb viimaseks. Madalama õiguse kohaldamise prioriteet. Sõltumatute kohtude poolt tagatav õiguskaitse Kohtute garantii §15 lg1 Kohtu poole pöördumine tähendab, et on õigus asi läbi vaadata sisuliselt. Väike individuaalkaebus võib minna igasse kohtusse ja nõuda seal mingi normi PS vastaseks tunnistamiseks.
Lorenz von Stein (Prantsusmaa sotsiaalse liikumise ajalugu) b) Positiivõiguslik areng 1832 Belgia põhiseadus sätestab igaühele sotsiaalsed garantiid 1918 tööliste ja talupoegade õiguste deklaratsioon Venemaal 1936 stalinlik konstitutsioon 1919 vabariigi valitsemise ajutine kord II põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste mõiste 1. põhiõiguse mõiste See ei ole üheselt määratletav. Põhiõiguse mõistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mõiste ● formaalne mõiste jaguneb formaalne KT - kõik põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused ● formaalne LT – kõik põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused (nt § 57) kõige praktilisem definitsioon 25
kristlikud mõjutused b) Positiivõiguslik areng 1831 Belgia isikul on õigus saada riigi ühismaksukassast toetust juhul kui tal muud võimalust toimetulekuks ei ole 1918 tööliste ja talupoegade õiguste deklaratsioon Venemaal 1936 stalinlik konstitutsioon 1919 Eestis - vabariigi valitsemise ajutine kord ( § 7) II põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste mõiste 1. põhiõiguse mõiste See ei ole üheselt määratletav. Põhiõiguse mõistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mõiste - formaalne mõiste jaguneb formaalne Kitsam Tähendus - kõik põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused - formaalne Laiem Tähendus põhiseaduse teise peatüki ja muudes peatükkides sisalduvad õigused (siis kui isikul on riigi vastu õigus millelegi)
o Asutatud 1919.a. o EP nõukogu o EP president Rahareformid: o 1928 (margalt kroonile) o 1992 (rublalt kroonile) o 2011 (kroonilt eurole) Võimude lahusus: o Seadusandlik võim o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused o sotsiaalsed ja majanduslikud õigused o solidaarsusõigused Põhiõiguste liigid sisu järgi: o vabadusõigused o võrdsusõigused o õigused riigi positiivsele tegevusele Põhiõiguse kandjad ja adressaadid: o Põhiõiguste kandjad füüsilised isikud juriidilised isikud
Fichte Karl Marx/ Friedrich Engels Lorenz vo Stein(Prantsusmaa sotsiaalse liikumise ajalugu) b) Positiivõiguslik areng 1918 tööliste ja talupoegade õiguste deklaratsioon Venemaal 1936 stalinlik konstitutsioon 1919 vabariigi valitsemise ajutine kord II põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste mõiste 1. põhiõiguse mõiste See ei ole üheselt määratletav. Põhiõiguse mõistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mõiste - formaalne mõiste jaguneb formaalne KT - kõik põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused - formaalne LT põhiseaduse teise peatüki ja muudes peatükkides sisalduvad õigused - põhiõigused materiaalses tähenduses on need õigused, mis kuuluvad riigi
- Eestlase omadus § 36 III - Vanema omadus § 27 III; § 37 III - Abikaasa § 26 II - Töötaja, tööandja § 29 V - Autor § 39 - Vähemusrahvus § 56 - Alaealisus - Põhiõigusvõime võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east - Põhiõigusealisus iga põhiõigust iseseisvalt teostada - Põhiõiguse olemus füüsilise eksistentsiga seotud õiguste teostamine sõltumata east + Poliitilise protsessiga seotud ja majanduslikud õigused + Vanemate põhiõigused + Kaalumine - Loobumine Loobumises on alati vabatahtlikkuse element! - Mõiste loobumisega on tegemist siis, kui ilma teie nõusolekuta oleks tegemist põhiõiguste rikkumisega
Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa). Variant 2 1. Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis! Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2. Kuidas te liigitate põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi riigiõiguses? Tooge näide ühest põhiseaduslikust vabadusõigusest. Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada: a) Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused) b) Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused) Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse
18.4 Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine
Üksnes põhiseadusliku printsiibina on aga oht, et õigus võrdsele kohtlemisele kui üks põhilisi inimõigusi jääb vaid deklaratiivseks sõnakõlksuks. Seetõttu on vaja reguleerimist ka eraldi seaduse tasandil, nii nagu seda on tehtud mitmete teiste põhiõiguste puhul (nt tööõigus, õigus tervise kaitsele, õigus haridusele, perekonna ja laste kaitse, jne). Varasemalt on olnud levinud arusaam, et õigust võrdsele kohtlemisele saab kasutada vaid koostoimes mõne teise põhiõiguse või vabadusega. Samas on hea, kui võrdsele kohtlemisele kui eraldiseisvale põhiõigusele ning kaitsele diskrimineerimise korral saab toetuda konkreetse eriseaduse alusel, kuna teiste seaduste kontekstis võib võrdse kohtlemise põhimõte jääda tahaplaanile või ei osata näha seost. Võrdse kohtlemise printsiibi sisustamisele ja edendamisele, soo alusel diskrimineerimise erinevate vormide keelamisele ning kaitsele keelu
Kaitseala: mida kaitseb üldine vbs õ? Kas kaitsud on kõik vabadussfäärid, kõik tegevused, mis ei ole kaitsud eriliste põhiõigustega või on kaitsud ainult nö väärikaimad vabaduse teostamise viisid (teooriate põhiküsimused) Teooria 1: Väärikamate vabaduste selgeks tegemine assamblee kokkuvõtest tulenevalt - Runnel töö // Kama puhkus // Kask armastus // Pallaste – palvetamine (kitsas) Teooria 2: Põhiõiguse kandja peab ise määrma kindlaks, kuidas tema üldist vabadust testab ja see on kaitsud; kaitsud on paraku ka narkootikumide tarbimine, vägistamine, tapmine, aga õnneks ei ole see kaitse tugev, vaid sellistel tegevustel on ilmsegelt vastas teiste inimeste õigused ja selliste tegevuste piirangud on loomulikult piiratud (lai)
eluasemele. · c) solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused. 56. Põhiõiguste sisu järgi võib eristada järgmisi õiguste liike: · vabadusõigused · b) võrdsusõigused · c) õigused riigi positiivsele tegevusele kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused. 58. Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud. Füüsiliste isikute puhul on põhiseaduse kohaselt omakorda kaks eri kategooriat: · igaüheõigused (kuuluvad kõigile inimestele, sõltumata kodakondsusest). · kodanikuõigused (kuuluvad Eesti kodanikele). 14. Põhiõiguste piiramine 59. Põhiõigused ei ole piiramatud
2) võrdne kohtlemine tähendab, et võrdselt tuleb koheldavõrdseid ja ebavõrdseid erinevalt. Igasugune erinev kohtlemine ei tähenda aga võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus e õigustus (nt puuetega inimesel teistsugused õigused. Probleem oli kurtide puudeastmega ei olnud sügav puue, seega pidid tegema keeleeksamit!) 3) proportsionaalsus üldisemalt tähendab seda, et põhiõigusesse sekkumine ei tohi ära võtta põhiõiguse olemuslikku tuuma ja valitud meede peab olema väga vajalik aktsepteeritava avalikes huvides eesmärgi saavutamiseks. 4) nõue, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (inimese taotlus leiaks lahenduse mõistliku aja jooksul). Õigusnorme võib liigitada erinevatel alustel, RÕ-s on tõenäoliselt olulisimaks liigituseks: 1) juriidilise jõu järgi: juriidilise jõu järgi eristatakse K-lisi norme ja nendest allpool seisvaid ÕN-e
kohtuvõimu kõrvale kohalikud omavalitsused. Paragrahvil 14 on kolm olulist tähendust: Kõigepealt määrab ta sõnaselgelt kindlaks põhi- õigussuhte kohustatud poole, põhiõiguste adressaadid. Termin "tagamine" ulatub aga kaugema- le. Paragrahv sisaldab seetõttu puhtast põhiõiguste järgimise kohustusest kaugemale ulatuvat põhiõiguste tagamise kohustust, sätestades sel viisil üldise põhiõiguse korraldusele ja menet- lusele. Kolmandaks sätestab § 14 võimude funktsionaalse lahususe põhimõtte, täiendades sel viisil § 4. 2. Paragrahvi 14 esimene funktsioon on sätestada põhiõiguste adressaadid. Selle järelduseni ei jõua puhtsemantilise tõlgendamise teel. Paragrahvi 14 sõnastuse järgi on kohustus tagada põhiõigusi eelkõige seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. Riigivõim jaguneb: seadusandlikuks täidesaatvaks
Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokumentide edastamisel kehtinud põhimõtteid. Muudatuste sisu seisnes eelkõige põhiseaduslikust ärakuulamise põhimõttest ja kahest põhimõttest, millest esimene on kohtuliku kaitse printsiip, mis tuleneb põhiseaduse §-s 14 sätestatud õigusriikluse põhimõttest ning igaühe õigusest pöörduda oma õiguste rikkumise kaitseks kohtu poole. Teine printsiip sätestab isiku põhiõiguse PS §-s 24 lg 2, mis ütleb järgmist: igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Nende kahe punkti rakendamisega tagatakse isikule, kelle kohtuasja menetletakse, et temast ei saaks õigusemõistmise objekt, vaid subjekt1. Samas aitab see ka kaasa menetluse selgusele ja efektiivsusele. Samuti peab olema ka tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega
II. Materiaalne õiguspärasus PPA poolt teade avaldamise aluseks ehk volitusnormiks on KorS § 26 lg 2, nagu kaasuses on märgitud. PPA poolt avalikkuse teavitamine on ta kohustuseks. Toimingu kooskõla õigusnormiga ( HMS § 107 lg 1 ):on olemas. Kaalutlus on teostatud (HMS § 107 lg 2):ei ole täidetud. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine: õigus perekonnaelu puutumatusele (kvalifitseeritud põhiõigus) 2. Sobivus:on sobiv. 3. Mõõdukus:on mõõdukas ehk piisavalt intensiivne. 4. Vajalikkus:ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend. Diskretsioonipiir EI OLE ÜLETATUD. Vahekokkuvõte:PPA toiming pole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
piirangute ulatus.50 On selge, et karistusjärgne kinnipidamine piirab tugevalt vabaduspõhiõigust ning seega saab sellise piirangu kehtestada vaid seadusandja, mida on silmas peetud ka karistusjärgse kinnipidamise jõustamise üle otsustamisel. Eelnevast tuleneb, et formaalsed nõuded karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspäraseks kohaldamiseks on täidetud. Lisaks peab aga meede vastama PS-le ka materiaalselt. Selleks peab põhiõiguse kaitseala riivel olema legitiimne eesmärk, mis oleks samas ka proportsionaalne.51 Karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades sellega ühiskonnas turvalisus.52 Sellest võib järeldada, et meetmega tahetakse saavutada 48 Ernits, M. Kommentaarid §-le 13. - Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 13 komm 5. 49 Ibid. 50 Merusk, K jt. Kommentaarid §-le 3
57. Kes on haldusmenetluses menetlusosalised? Millised on nende õigused ja kohustused? Piirangu olemasolu kontroll: kas adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit või positsiooni Taotleja: põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt? Haldusakti adressaat: Piirangu põhiseaduspärasuse tuvastamine: kas formaalsed kriteeriumid on täidetud? (seaduse Kolmas isik: reservatsioon, õigusselgus)
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu...................................................................................................
eestindusega, mille puhul kohtuistungit ei peeta ning kohtulahend tehakse võlgnikupoolsete vastuväidete puudumisel tagaselja nõude pinnalt. -12- TSIVIILKOHTULAHENDUS AUSA KOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTE See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on tsiviilkohtumenetluses võimalik teha tagaseljaotsuseid, mille näol on tegemist õiguse riivega. Sama põhiõiguse tagamise probleem on üleval seoses kättetoimetamise õigusliku regulatsiooniga. Nüüd näeb TsMS § 326 ette korda kuidas saab dokumenti kätte toimetada menetlusosalisele elektrooniliselt, lihtkirja või faksi teel. Menetluses peab olema tagatud võrdsuseprintsiip, õigus olla oma asja arutamise juures, õigus esindaja abile ja nõustajale. MENETLUSESE Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla-
õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Põhiõiguste liigid: a) isikulise kaitseala järgi: - igaüheõigused - kodanikuõigused - rahvusõigused b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9): - õigused, mis laienevad ainult füüsilistele isikutele - õigused, mis laienevad ka juriidilistele isikutele (NB! põhiõiguste puhul erandina ka ühendustele,milllel ei ole juriidilise isiku õigust) c) põhiõiguse sisu järgi: - tõrjeõigused ehk vabadusõigused (vabadused) - võrdsusõigused - õigused riigi positiivsele tegevusele ehk nõudeõigused riigi vastu (sealh. sotsiaalsed põhiõigused) 9.3 Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese - Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine
METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimu...
On olemas mitmesuguseid erinevaid teooriaid kuidas kindlaks määrata seda kas olemuslikult saab mõni õigus kuuluda juriidilisele isikule või mitte (käsitlus on olemas mis väidab, et juriidilisele isikule kuuluvad õigused niipalju kui need on viidavad tagasi selle organisatsiooni taga olevatele inimestele). Üldjuhul on reegliks see, et õigused kuuluvad nii füüsilistele- kui ka juriidilistele isikutele, kuid nii palju kui see on nende poolt kasutatavad. Põhiõiguse adressaadid ehk kohustatud pool on riik, sest traditsiooniliselt on põhiõigused üksikisiku õigused riigi vastu riik ei tohi sekkud inimeste tegevusse. Samas ollakse tänapäeval seda meelt, et põhiõigused on siduvad ka üksikisikute omavahelistes suhetes ehk tegemist on põhiõiguste horisontaalse effektiga. Välja näeb see nii, et kuna põhiõiguseid käsitletakse lisaks inimesele kuuluvate subjektiivse õigustega ka kui objektiiseid
8 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e1, kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 RIIGIKOHTUNIKE VILLU KÕVE, PEETER JEROFEJEVI JA HENN JÕKSI ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE9 Riigikohtunikud Villu Kõve, Peeter Jerofejev ja Henn Jõks ei nõustu maakohtu arvamusega sellest, et KarS § 872 lg 2 on otsuses toodud põhjusel põhiseadusega vastuolus ja tuleb tunnistada kehtetuks. PS § 20 lg 1 tagab igaühele põhiõiguse vabadusele. Sama tuleneb ka EIÕK art 5 lg 1 esimesest lausest. Karistusjärgne kinnipidamine on KarS § 87 2 lg 1 järgi mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kell puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid
kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks üle ebavajalike tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised Tõendite lubatavus Teatud õigussuhte asjaolusid saab tõendada vaid kindlat liiki tõenditega st asjaolu tõendamiseks on lubatavad üksnes seaduses sätestatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud ka kaudsed ja tuletatud tõendid. Tõend ei ole lubatav eelkõige, kui selle saamine on seotud isiku põhiõiguse rikkumise või kuriteoga. Tõendi vastuvõtmisest võib keelduda ka menetluse ökonoomsusest tulenevatel kaalutlustel. Kohtul on õigus keelduda vastu võtmast tõendit, mis on esitatud hilinemisega, mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata. 15. tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Tõendite esitamine ja kogumine Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks. Kohtul on õigus
2) Kas avaldamise osas esineb ülekaalukas huvi 3) Kas avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, Ning vastata ei küsimusele: Kas avaldamine kahjustab ülemääraselt tema huve, Siis on isikuandmete avaldamine ajakirjandusvabadusega põhjendatud. Andmekaitse ja informatsioonivabadus (internetis) Internetikasutamise reguleerimine toob kaasa põhiõiguste rikkumise (Hiina ja Google) Iga internetisessioon sisaldab vähemalt kahte põhiõiguse teostamist inimõiguste konventsiooni art 10 tuleneva informatsiooniõiguse rakendamist, aga paraku ka inimõiguste konventsiooni art 8 rikkumist, sest iga internetikülastus toob lisaks ammutatud informatsioonile kaasa ka isikuandmete töötlemise, sageli viisil ja mahus, millest internetikasutaja endale sootuks aru ei anna. Isikuandmed internetis sotsiaalvõrgustikud ja otsingumootorid Suur kontaktide arv vastutav töötleja Otsingumootrite kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
