MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujutamine
kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju uuemaaja kunstnikele, näiteks El Greco Üks kõige kuulsamatest maalidest on ,,Kristuse lahtiriietamine" Tintoretto Tintoretto (pärisnimega Jacopo Comin) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid.
poosidele, jäävad silma maas lebavad aukus silmadega maskid. Maskide tühi pilk on suunatud otse armunud paarikesele, mõne arvates aga hoopis roose puistava Puto poole. Kas lõbu ja mängu kehastav Puto on hoopis kaassüüdlane? Kunstlikkus ja pettus, mille võrku Bronzino tegelased püüavad meid mässida, tuleb ilmsiks allegooria kaudu. Venus and Cupido Pika kaelaga Madonna Parmigianino ,,Pika kaelaga madonna" on Itaalia manerismi üks tähtteoseid. Madonna hoiakus on Michelangelo maotaoliselt väänlevat figuuri. Madonna pakub õukondlikpeenutseva zestiga rinda jeesuslapsele, kes magab tema süles justkui elutuna ja kellel nagu polekski luid. Tahtlik on kontrast vasakult sisse trügiva abistava ingli ja parempoolsel taustal asuva ,,prohveti" vahel. Kuid jalgade asendi ja pilgu poolest on nad sarnased. Jeesuslaps on ebaloomulikult suur nign tundub, nagu kukuks kohe maha
Tempietto, San Pietro in Montorio, Rome Santa Maria delle Grazie, Milan. Santa Maria delle Grazie Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil Leonardo da Vinci (1452-1519) Mona Lisa Leda and the swan Raffael (1483-1520) Autoportree Madonna Sistina (Sixtuse madonna) Skulptuurid 16.sajandil Itaalias Michelangelo Taavet Giorgione (u. 1478-1510) Äike Tizian (u. 1490-1576) Flora Manerism Itaalias Parmigianino (1503-1540) Madonna del Collo Lungo Tintoretto (1518-1594) Püha õhtusöömaaeg El Greco (1541-1614) Krahv Orgazi haudapanek Püha Martin ja kerjus Kasutatud leheküljed/ materjal: 11.klassi kunstiajaloo õpik. www.google.com www.wahooart.com
Püha õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci kuulus kõrgrenesanssi ajastusse (15.sajand), Tintoretto, aga hilisrenessansi ajastusse. Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15
Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga. Neli sündis viis tütart ja kaks poega. Jacopo lemmikuks kujunes tütar Marietta,kellest ta maalis palju portree pilte. 1592.aastal sai temast Mercanti kooli liige. Kaks nädalat enne surma kannatas ta tugevate peaja kõhuvalude käes. 31.mail 1594 aastal ta sureb ja maetakse Madonna dell`Orto kirikusse ,tütre Marietta kõrvale. Looming On saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Arendas kunsti oma suunas,välja kõrgrenessanssi raamistikust. Püüdles naturalismi poole,taotles oma maalides dramaatilisuse ja liikumise poole,valmistaded ette teed barokile. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi servale,nagu püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad külmad tumesinakad toonid. Tema maalides on iseloomulik rahutu ja järsk joon.
Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja. Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis. Tintoretto(1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. "Püha õhtusöömaaeg" valmis aastal 1560. Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel.
Freskodele oli iseloomulik tegelikkuse realistlik edasiandmine ja tegelaste liikumatu kujutamine. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Näited ja/või esindajad Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Claude Lorrain; Nicolas Poussin; Frans Hals; Rembrandt Jacopo Carrucci; Tintoretto; Parmigianino Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone
❖ Medici hauamonument - see kus jõle koledad boobsid on “naisele” ❖ MEDICITE HAUAKABEL FIERENZES Maalikunst Veneetsias ❖ GIRGIONE - “Magav Veenus”, “Äike” ❖ TIZIAN - “Maarja taevaminek”, “Urbino Venus”, “Maksuraha”, “Karl V” ❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus Madalmaade kunst. 15. sajand ❖ Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks eesmärgiks. ❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid
PAULUS Pani aluse esimestele kristlikele kogukondadele Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas Pärimuse kohaselt langes Paulus Nero tagakiusamise ohvriks Rooma müüride taga umbes 67. aastapaiku pkr raiuti Pauluse pea maha KUJUTAMINE KUNSTIS Rembrandt Kreetalane Theophanes „Apostel Paulus” „Püha Paulus” „Apostle Paul” „St Paul” 1635 1546 KUJUTAMINE KUNSTIS Parmigianino Juan Antonio Friasy Escalante „Püha Pauluse „Püha Pauluse usku pööramine” usku pööramine” „The Conversion of St Paul” „The Conversion of St Paul” PÜHA PAULUSE KATEDRAAL Londonis, Inglismaal PÜHA PAULUST KUJUTAV SKULPTUUR EESTI JA PAULUS Viljandi Pauluse kirik 1886 Tartu Pauluse kirik 1915–1919 Rakvere Pauluse kirik 1931 Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus MIDA ÕPPISIN UUT?
teatraalsus, üllatavus, Frans Hals, abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m.a Suurejoonelisus. Assüüria kuningas
Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj
26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor, tegeles ka maalimisega. 16.saj.Maalid: Sixtuse kabeli lagi ja idasein-motiivid Piiblist-maailma loomisest veeuputuseni, Viimne kohtupäev-sünge ja dramaatiline, on tunda uue stiili lähenemist(barokk).Skulptuurid:Mooses, Taavet, Pieta. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 27.MANERISM:16.saj Itaalia. NT. Parmigianino "Pikakaelaline Madonna", Tintroretto "Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel". 28.ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. "Püha Hieronymus". 29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse. Eeskujuks Itaalia. Louvre loss-Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid. 30
Tizian (1490-1576) . kunstnik kes elas väga kaua ja säilitas oma loomevõime surmani. Äärmiselt mitmekülgne kunstnik. Kasutas spetsiifilist punast tooni. Silmapaistev portretist . Teosed: ,,Urbino Veenus", ,,maksuraha" , ,,Danae ,, , ,, diana" , mitmed pildid ka Karl 5- st, ,,mees kindaga" Veel kunstnike sellest ajast : Fra Bartalammeo?, del Sarto, Dossi, Carreggio, Tintoretto- kohati Itaalia hilisrenessanssis.-16 s keskpaiga kunstnikud kes püüdsid matkida Vici, Raffaeli male. ,,Veranese Parmigianino"( pika kaelaga madonna) Renessanss madalmaades. Erineb Itaalia renessanssist. Seinamaal tagasihoidlikul kohal. Tahvelmaali tehti palju Kirikute ja kodanike elumajade kaunistamiseks. Kasutati õlivärve. Ei taotletud niivõrd ilu kui , et tundeelu intensiivsemat väljendamist. Poliitiliselt olid Madalmaad veel tervik. Jon von Eyck Vennad Eyckid (1390-1441). kuulsaim töö Genti altar tellitud jõuka kodanluse Van Vydti poolt.
ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Sel juhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. 5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunsti teostes inimeste anatoomiat? Too näiteid. Inimeste anatoomia on maneristlikes kunsti teostes moonutatud tihtipeale on nad pikaksvenitatud ja värvid on magusad. Näited: Parmigianino ,,Pikakaelaline madonna" (lk.81) El Greco ,,Püha Martin ja kerjus" (lk.83) 7. Võrdle Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo samanimelise maaliga. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaeg" (lk.82) Leonardo da Vini ,,Püha õhtusöömaaeg" (lk.63) Võrreldes Leonardo teosega mõjub Tintoretto maal väga rahutult. Tintoretto teose värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedaid toone. Maal on täis liikumist.
Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu. 16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise härduse rõhutamine. Tüüpiline selles laadis maalinud kunstnik on Parmigianino /parmidzaniino/ (1503-1540). Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer (1471-1528) Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd (graafika tekkis alles 15. sajandil, peamiselt harrastati vase- ja puulõiget). Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Düreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd:
aastal, pärast tülitsemist oma kaaskunstniku Gauguiniga lõikas ära osa oma paremast kõrvast. Sellel maalil, mis arvatavasti oli üks esimesi pärast haiglast lahkumist, peab ta tähtsaks oma seotud haava. Kui teised kunstnikud püüdlesid suursugususe poole, kannab van Gogh talupojarõivaid ja viitab otseselt maalitegevusele, lisades enda kujutise taha tühja lõuendi. V. van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga" (1889). Teisi autoportree kunstnikke: Peter Paul Rubens, Parmigianino, Elisabeth Vigee- Lebrun, Max Beckmann, Chuck Close, Rembrandt. KAKSIKPORTREED. Tunnistusi kaksikportreedest on säilinud juba 14. sajandist. Alati on olnud abielupaaride portreed kõige rohkem levinud. Tihti olid need maalitud, et ülistada abiellumist ennast, tehtud samal ajal või veidi pärast seda. Kaht sõpra koos kujutavad portreed on alati olnud vähem levinud kui need, mis kujutavad perekonnasidemeid, kuid siin on näiteid 16. sajandist, nende seas ka Raffaelilt
· Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine · Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul · Parmigianino ,,Pikakaelaline Madonna" · Tintoretto maalis tundeküllaseid usulise sisuga maale · El Greco on tänapäeval kuulsaim manerist · Correggio maalid on julge fantaasialennuga · Benvenuto Cellini kirjutas trajtaate kunstist.
Manerism: Itaalias, väljendati kõrg-reness. kunstnike stiili, oluliseks tehniline virtuooslikus, sümmeertia ja harmoonia polnud olulised; omapärase stiili otsimine; värvid tumedad, mürgised, ebamaised; kehad pikaks venitatud; poosid ebaloomulikud; kuulsaim: El Greco sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis
saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid. Täid valgustas salapärane, seletamatu valguskuma. Hästi mõjusad tööd ,,Krahv Oragzi matus", ,,Püha Martin ja kerjus", ,,Karjaste kummardamine", ,,Kristuse vangistamine", ,,Maarja taevaminek". Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud).
sajandini. Galeriis on maailma parim kunstikogu Toscana koolkonna töödest, rõhuasetusega Firenzel, mis lubab hinnata kunstiloomingu arengut gootikast renessansi ja manerismini, Cimabuest Michelangeloni, vahepeatustega Giotto, Leonardo da Vinci ja Raffaeli loomingul. Muuseumis on kordumatu kogu Sandro Botticelli töödest. Kunstiteoste originaalidega on esindatud ka teised Itaalia ja Euroopa koolkonnad (Mantegna, Tizian, Parmigianino, Dürer, Rubens, Rembrandt, Caravaggio, Canaletto jne). Väärtuslikud on ka antiikse kujuraiumiskunsti ja joonistuskunsti kogud. 7. Rahvusgalerii (London) Rahvusgalerii on kunstimuuseum Londonis. Rahvuslikule kunstikogule pandi alus 1824. aastal, kui Briti valitsus ostis pankurilt John Julius Angersteinilt 38 olulist maali, sealhulgas Raffaeli ja Rembrandti töid. Aastatega kasvas kogu rikaste annetajate toel, kes kinkisid nii raha kui ka kunstiteoseid
harmoonilises kooskõlas. Pärast kunstniku surma lõpetas osa tema teostest ta õpilane Tizian, seetõttu on väga raske Giorgione loomingut Tiziani töödest eristada. looming: Kolm filosoofi Äike Puhkav Veenus 8 Kontsert looduses Hilisrenessansi maalikunstnikud: 1. Veronese (teg. P. Caliari) - 1528-1588.a.; Itaalia maalikunstnik üleminekuperioodil renessansilt barokkile. Õppis A. Badile juures. Teda on mõjutanud G. Romano ja Parmigianino looming. 1555.a-l seadis Veneetsias sisse oma ateljee. Hoolimata figuuriderohkusest olid kunstniku maalid tasakaalustatud kompositsiooniga ja arendasid edasi renessansi klassikalist pärandit. Veronese eelistas õukondlik-pidulikku meeleolu, selgeid värve ja valgusemängu, eristudes nii selgelt süngusele ja dramaatilisusele kalduvast Tintorettost. looming: Kaana pulm 2. Tintoretto (teg. Jacopo Robusti) - 1518. - 1594.a.; maneristlik maalikunstnik, barokkstiili rajajaid. Järgis
-ebatähtsad harmoonia ja sümmeetria -omaette väärtus oli keeruliste ja tehniliste ülesannete lahendamine ja materjali virtuooslik valitsemine -kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu
Maalikunst Kompositsioon muutub rahutuks, liikuvaks ja kuhjatuks. Eredate, looduskaugete või murtud toonide kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid.