Renessanssi ajastu Arhitektuur (2)

Renessanss
Arhitektuur
Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek , tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla . Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.
Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust:
1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel , mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern -ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume . Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele.
2. Giotto kampaniil - ehitamist alustatud 1334. a-l, ehituse lõpetasid Andrea Pisano ja Francesco Talenti 14. saj. lõpus. 84 meetri kõrgune, kaunistatud kuusnurkade ja rombidega ning niššidega.
3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo .
4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna( 1330 .a.)-, põhja( 1401 .a.)- ja idaportaal( 1452 .a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks " Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti;
5. Palazzo Vecchio – e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii – piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari , Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit".
Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo “Taaveti” koopia. Neptunuse purskkaev.
Cosimo I – esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.
Uffizi galerii – ehitati 1560 , Medicite administratsioonikontorid.
6. Ponte Vechhio – kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal.
Arno jõgi – jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi).
7. Palazzo (palatso) Pitti – 1457, karge , imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis.
Atikakorrus – madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader – kiviplokk.
8. Palazzo Medici-Riccardi – 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus.
9. Palazzo Strozzi – 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu.
10. Palazzo Ruccelai – 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti , antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol.
Leon Battista Alberti – arhitekt , skulptor ja üks renessansi rajajaid . Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud.
VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan)
11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti – vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid . Majoolika – glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor.
12. Santa Maria Novella – kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist.
13. Santa Croce – Püha Risti kirik . Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj.
14. Capella dei Pazzi – 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme – sambad, pilastrid, baasid, ornamentika . Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid.
15. Basilica di Sant’ Andrea – Püha Andrease basiilika , Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart .
16. Loggetta Sansoviniana – 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadiniššides Minerva, Apollo , Mercuriuse reljeefid . Kunagi oli vahtkonna kasutuses.
Jacopo Sansovino -( 1486 -1570.a.; tegel . Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias.
17. Villa Rotunda – 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel.
Andrea Palladio - (1508- 1580 .a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile.
18. Tempietto – asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante.
Kusagil 1630-1650ndate aastate paiku hakkas renessanss aga tasapisi asenduma barokiga.