Baroque Maalikunst Võtted · 2 Voolu naturalism ja idealism · Ruumilised inimesed · Keldriluugivalgus · Ilu ja rahu maalil · Naturalistid maalisid igapäevaelu · Asutati esimene kunstiakadeemia Firenzes · Taheti taotleda petliku ruumi mõju · JäljendatiSixtuse kabeli laemaali Tintoretto Crutifix Caravaggio maalid Püha Peetruse keeldumine Lazaruse elluärkamine ja Kristuse haudapanek
aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga,
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujut...
nagu lihtsad tööinimesed, seljas üleskääritud varrukatega särgid või vammused, mis õmblusest rebenenud. Tema pühakute seljad on kühmus, näod tuulest parkunud, otsaesised kipras, pea juustest hõre. " Karta inetust oli Caravaggio arvates põlastusväärne nõrkus," ütleb E. H. Gombrich. Tõe tunnetamine selle ilus ja inetuses on Caravaggio loomingu suurimaid väärtusi. Temaga kohtumine õpetab igaüht vaatama iseendasse. Tuntumad maalid · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus" · "Püha Matteuse martüürium" · "Söömaaeg Emmauses" · "Uskmatu Toomas" · "Peetruse ristilöömine" · "Lautomängija" · "Hea ennustus"
• Erinev värvivalik – püüe tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest • Kujutab keskaegset sündmust • Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608)
Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil Leonardo da Vinci (1452-1519) Mona Lisa Leda and the swan Raffael (1483-1520) Autoportree Madonna Sistina (Sixtuse madonna) Skulptuurid 16.sajandil Itaalias Michelangelo Taavet Giorgione (u. 1478-1510) Äike Tizian (u. 1490-1576) Flora Manerism Itaalias Parmigianino (1503-1540) Madonna del Collo Lungo Tintoretto (1518-1594) Püha õhtusöömaaeg El Greco (1541-1614) Krahv Orgazi haudapanek Püha Martin ja kerjus Kasutatud leheküljed/ materjal: 11.klassi kunstiajaloo õpik. www.google.com www.wahooart.com
Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana (vastukaaluks ja võistlejaks sellele oli barokis ka idealistlik suund). · Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakultkompositsiooni kes- kmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Maal · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus" · "Püha Matteuse martüürium" · "Söömaaeg Emmauses" · "Uskmatu Toomas" · "Lautomängija" · "Hea ennustus" "Peetruse ristilöömine" Bacchus "Kaardimängijad" · Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis
"Susanna Fourmen't portree" 10. Rembrandt maalidel sügav psühholoogiline sisu, "Õine vahtkond", "Kõrvarõngaid panev tütarlaps" , "Püha perekond", "Kadunud poja tagsitulek" Rembrandti viimane töö 11. Kõige suuremRembrandti maalide kogu asub Ermitaazis, koguimist alustas Katariina II 12. Diego Velazques "Õuedaamid", "Breda alistamine", ratsaportreed, El Greco "Krahv Orgazi haudapanek" , "Püha Martin ja kerjus" 13.Kadrioru lossi alsi ehitada Peeter I 1718. aastal 14. Kadrioru loss- eest kolme tagant kahe korruseline(kuna asub kallaku peal), Värvid valge ja telliskivipunane, voluudid, maskaroonid. Lossi fuajees asub Mila veenuse kuju. Teisel korrusel peasaalis on laemaal mille ümber on neli väiksemat laemaalingut. Rohkesti stukkdekoori. Ülemine park prantsuse stiilis ja alumine park inglise stiilis. 15
FRA FILIPPO LIPPI - Kristuslapse GIORGIONE - Lamav Venus, kummardamine, Maarja kroonimine Kontsert vabas looduses, Äike SANDRO BOTTICELLI - Kevad, TIZIAN - Maarja taevaminek, Veenuse sünd, Magnificat Kristuse haudapanek, Flora, Urbino Venus, Maksuraha ANDREA MANTEGNA - freskod Castello di Cortes, Kristuse leinamine BAROKK
võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd:
riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse
kummalisusele. Märkimisväärseks kujunes valguse kui väljendusvahedi kasutamine, mis tõi kompositsiooni tegelased paremini esile. Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri. Silmapaistvateks baroki esindajateks kujunesid eelkõige arhitektid ja kunstnikud ning nende loodud hiigelteosed. Näitena Versailles' loss Prantsusmaal, Michelangelo da Caravaggio natualistlik maal ,,Kristuse haudapanek", aga ka ühiskonna vaesemate kihtide poolt tellitud maalid, mis on saanud nime väikesed hollandlased. Osades maades asendus 18. sajandil barokkstill rokokooga, mis oli piiritum, vabam ja lõbujanulisem kui barokk. Kõige ehedamaks rokokoo näiteks kujunesid salongid, kus võis jälgida peenekujulisi dekoratsioone ning seinamaale, mida eelkõige kujutati muretutes heledates värvides. Alastistseenid tõid esile maalijate head
2. Verrocchio-taavet- pronkskuju, õbluke ja poisike [pronksi karva läikega] 3. Verrocchio- puto väike ingel 4.Donatello-taavet õbluke poisike, pikkade juustega ja hoiab mõõka (gattamelata ratsa monument 1. Michelangelo taavet- marmorist 2. Michelangelo - pieta grupp, Pieat hoiab süles oma surnud poega 3. Michelangelo - sixtuse kabeli lagi ja idasein freskod piibli teemadel 4. El Greco-krahv orgazi haudapanek- Sünge ja paljude tegelastega, kõige ees 2 kuldses rüüs meest ja surnu 5. El greco - püha martin ja kerjus- Mees, valgel hobusel, veab pool alasti kerjust 6. Leonardo Da Vinci -Püha õhtusöömaaeg 7. L.Da Vinci - Mona Lisa 8. Raffael- Ateena kool- inimesed on trepil, taamal suur aken, millest paistab helesinine taevas, külgedel sambad millel on inglid. 9. Raffael- sixtuse madonna- Madonnal on süles laps, kummalgi pool inimene ja all kaks pisikest inglit 10
Maalikunst Veneetsias ❖ GIRGIONE - “Magav Veenus”, “Äike” ❖ TIZIAN - “Maarja taevaminek”, “Urbino Venus”, “Maksuraha”, “Karl V” ❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus Madalmaade kunst. 15. sajand ❖ Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks eesmärgiks. ❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid ❖ JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar, “Kantsler Rolini madonna”
suursugune ja täiuslik kompositsioon. Kuulsaks ei teinudki kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Temast kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Caravaggio kuulsamad teosed on "Amor võitjana", "Haudapanek", "Maarja surm", "Matteuse kutsumus", "Püha Matteuse martüürium", "Söömaaeg Emmauses", "Peetruse ristilöömine", "Lautomängija","Hea ennustus", "Iisaku ohverdamine" ja "Bacchus". Iseennast on kunstnik kujutanud väga vähe, tuntuim on "Bacchus", kus ta samastab end veinijumalaga, kes hoiab käes pokaali viinamarjaveiniga. Portree on maalitud ajal, mil kardinal del Monte tellis Caravaggiolt noori poisse kujutava sarja
stseene. Palju esineb neis ka hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Ilmekust rõhutavad tegelaste teatraalsed zestid ja sündmustiku hargnemine enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Palju on kujutatud portreepilte ning hukkamis- ja võitlusstseene. ,,Peetruse ristlöömisega" on veel sarnase ülesehitusega ,,Juudith lõikab maha Oleovernese pea" (1598-1599), ,,Pauluse pöördumine" (1600), ,,Kristuse haudapanek" (1602- 1603), ,,Neitsi Maarja surm" (1606). Kõikidel loetletud maalidel on sarnane värvivalik ning nn ,,keldriluugivalgus," kus valgusvihk langeb tegelastele ülalt. Omavahel konkureerib ka heleda ning tumeda värvi vaheline võimuvõitlus. Samuti esinevad inimeste poosid ja asendid juhuslikena ja ei esine vaataja suunas. Caravaggio maali ,,Peetruse ristilöömine" meeleolu on sünge ning paneb meid tundma Peetruse kannatusi. Minu arvates edastatakse maali meeleolu väga ilmekalt
Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga. Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on
kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26, Sinna ja tagasi 27, Mathis - maalikunstnik 1934/35 (38) (Sellest tehtud samanimeline sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione". Sümfoonia "Mathis -maalikunstnik" Matthias Grünewaldi elust (1460/70-1528), kes oli Isenheimi altari meister, altar asub praegu Colmaris Saksamaal. Teose 3 osa vastavad Isenheimi altari kompositsioonile: I osa Inglikontsert, II Haudapanek, III Püha Antoniuse kiusatused.(Hot.ee) Looming: Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika) Mitmekesised žanrid, kuid stiililt ühtne, väga viljakas helilooja
□ kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus □ pintslilöök pastoosne ja vaba □ portreedes on El Greco peenetundeline, kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena. EL GRECO teoseid: „Toledo äikeses“. Krahv Orgazi haudapanek Krahv Orgazi matus (detail) 1586–1588 Maarja-Magdalena 1576-1578 Ülesanne: Leida Inernetist, kes oli Maarja Magdaleena ja mis on tema atribuudid? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikku ltuur/uus_testament/maarja_magdaleena.php Veronica 1576-79 Ülesanne: Vasta küsimuse: Miks peetakse Veronicat kaastundlikuks naiseks? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris tlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pF Cha_veronica.php St. Sebastian
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles ...
Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad ·palju portreesid, suur värvimeister ·fantaasiaküllane ,,Leukippose tütarde röövimine" ja ,,Helene Fourment" ·HispaaniaTasakaalukas ja realistlik El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek" Diego Velázquez(1599-1660)·Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister ·Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele ·loomulik situatsioonitunnetus ,,Õuedaamid", ,,Olivarese ratsaportree" ·Holland Ilma liialdusteta kunst ·taheti, kodanlased tahtsid, et üles maalitakse ilus kodu ja asjad Rembrant Harmenz van Rijn(1606-1669) ·maalikunstnik ja graafik ·kasutas meisterlikku heletumedust e. sfumatot ·maalidel psühholoogiline sügavus ·armastas ennast maalida.
aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
Maneristlikus kompositsioonis laotub mõnikord pildil kujutatu üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu. Tänapäeva kuulsaim manerist. Pärit Kreetalt. Tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Loomingu lähtekoht veneetsia manerismis. Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. ,,Krahv Orgazi haudapanek" 11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid? Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele 12. Hieronymus Bosch, vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd. Hieronymus Bosch. Pessimistlik fantast. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele. Boschi kolmeosaliste altarimaalide
aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
17. saj. alguse kunstiteosena huvitav. Barokkstiilis puunikerduskunsti esindab kinnimüüritud põhjaportaali ehisraamistus, mis koosneb väga erineva kunstitasemega osistest. Külgedel asuvad korintose kapiteelidega rippsambad, mida ümbritseb meisterlikult lõigatud lopsakas akantusornament. Kapiteelidest väljakasvavad ilmselt hilisemat päritolu akantsuslehed on märksa saamatuma teostusega. Ukse kohal viiluväljal näeme naiivses laadis polükroomset skulpturaalset kompositsiooni "Haudapanek". Selle kohal paiknevale kaarele toetuvad võrdlemisi tahumatud polükroomsed inglikujud, mõlemal üks käsi pea all, teine üles sirutatud. Ilmselt on 17. sajandi teise poole dateeritud taiese põhiosad kohalike meistrite töö. Kiriku põhjaseina läänepoolsesse tugipiilarisse on müüritud trapetsikujuline hauaplaat, mis arvatavasti 13. sajandist pärinevana esindab selliste plaatide uuemat liiki. Paganliku päikeseketta -
Suurmehel on ka teine, lõpetamata "Pietà", mille kunstnik on loonud oma hauamonumendi jaoks. Praegu on see töö Firenze toomkiriku muuseumis. Skulptuur on huvitav veel selle poolest, et Kristuse keha toetab ei keegi muu kui Michelangelo ise. Selle autoportree järgi võib järeldada, et kunstnik võrdles oma eluteed Kristuse kannatustega Kolgatal. Michelangelo. Pietà. Peetri kirik. Vatikan. Michelangelo. Pietà. Toomkiriku muuseum. Firenze. Ka KRISTUSE HAUDAPANEK (ingl. k. Entombment; pr. k. Mise au tombeau) on temaatika, mis on leidnud kajastust paljude kunstnike töödes. Just sellist nime kannab Raffaeli (1483-1520) maal, mis on praegu Roomas Borghese galeriis. Kaks meest, kellest noorem on kindlasti Johannes, hoiavad surilinal lebavat Jeesust. Ahastav Maarja Magdaleena toetab ühe käega Jeesuse lõtva vasakut kätt. Õnnistegija rippuval paremal käel eristame selgelt naela jälge, rinnal aga torkehaava
Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil.
J. W. Goethe "Faust" "Maailmakirjandus"II Arvutivõrk Internet TUNNI KÄIK: I Vastata kodus ettevalmistada antud küsimuste põhjal suuliselt II Teose analüüsi jätkamine suulise küsitluse korras 1. Milliseid mõtteid tekitas I osa sündmustik? 2. Milliseid inimesi kehastab Faust, milliseid Mefistofeles? 3. Miks oli Faust elus pettunud? III Kirjuta vihikusse teose probleemistik IV Loe läbi "Fausti" II osa peatükid "Lossi suur eesõu" ja "Haudapanek" ning vasta küsimustele 1. Milles leiab Faust elu mõtte, millist hetke naudib? Loe teosest vastavad read ette. 2. Kas Mefistofeles saab Fausti hinge endale? Miks? V Tee vihikusse kokkuvõte Goethe "Faustist" kui romantilisest teosest. KODUS: Kirjuta arvutiga teose põhjal essee teemal: "Oh, ilus hetk, oh viibi veel" NB! Kui oskad saksa keelt, võid lisamaterjali leida Interneti leheküljel www.hot.ee/gifindus/faust/ olevate viidete abil.
mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek". 1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass (muusade elukoht), õiguse valitsemine. II stanza Heliodorosest, mille tegemisel kasutas õpilaste abi. III tulekahju stanza, mis oli maalitud visandite järgi õpilaste poolt. Talt telliti Sixtuse kabeli jaoks
tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. looming: Madonna ohakalinnuga Ateena kool Sixtuse Madonna Vatikani stanzad Madonna del Granduca Nümf Galateia Paavst Leo X - ametlik paavstikujutiste põhivorm, istuv ja 3/4-profiilis Madonna aasal Madonna di Foligno Kristuse haudapanek 4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576.a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas
Suurmehel on ka teine, lõpetamata "Pieta", mille kunstnik on loonud oma hauamonumendi jaoks. Praegu on see töö Firenze toomkiriku muuseumis. Skulptuur on huvitav veel selle poolest, et Kristuse keha toetab ei keegi muu kui Michelangelo ise. Selle autoportree järgi võib järeldada, et kunstnik võrdles oma eluteed Kristuse kannatustega Kolgatal. Michelangelo. Pieta. Peetri kirik. Vatikan. Michelangelo. Pieta. Toomkirkiku museumn. Firenze. Ka KRISTUSE HAUDAPANEK (ingl. k. Entombment; pr. k. Mise au tombeau) on temaatika, mis on leidnud kajastust paljude kunstnike töödes. Just sellist nime kannab Raffaeli (1483-1520) maal, mis on praegu Roomas Borghese galeriis. Kaks mees, kellest noorem on kindlasti Johannes, hoiavad surilinal lebavat Jeesust. Ahastav Maarja Magdaleena toetab ühe käega Jeesuse lõtva vasakut kätt. Õnnistegija rippuval paremal käel eristame selgelt naela jälge, rinnal aga torkehaava. Pildi paremal
naiste nägude mahedus ja leebus 2. 1504-1508 saabus Firenzesse, kus Leonardo ja Michelangelo teosed avaldasid otsustavat mõju, millest võttis väga palju üle. Samas säilitas oma ideed ja isikupära, kindlapiirilisuse ja selguse ja vahetu karakteritabamise võime. Sel perioodil alustas madonnade maalimist. Nelja aastaga saavutas Firenzes edu ja siirdus Rooma. Kolm Graatsiat 1505 Kristuse haudapanek. 3. Alates 1508-1520 Roomas. Hiilgeaeg. Töötas paavst Julius II teenistuses. Suur tellimust maalida Vatikani 3 ruumi (Stanza) kaunistamine (Raffael oli siis 26 aastane!!!). Teostati freskotehnikas. Töö kestis aastaid. Kasutas ka õpilaste abi. Stanza della Segnatura 1511. Maalis lakke 4 allegoorilis figuuri Usu, Luule, Filosoofia ja Õiguse. 4
Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis" El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus"
teos. 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar ,,Maarja taevaminek" haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. ,,Kristuse haudapanek" uudne ebasümmeetriline ülesehitus. Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud ,,Mees kindaga", ,,Flora". Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II" jne. Samast perioodist arvukalt alastifiguure ,,Urbino Venus" 1538 naise ilu ülistamine. Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja
maalimine,vaid äärmuslik realism,millega käsitles nii inimesi(vandadust,soonilisi käsi,musi jalgu,katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma jne. C-st kujunes väljapaistev natüüramordi meister. C maalide teised jooned peale naturalismi tume taust,millel helendasid figuurid,ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid- said tunnuslikuks barokile laiemalt. Michelangelo da Caravaggio "Kristuse haudapanek" Itaalia meistrid olid seina- ja laemaali uute printsiipide väljatöötajad. Barokiajastu püüdis kaotada piire maali ning skulpuuri ja arhitektuuri vahel,teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Väga populaarsed olid laemaalid,mis jätsid mulje,et lege ie olegi ,vaid seinad koos pilastrite ja muude ehitusdetailidega tõusevad pilvedeni,mille vahel hõljuvad pühakud. Perspektiiviseaduste ja keeruliste rakurside kujutamine oli täiuslik,lausa nii
Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil.
valitsejakodadega. 27 ● Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar „Maarja taevaminek“ – haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. „Kristuse haudapanek“ – uudne ebasümmeetriline ülesehitus. ● Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud – „Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul II“ jne. ● Samast perioodist arvukalt alastifiguure – „Urbino Venus“ 1538 – naise ilu ülistamine. ● Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja
annaabi.ee 
