Rahvusvaheliste suhete alused konspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine

maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval ­ mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte. Idealism- idealism enne-eksisteerinud ammu; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks ­ Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata!; keskklass ja demokraatia kui rahu toojad. Koostöö on hea ,, pluss-summa mäng". Inimene on kõige tähtsam. Teadus, demokraatia

Diplomaatia

44

docx

Rahvusvahelised suhted

5. loeng Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheline õigus Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul. - Ei ole sama igal pool - Ei ole ühtset seadusandjat - Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO) Tekkis alles hiljuti - Euroopa Kontsert (hakkas arendama RV õigust kui sellist) kui esimene diplomaatiline kokkulepe - Reaalsed allikad alates 20.sajandil - 1969 võeti vastu Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon Haagi konverents 1893.aastal I konverents; I konvensioon 1902 Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada - Liikmed kõikjalt maailmast - Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega Praeguseks teemased seinast seina RVÕ allikad Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid

Ühiskond

88

docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.  ● rahvas ei osale -> ei osale lepingute allkirjastamisel jne ● president - diplomaadid -> “ühe riigi saadik ei lähe teise riigi juurde, vaid ühe riigi riigipea saadik läheb teise riigi riigipea juurde”. keskajast selline mõte ● riigikogu - ratifitseerimine ● valitsus - välispoliitika -> välisministeerium Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad ● realism - polaarsus -> Eesti jaoks on hea, et EL ja USA ei tee Venemaale järeleandmisi (Zapadi õppus, Ukraina sõda) - geopoliitika ● liberalism - majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi ● konstruktivism - identiteet ja ajalugu ● välispoliitika ulatus geograafilist ulatust (y-telg) saame ühena mõõta graafikul, teise mõõtena funktsionaalsust (x- telg). Eestil on umbes 30 saatkonda välismaades, enamasti Euroopas

Rahvusvahelised suhted

72

docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus................................................

Riigiteadused

60

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010  ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)  kodune uurimustöö  eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik  Realism  (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad

Õiguse kujunemine

25

doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine ­ inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes. Sellist lähenemist nimetatakse realismiks. Rahvusvahelise õiguse eitajate koolkond aktiviseerus 19.sajandil ­ Hegel. Ta ütleb, et rahvõ ei saa sellepärast olemas olla sest riigivõim on absoluutne, see on viimane instants. Ajalugu on kantud maailmavaimu poolt, mis liigutab maailma progressi suunas, riik on maailmavaimu kehastuseks.

Õigus

54

doc

Rahvusvaheline õigus

Toodud loetelu ei ole ammendav, kuna ei hõlma näiteks riikide ühepoolseid akte ja rahvusvaheliste organisatsioonide nii siduvaid kui mittesiduvaid otsuseid. Kehtivuse alusel liigitatakse aga rahvusvahelise õiguse allikad: a) Üldised allikad ­tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad ­ rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks ­ tavad ja lepingud; Lisaallikateks ­ õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on

Rahvusvaheline õigus

30

docx

Rahvusvaheline õigus

riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse:  Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas.  Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui

Rahvusvaheline õigus

Meedia

Kommentaarid (0)