Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine - sarnased materjalid

organisatsioon, koost, ukogu, iguse, igust, organisatsioonid, poliit, iguste, hine, nato, institutsioon, elised, konventsioon, igused, rahandus, marksism, realism, komisjon, valuuta, institutsioonid, koloniaal, institutsionalism, peasekret, jaks, inimloomus, vaesus, reziimi, ldine, veto, steem, rgne, schengeni, dimensioon, sanktsioon, henemine, vestfaali
thumbnail
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond ­ kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid ­ erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ­ töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond ­ astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid

Avalik haldus
77 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Rahvusvahelised suhted

Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi jaoks on sõjaline domineerimine oluline! Kõige olulisem on eksistents, mis toimub peamiselt läbi sõjalise jõu. Kel jõud, sel õigus! Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb

Ühiskond
38 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rahvusvaheliste suhete alused konspekt

olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine. Poliitika ja majanduse tihe kokkupõimitus. Kapitalismi kriitika. Rahvusvaheliste organisatsioonide tüübid: valitsusvälised, -vahelised ja ärilised. Piirkondlikud vs globaalsed; multi- ja biliteraalsed; erinevate eesmärkide, ülesehituse ja võimuga. Euroopa kontsert- 1815-1853- esimene organisatsioon üldse; Rahvasteliit 1920- esimene tänapäevane organisatsioon; ÜRO 1945- RL’i asemele, peakorter NY, 193 liiget. Peasekretär Ban Ki-Moon, peaassamblee kord aastas. Majandus ja sotsiaalnõukogu, Rahvusvaheline kohus, Hooldus- ja julgeoelkunõukogu. Allasutused: IMF; Maailmapank. NATO- 1949, 28 liiget ja 22 partnerriiki. Sõjaväekommitee ja Nõukogu. (Eesti: Lauri Lepik-tsiviil; Valeri Saar-militaar). Eesmärk on rahu tagamine, sõjaline koostöö, vastastikune abi ja kaitse, ühisõppused

Rahvusvaheliste suhete alused
21 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse.

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

5 otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: legaalsed vabatahtlikud mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

Nõustaja- struktuur (milline on ligipääs otsustajatele), nõustajate omadused. Bürokraatia- millised on standartsed tegutsemisprotseduurid, kuidas grupp mõtleb? Riigi tase: Valdavad on surve, piirangud, meedia ja rahva arvamus, valimised, eelarve piirangud, poliitiliste institutsioonide struktuur (nt parlament- mis ülesanne on kaasarääkimistel jne) Süsteemi tase: rahvusvahelised piirangud, geograafia, naabrid, maavarad (gaas, nafta), liitlased (NATO), rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO; EL), millised on teised riigid (demokraatia riigid, suured riigid, tõusvad võimud), mitte-riigilised toimijad (Punane Rist) ANALÜÜSI TEOORIAD: REALISM- suurriigid on olulised: sõjaväeline ja majanduslik võim, võimude tasakaal, võimu ülekandumine, hegemoonia. LIBERALISM- suuriigid on olulised: majanduslik võim, rahvastiku arv, pehme võim. KONSTRKTIVISM- suurriigid on olulised: võimalus konstrueerida rahvusvahelisi suhteid on märkimisväärne (reeglid ja normid)

Diplomaatia
30 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor ­ 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ­ AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest ­ näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt ­ Eestimaa

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer

Rahvusvaheliste suhete ja...
128 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus).  Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud.  Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2) organisatsioonidesisesed reeglid; 3) protseduurid; 4) kombed, kultuur, traditsioonid.  Ühiskonnal on olemas järgmised majanduslikud ressursid: 1) naturaalsed (looduslikud) varad; 2) toodetud varad; 3) inimkapital.

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nend

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

- Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid

Rahvusvahelised suhted
13 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang ­ valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang ­ riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

majandusega seotud näited; koopereerumine jõudis kõige kaugemale VMNi näol Lääne arvates  assotsieerumine – kui mingi RV org. saab riikide keelata- käskida, siis teeb ta seda kui ekspert mingis kitsas valdkonnas; laevandus- ja lennundusorganisatsioonid o areng/evolutsioon – Darwin/Lamarck, (Hawdon)  funktsionaalne lähenemine - organisatsioonid selekteeruvad, jõulisemad jäävad ellu, teised surevad välja; põhitähelepanu pööratakse osale ja tervikule – kuidas mingi RV org-i osad saavad terviku sees hakkama, (darvinistlik) – ÜRO pakkus välja parimad variandid, kuidas tagada rahu ja kuidas on sellele kaasa aidanud ÜRO üksikosad nagu rahuvalve  strukturaalne lähenemine – RV org-i osade omavaheline toimimine;

Õiguse kujunemine
44 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud. Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid. Kõik juhtpositsioonid on ainupartei käes. Totalitaarne režiim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Enamasti kõrvaldatakse eelnevalt kehtinud seadusnormid. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning juhid manipuleerivad ja kontrollivad ühiskonda, kasutades ka politseid ja teisi taolisi vahendeid, et tagada oma tahe. Samuti on kontrollitud ajakirjandus ja erinevad huvigrupid. Vaatluse alla on võetud ka isikuvabadused

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Euroopa liidu kujunemine

· II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine ­ loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) ­ sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine ­ domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ­ ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon ­ inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda

Diplomaatia
29 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

planeerida ja suuri muutusi ette võtta. 12 13 · Bürokraatliku poliitika teoorias rõhutatakse, et otsuste tegija roll organisatsioonis mõjutab oluliselt , kuidas ta probleemi käsitleb, kuidas ta on informeeritud ja kuidas ta otsuseid teeb. · Organisatsiooniprotsessi teooria oletab, et organisatsioon arendab kindlaid rutiinseid standardeid protsesside käsitlemiseks. Väljundid Kui poliitilised otsused on tehtud, saavad nad poliitilise süsteemi väljunditeks. Mõned analüüsijad leiavad kasuliku olevat eristada väljundeid, mis on otsused ja nende täitmine, ning tulemust, ehk seda mida need otsused tegelikult ühiskonnas muutsid. Tagasiside Riik vajab tagasisidet selleks, et aru saada kuidas tema otsused on keskkonda (ühiskonda) mõjutanud. Süsteemi püsivus.

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Politoloogia konspekt

võrdlevad riiklikku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik osa suuremas tervikus. Oluline tees- parem teha vähe head kui palju halba. Ühiskonnas edasiliikumine peab olema ettevaatlik. Ei ole olemas ühte ja ainsat valitsemisvormi, kuna riigid ja rahvad on erinevad. Parima valitsemisvormi tunnuseks on esindusvalitsus. Tuntud esindajad: George W. Bush, W. Churchill, S. Berlusconi, M. Thatcher. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid, korporatsioonid, etnilised ja usuliikumised ning terrorirühmitused- neid kõiki peetakse uuteks osalejateks rahvusvahelistes suhetes. Uuteks selles mõistes, et on muutunud olulisteks osalejateks viimase 50 aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon- rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele

Politoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid  Arenguetapid: Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid), teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne.) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö)  Idee areng: Rahvausund Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks, klassikalise looduskaitse algus Kaitsealade loomine Biotoopide, elupaikade kaitse Looduskaitse väljaspool looduskaitsealasid

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
22
docx

AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

.. - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade 1)Esinduskogud: Parlament kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid, fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud 2)Täidesaatev võim: *Valitsuskabinet - peaminister, ministrid Valitsuse tugistruktuurid ­ riigikantselei *Administratiivne tasand -Koordineerivad ministeeriumid; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium; Liiniministeeriumid- Funktsionaalsed ministrid *Ametid ja inspektsioonid *Hallatavad asutused

Politoloogia
73 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

..........................................................135 18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid ...................................................... 135 18.1.11. Religiooni mõju veel:.............................................................................. 136 12 18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. ....................................................136 18.1.13. Religioossed organisatsioonid................................................................. 137 18.1.14. Uued religioossed liikumised.................................................................. 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
46
odt

Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,

sellist, mis oleks euro-aseaatlik impeerium USA vastu. Venemaa, aga võiks olla ka Hiina, Islamimaailm, EL tervikuna, India – kõik tegutseda selle nimel, et ainukest impeeriumi troonilt tõugata. c) anti-impeeriumid (anti-eliit) – mitteriigid, kelle eesmärgiks on võidelda globaliseerumise nähtuse vastu (seostatakse impeeriumiga), nt äärmuslikud organisatsioonid (poliitiliselt kas vasak/parem- äärmuselased), samapärased organisatsioonid (vabamüürlased), keskkonnaorganisatsioonid jms. d) mitte-eliit ehk mass – mitteimpeeriumid, lähemalt Dugin ei seleta. Impeeriumi ja mitteimpeeriumi vaheliseks veelahkmeks on mood. ÕIS: slaid: Baltoscandia – sellele panid aluse rootsi geopoliitikud, kelle koolkond on ajalooliselt märkimisväärne olnud, Eestile tutvustas seda Edgar K(G?)ant. Tänapäeva skandinaaviale selline liigitus enam ei imponeeri.

Rahvusvahelised suhted:...
38 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp ­ organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp ­ organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp ­ eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve ­ puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

(Trumani doktriin, Marshalli plaan, Nato) iii. Uus rahvusvaheline võimude tasakaal ­ Lääne ja Ida poole ühendamine ja ühise Euroopana rääkimine iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus ­ agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. ­ kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. ­ komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC ­ Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks ­ OECD-ks viii

Euroopa liit
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun