Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel.
Hästi palju kirjeldamist. - Statistiline- palju juhtumeid (kvantitatiivne). Analüüsitakse vähe asju, nt 3-4 tunnust. - Eksperimentaalne- raske kasutada. Mis on teadus? Teadus põhineb testimisel- nendest järeldame seadusi ja teooriad- lõpuks tuletame ennustused ja seletused. RVS seda teha ei saa! RVS on nagu margialbum: teame fakte ajaloo kohta, kogume need kokku ning panema nagu margid albumisse. Kas rahvusvahelised suhted on teadus? EI: Pole eksperimentaalset meetodit Ei oska ennustada Teooriatel on alati õigus ehk neid ei saa ümber lükata JAH: Sotsiaalteadlastel omad meetodid Suudab palju kirjeldada ja pisut ennustada Teooriatel ei ole alati õigus RS uurimisküsimused - Mis on eesmärk? Maailma parandus, asjast paremini aru saamine selleks, et selgitada ka teistele - Mida uurida
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rhein
........... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).........................................................13 Määratus........................................................................................................... 13 Tunnused........................................................................................................... 13 Liikmed - geograafia..........................................................
võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega. Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime. Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas. Majandusliku vastastiku sõltuvuse tagajärg on rahu. Integratsioon mõjub rahu toovalt. Koostöö ühes valdkonnas laieneb teise. Peamine on riigi heaolu mitte julgeolek. Institutsionaalne liberalism- Inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine
(varem mõeldi rohkem meie-nemad) 1) Osised – Rooma ise, mille valitsemisvorm muutlik (kuningriik-vabariik-monarhia) + sõltlasriigid 2) Struktuur – Rooma ei ole mitte alati domineerinud, algusaegadel taotles ka Rooma võrdõiguslikkust, hiljem muutus domineerivaks. See domineerimine tekitas olukorra, kus hakati rääkima Rooma Rahust. Rooma Rahu toimis kõige efektiivsemalt paarsada aastat – Egiptus ühendati Rooma riigiga (~ 30 eKr–200 pKr) 3) Suhted – Rooma eripära: hakkas tekkima rahvusvahelise õiguse moodi asi, riikidevahelisi suhteid võimalik reguleerida. - Socii – Rooma riigiga vabatahtlikult ühinenud riigid, peamiselt mingisuguse lepingu alusel. - Foederati – lihtsalt liit, liit võrdsete vahel ja liit ebavõrdsete vahel, nt Pärsiat tunnistati Roomaga võrdsena 4) Reeglid: - „jaga ja valitse!“ slaid: maailm 300 AD 7
Kõik kommentaarid