Rahvusvahelised suhted : kordamine (4)

I loeng
Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648.
Enne

• palju kesksusi maailmas
  
• riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused
  
• jõudude tasakaal pidevas muutumises
  
• esimesed „riigid“ tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias
  
• Kel jõud, sel õigus. Thukydides
  
• Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil
  

Impeeriumid : Rooma , Osmanid , Makedoonia ,
- riike ei eksisteerinud
- maailma vallutamine ( Portugal , Holland , Hispaania
- vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma
- Euroopa tõusis keskseks jõuks
Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland , Sveits , Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel
Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577).
EUROOPA
JÕUDUDE TASAKAAL- keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist kokku. Jõul põhineb hegemoonia . (et keegi ei hakkaks ülbama)
Euroopa Kontsert - 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!.
Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud.
Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel.
Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev.
Koloniaalpoliitika - jagame maailma!
II loeng
Teooriad-lähenemised
Klassikalised teooriad: realism , idealism, liberalism , marksism , nei-neo-neo.
Mänguteooria:
-Null- summa mäng (kes ees see mees)

• Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest)
  
• Kui keegi võidab, siis keegi kaotab
  
• Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia)
  

-Pluss-summa mäng (koostöö)

• Õnn on piiramatu
  
• Kõik võivad võita
  
• Teatud valdkondades domineerib
  

Realismi olemus ja ajalugu
Kõige vanem pikalt domineerivaim. Sobis täpselt oma ajastusse (enne 19.saj)

• Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (indiviidi ja rahva arvamus ei ole oluline!)
  
• Riigid käituvad ratsionaalselt
  
• Riikide suhted on „nullsumma mäng“ (keegi võidab keegi kaotab)
  
• Maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest ise
  
• Sõda on normaalne (sõda ei tohiks karta ja see on tavaline rahvusvaheline diplomaatia vorm)
  
• Eesmärk: sõjajõud, domineerimine , muu pole oluline
  

Realismi kriitika:
Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma.
Ei seleta põhjuseid.
Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat.
Riigid ei ole ühtsed mängurid.
Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism.
Realism tänapäeval

• Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa)
  

Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited)

• Eksisteerinud ammu
  

Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks

• Briand -Kellogg
  
• Rahvasteliit
  
• Inimloomus hea, kasutame seda
  
• Saab ilma sõjata!
  

Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad
Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson )

• Demokraatiate vahel on rahun( demokraatiad , vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%)
  
• Demokraatiad on rahumeelsed
  

Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne).
Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine , millal tagamine?
Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse:

• Realism: positiivne ja osalevad riigid (null-summa)
  
• Idealism: negatiivne ja osalevad inimesed (pluss-summa) Demokraatia
  
• Liberalism: negatiivne ja osalevad org, inimesed, riigid (pluss-summa) Majandus
  
• Marksism: positiivne ja osalevad ühiskondlikud klassid (null-summa) Klassivõitlus
  

Liberalism

• Taas vana ja tuntud
  
• Populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda
  

Põhilised ideed:

• Kõige keskmeks on indiviid, kes on hea. Süsteem on halb ja seda tuleb muuta.
  
• Vaja: vastastikku sõltuvust (Euroopa Liit), vabakaubandust ja demokraatiat
  
• RS osalejaid on palju
  

Paljuski seostub majandusega
Kriitika

• Ei toimi alati
  
• Majanduskriis suure sõltuvuse ajal
  
• RV org. on, olukord ei ole paranenud
  
• Vabakaubandus ise on läbi kukkunud/kukkumas
  
• Eeldab võrdseid võimalusi
  
• RV org. vohamine
  
• Vabakaubanduse levik
  

Marksism

• Sakslane Inglismaal
  
• Kapitalismi uurija ja kriitik
  
• „ Kapital “- mõnus lugemine!
  

Marksism rahvusvahelistes suhetes

• Levinud Külma sõja ajal
  
• Selgitas polaarsust
  

Põhiideed:

• Majandus ja rahvusvahelised suhted on põimunud
  
• Majandus mõjutab kõike
  
• Halvemas seisus olijaid kasutatakse ära (Riigid-kolmas maailm; töölisklassid-erinevate riikide sees)
  

Kriitika:

• Peale Külma sõda-milleks meile marksism?
  

Tulemus:

• Neo-Marksism
  

Neo Marksism (keskendub tänapäevastele probleemidele)

• Kolmanda maailma probleemide lahendaja
  
• Fair -Trade
  

Seletab võlakriidi ja sotsiaalset ebavõrdsust

• Või vastupidi?
  

Globaliseerumine teeb kõik hullemaks

• Kasutatakse rohkem odavat tööjõudu
  
• Rohkem vaeste riikide represseerimist
  

Institutsionalism
Erinevad teooriad, mis on ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega.
Režiimi teooria

• Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist
  
• Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib
  
• Institutsioon on „põhimõtete“, normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel“
  
• Igal teoreetikul oma lähenemine
  

Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit)

• Inimesed on ratsionaalsed egoistid
  
• Ühistegevuse dilemmad (vangid)
  
• Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine)
  

Ajalooline instutsionalism

• Juhtumipõhine
  
• Ajadimensioon oluline
  
• Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku
  
• Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.