Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AIRE76
Õppematerjali autor
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16
Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI............................................................................
hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov
põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi". Kirik on läbi aegade teinud sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna arengust mahajäänuid. Ühendades riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud, on meil võimalus luua inimväärne elukeskkond nii vaimses kui füüsilises mõttes suurema hulga ühiskonnaliikmete jaoks. Turistid tulevad Tallinnasse sageli ajaloo ja vana arhitektuuri pärast. 2000. aastal külastas näiteks Tallinna toomkirikut, üht tähtsamat Tallinna ja Eesti turismiobjekti, üle poole miljoni turisti
Kõik allikad, sh viitamata kaudsed ja mõned pildiallikad, leiab töö lõpus kasutatud materjalide loetelust. 3 Gootika Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai tn 50. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017. aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine. 1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega
Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanska). Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir Ristinimeks saab olla vaid Piibli nimi/pühaku nimi. Sageli oli neil ka kolmas nimi- skandinaavia nimi, millega esinevad saagades. Vanav. valitsejad polnud venelased, sest valitsejate(vürstide) emad Skandinaaviast. vene rahvas. Lad k rhuteni (antiigist kus Rügeni saare elanikud; venelased). Vaieldud kas Skandinaavia päritolu .... /germaani/Rootsi. Ei peeta enam mk Roslagen (Rootsi) õigeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid