PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE (0)

Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium
Aire Valdur
11. klass

PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI

INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE

Uurimistöö
Juhendaja õpetaja Alla Sviridova

Kohtla –Järve 2014
SISUKORD
Sissejuhatus...................................................................................................................4
1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6
2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8
3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9
4. Pühtitsa ikoon ..........................................................................................................10
5. Kuremäe Püha tamm...............................................................................................12
6. Tervendava veega allikas........................................................................................14
7. Uskumused..............................................................................................................15
8. Õigeusk ...................................................................................................................17
9. Õigeusk ja palverännakud.......................................................................................19
10. Kokuvõte...............................................................................................................21
. Antud uurimistöö lisade loetelu
11. LISA 1. Pühtitsa kloosteri Pühad väravad koos kellatorniga...............................23
12. LISA 2. Jumalaema kiriku kuplid.........................................................................24
13. LISA 3. Jumalaema Uinumise kiriku sisevaade ...................................................25
14. LISA 4. Kloostri ülemad läbi aegade....................................................................26
15. LISA 5. Püha kojad ja austatud ikoonid ...............................................................27
16. LISA 6. Uurimistöö küsimused ja küsitluse kokkuvõte.......................................28
. Legendi varjantide loetelu
19. LISA 7. Kuremäel ilmus Jumalaema....................................................................31
20. LISA 8. 300 aastat tagasi......................................................................................32
21. LISA 9. Umbes 300 aastat tagasi..........................................................................33
22. LISA 10. Kloostrit juhtinud Iguumen Varvara jutustab loo imekaunis naisest....34
23. LISA 11. Õigeusklike legendide kohaselt............................................................35
24. LISA 12. Ühel hommikul .....................................................................................36
25. LISA 13. Jutustus legendist..................................................................................37
26. LISA 14. Pilt Jumalaema imettegeva ikooni leidmisest.......................................38
27. LISA 15. Kuremäe Ohvritamme ja tervendava veega allika jutustus Iisaku kihelkonna 60- aastaselt elanikult............................................................................. 39
28. Kasutatud kirjandus..............................................................................................40
29. Resümee................................................................................................................42
30. Summary...............................................................................................................44
SISSEJUHATUS
Uurimustöö teemal „Pühtitsa kloostri nime kujunemislugu läbi inimeste arusaamise ja uskumuse“ annab ülevaate sellest, kui paljud üldse teavad, kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa ning kuidas on sellega seotud legend Jumalaema ikoonist. Töö autor valis selle teema, kuna legend Jumalaema ikoonist tekitas suurt uudishimu.
Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist.
Alaeesmärgiks on teada saada:

kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud;

millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis.
Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K. Soop , U. Kesküla „Kuremäe klooster“ ja EELK Illuka koguduse poolt välja antud „Illuka kirik ja kogudus 1930-2010“ja internetiallikaid, küsitleb viit kooliõpilast, viit turisti ja viit kohalikku elanikku.
Uurimustöö koosneb üheksast peatükkist ja lisast, kuhu on paigutatud illustreeriv lisamaterjal.
Esimeses peatükis on juttu Eesti ainsast tegutsevast õigeusu nunnakloostrist. Teises saate teada, kust tuli nimi Pühtitsa. Kolmandas on ülevaade sellest, kui teadlikud on inimesed antud legendist, mis räägib jumalaema ilmumisest . Neljandas on juttu Pühtitsa ikoonist ja ristikäigust imetegeva ikooniga. Viiendas saate aimu omavahelise seosest Püha tamme ja Jumalaema ikooni vahel ning lisasse on paigutatud ka ligi 60- aastase Iisaku kihelkonna elaniku jutustus Kuremäe ohvritamme ja tervendava veega allikast, kuuendas aga omavahelise seose tervendava allika ja Jumalaema ikooni vahel.
Seitsmendas peatükis saate teada, millised on kasulikud ja piiravad uskumused ning et uskumused on tõed, millesse inimesed tingimusteta usuvad. Kaheksandas saab ülevaate õigeusu levikust Eestis. Üheksandas ehk viimases saate teada õigeusklike arvu maailmas, et Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Uurimustöö lõpeb kokkuvõtte, resumee, kasutatud kirjanduse ning lisadega, mis aitavad kaasa uuringu paremale mõistmisele ja toetavad ülevaate saamist. See uurimustöö peaks avardama lugeja silmaringi ning andma ülevaate Kuremäe ehk Pühtitsa kloostri nime kujunemisest.
PÜHTITSA JUMALAEMA UINUMISE
NUNNAKLOOSTER
Eestis ainuke tegutsev vene- õigeusu nunnaklooster asub Illuka vallas piirkonna kõrgeimal künkal, maalilisel Kuremäel.
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster avati 15. augustil 1891 . aastal. Põhihooned valmisid ajavahemikus 1892- 1895 . Kloostri ehitusplaani koostas adjunkt - professor ja akadeemik Mihhail Preobraženski Peterburi Kunstide Akadeemiast. Üks olulisemaid vaatamisväärsusi kloostri müüride vahel on Jumalaema Uinumise peakirik , mis ehitati aastatel 1908- 1910 .
Legendi järgi näinud kohalikud talupojad XVI sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni. ( Illuka vald )
Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka nimega 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel . ( Illuka vald )
Ka luterlased tahtsid Kuremäele kiriku ehitada ja sinna kalmuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid pastorid ja talurahvas . Alguses olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema . Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg . 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja . Luteri kirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav , et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise, kepp käes, talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. ( Illuka vald )
Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid . Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused . Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Klooster tegutseb tänaseni ja on
isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna . ( Illuka vald )
Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhjakujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja suplusmajas suplemas.
Kuremäe klooster on Ida- Virumaa suurimaks turismimagnetiks. ( Illuka vald )
Uurimistöö lisasse on paigutatud pildid Kuremäe kloostri pühadest väravatest koos kellatorniga, Uspenski kiriku kuplid ja Uspenski kiriku ( 1908- 1910 ) sisevaade. Lisasse on ära toodud ka kloostri pühakojad, austatud ikoonid ja nende inimeste nimed , kes on kloostrit läbi aegade juhtinud.
KUREMÄE KLOOSTRI NIME
KUJUNEMINE
Töö autor uuris erinevat kirjandust ja interneti lehekülgi, selleks et teada saada, kuidas sai Kuremäe klooster nimeks Pühtitsa. Töö autor tutvus kümne erineva allika poolt välja antud variantidega Jumalaema ilmumisest ja ikooni leidmisest mäel. Kõik kümme varianti legendidest on üpris sarnased, sest kõik need legendid räägivad sellest, kuidas ühel hommikul eestlastest karjused kolm- nelisada aastat tagasi nägid valgust kiirgava naise kuju taevasinises rüüs. Ta seisnud mäjalamil, millest voolas välja allikas. Karjuste lähenedes hakkanud jumalik olend ülespoole liikuma ja peatunud siis tamme juures. See tamm on säilinud tänaseni, kuigi on kuivanud ja trossidega kinnitatud, et tugevad tormid tamme ümber ei lükaks. Pärast peatumist tamme juures ilmutus aga kadunud. Sellelt kohalt, kus imekaunis naine olla seisnud, leiti ikoon. See ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast aga hakatudki mäge kutsuma teise nimega, Pühtitsa ehk pühitsetud koht, ning tamme juurde ehitati kabel selle imeväärse sündmuse mälestuseks. Seda sündmust kujutav maal on aga näha Kuremäe kloostri värava juures. Huvitavamate legendide, variandid on ära toodud ka lisas koos pildiga , mis kujutab imetegeva ikooni leidmist .
INIMESTE TEADLIKKUS LEGENDIST
JA
KUREMÄE KLOOSTRI NIME KUJUNEMISEST
Töö autor viis läbi kirjaliku küsitluse, milles osales viisteist inimest. Viis turisti, viis kooliõpilast ja viis kohalikku inimest. Vastata tuli viiele küsimusele, mis on seotud Kuremäe kloostri nime kujunemise ja legendiga Jumalaema ikoonist.
Küsimuste vastustest selgus, et inimeste teadlikkus sellest, kuidas sai Kuremäe klooster nimeks Pühtitsa ning kuidas on sellega seotud legend Jumalaema ilmumisest, on väike. Eriti vähe teavad Kuremäe kloostri nime kujunemisest ja legendist kooliõpilased .
Siinkohal soovitab töö autor vaadata internetist ja lugeda teemakohast kirjandust, ning ongi natuke teadmisi, mida meil vaja võib minna, juures.
Küsitluses esitatud küsimused ja andmed ning mõned huvitavamad vastusevariandid on esitatud lisas.
PÜHTITSA IKOON
Saanud imettegeva ikooni, ehitasid Pühtitsa ümbruskonna jumalakartlikud õigeusklikud 16. sajandil Püha Jumalasünnitaja mäel alumisele astangule kabeli, kuhu paigutasid ka neile ilmunud pühakuju. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
See Jumalaema ilmumine leidis kujutamist ka spetsiaalsel ikoonil, mida kutsutakse “Pühtitsa ikooniks” (mälestuspäev 1. juulil uue kalendri järgi). Tavaliselt kujutatakse Jumalaema ikoonidel taevases auhiilguses, Pühtitsa ikoonil seisab Taevane Kuninganna aga maa peal. Sellel ikoonil on ehk jõulisemalt kui teistel ikoonidel väljendatud mõtet Jumalaema viibimisest meiega, nähtavalt kehastatud Kõigepühama palvelist eestkostet meie kannatava maa eest. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Rahututel, rasketel aegadel , segaduste ja sõdade ajal hoidsid ja kaitsesid kohalikud elanikud Pühtitsa pühakuju, taastades alati purustatud kabeli. Ohutuse mõttes hoiti püha ikooni mõnikord ka Narvas. Kui aga Vasknarvasse ehitati kirik, siis hakkas Jumalaema Uinumise kabel kuuluma selle alla ning imettegev ikoon viidi üle kirikusse. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Pärast ikooni üleviimist Vasknarva pühakotta võttis Pühtitsa ümbruskonna õigeusklik elanikkond nõuks sooritada igal aastal 28. augustil Jumalaema Uinumise pühal ristikäik imettegeva ikooniga Jumalasünnitaja Pühale Mäele, kabeli juurde. See ristikäik oli seotud paljude raskustega: sõiduteed Vasknarva külast Pühtitsasse ei olnud, üle soode ja läbi metsade viis vaid kitsuke jalgrada. Kohalike elanike sõnul tuli minna hanereas, põlvini soos . Rinnale surutud ikooni kanti kordamööda.  (Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Pidustused, mis toimusid igal aastal Jumalasünnitaja Pühal Mäel ja eluandva allika juures, pälvisid ka Riia piiskopkonna valitsuse tähelepanu eesotsas kõrgestipühitsetud Donatiga (Babinski). Tema õnnistusel saadeti 1864. aastal pühadeteenistustes osalema Tallinna Issanda muutmise peakiriku eestlasest preester Karp Tiisik, kes oli teinud ära suure töö õigeusu kinnistumisel eestlaste hulgas. Võtnud pühade eelőhtul vastu Vasknarvast saabunud ristikäigu ning teeninud hommikul Jumalikku Liturgiat, pidas isa Karp jutluse ka eesti keeles, jagades rahvale ka religioosse sisuga raamatuid ja brošüüre. See avaldas eestlastele sügavat muljet, tõmmates ligi ka luterlasi, kes väljendasid soovi edaspidigi taolisi jutlusi kuulata. Halvale ilmale ja halbadele teeoludele vaatamata leidis isa Karp Tiisik aeg-ajalt ikka tee Pühtitsasse, teenides kabelis, jutlustades suurele hulgale palvetajatele, kes olid kaugelt kokku tulnud. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
KUREMÄE PÜHA TAMM
Legendaarne tamm asub Ida- Virumaal Illuka vallas Kuremäe kloostri juures. Seda tuntakse mitme nime all– Kloostri, Kuremäe ja Püha tammena. Arvatakse ka, et tegemist on viimase puuga , mis alles jäänud eestlaste muistsest hiiekohast. Legendide järgi leiti püha ikoon just selle iidse tamme juurest. Tamme tüve ümbermõõt on 4,17 meetrit ja puu kõrgus ulatub 17 meetrini.
Puu kasvab kloostriesise parkimisplatsi ääres, väikese puust kabeli ees ja on piiratud rohelise aiakesega. Nüüdseks on tamm kuivanud. Et pühapuu kauem püsti püsiks, on ladvaosa trossidega toestatud. ( Alutaguse matkaklubi )
Tamme peavad imettegevaks valdavalt õigeusklikud palverändurid, kes käivad siin tänaseni nii Eestist kui ka kaugematest riikidest. Neitsi Maarja uinumise pühal, 15. augustil kogunevad kohalikud õigeusklikud ja palverändurid tamme juurde, kus viiakse läbi kindel rituaal, kõnnitakse päripäeva kolm korda ümber puu, kummardades ja risti ette lüües. Aastaid tagasi oli paljudel õigeusklikel kombeks napsata tamme küljest tükike koort. Sellel usutakse olevat imeline raviv toime. Nii kooriti suur osa tüvest paljaks ja puu säästmiseks tuli talle inimesekõrgune aed ümber ehitada. ( Alutaguse matkaklubi )
Kuremäe tamme erilisust ei kinnita üksnes kristlikud legendid. Ühe pärimuse järgi, mis üles kirjutatud kohaliku rahva suust, olla tamme alla maetud Kalevipoja jalad, mis vaenlased tal Kuremäel alt ära raiuti. Teise seletuse järgi olevat Kuremäe tamm tuhandeaastane ja viimane kunagisest hiiest, mis kloostri rajamisest säilinud. ( Alutaguse matkaklubi )
Kuremäe kloostri ametliku versiooni kohaselt olevat tamme juures kunagi nähtud jumalikku ilmutust. 16. sajandil ilmutanud end kohalikele talupoegadele Jumalaema. Sealt vana tamme alt leidnud talupojad Jumalaema Uinumise ikooni. Selle ilmutuse ja leitud ikooni järgi hakati Kuremäed õigeusklike seas nimetama Pühtitsaks, mis tähendab pühitsetud kohta. ( Alutaguse matkaklubi )
Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et muinasajal oli Kuremäel matusepaik. Pealegi on mäe kohta ohtralt pärimusi, mis viitavad tema pühaks pidamisele ja võib oletada, et seal oli kunagi iidne hiiepaik. Kuremäe tamme omapära võrreldes teiste Eesti pühapuudega seisneb ehk selleski , et ta on kahekordselt püha– nii muistne hiiepuu kui õigeusu kiriku pühapuu. ( Alutaguse matkaklubi )
( Loodus )
TERVENDAVA VEEGA ALLIKAS
Kloostri läheduses olevas orus voolab niinimetatud püha allikas, mille vesi on legendi järgi tervendava toimega ja suurepärase maitsega. Ammusest ajast on värskele allikaveele omistatud nõiduslikke ja raviomadusi. Töö autor on allikal mitmeid kordi käinud ja ka vett maitsnud (tõesti väga värskendav!).
Kuremäe kloostri rajajad ostsid kohalikult talupojalt maatüki, millel see allikas voolab, 19. sajandi lõpus. Püha allikas asub nimelt selles orus, kus kohalik karjus näinud omal ajal Jumalaema ilmutust ja see muutnudki allika õigeusklikele väga tähtsaks. Palverändurite käimine allikale kestab tänaseni.
Klooster on ehitanud allika kõrvale väikese kabeli, mille otsaseinal on näha Jumalaema ikoon. Allika ümber on ehitatud kividega vooderdatud veevõtukoht, millest võetakse spetsiaalsete kopsikutega vett ja valatakse siis kodust kaasa võetud anumatesse. Kaugelt tulnud võtavad vett suurtes kogustes , sest vesi säilib oma maitset muutmata nädalaid . Allikast väljuva oja peale on ehitatud ka väike suplusmaja, kus saab igaüks soovijatest end üleni vette kasta.
( Rahva hääl )
USKUMUSED
Täiskasvanuna on inimesel hulk uskumusi ja tõekspidamisi, mis on talle nii omased , et ta
lihtsalt elab nende järgi ilma neid teadvustamata.
Head, toetavad uskumused on elus väga abiks. Samas võib olla pole nii mõnigi pere maailmapidist lapsepõlves omandatud uskumus inimese jaoks täiskasvanuna enam see tõde, mille järgi tahaks elada. Märkamaks end takistavaid uskumusi, on vaja märgata oma uskumuste süsteemi ja mõista nende tõekspidamiste päritolu. ( Arengutugi )
Uskumus on seisund, sisemine kujutlus , mis juhib meie käitumist. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused jagunevad kasulikeks ja piiravateks uskumusteks. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Kasulikud on need uskumused, mis annavad meile jõudu, lootust usku endasse, teistesse inimestesse ja kogu maailma headusesse. Kasulike uskumuste toel tuleme paremini toime raskete olukordadega oma elus, õpime elust rõõmu tundma, oskame luua suhteid, neid hoida ja saavutada edu oma ettevõtmistes. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Piiravad uskumused vastupidiselt kahandavad meie jõudu, usku ja lootust hakkama saada ja raskusi ületada. Piiravate uskumuste kütkes tunneb inimene end üksildase ja õnnetuna ning kannatused on tema elus on sagedasteks külalisteks. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused kujunevad meid ümbritseva keskkonna mõjul. Eriti olulised on lapsepõlvekodu mõjutused. Määravaks saavad meie teadmised, kogemused ja läbielamised. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumuste kandjateks on vanasõnad ja kõnekäänud ( vanarahva ütlemised). Ka nendest on osa kasulikud, osa piiravad. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused määravad meie käitumise ja hoiakud. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused loovad tegelikkuse, milles me elame, meie reaalsuse. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused toimivad isetäituvate ennustustena. ( Suhtlemine 3 Uskumused )
Uskumused on tõed, millesse inimene tingimusteta usub. Nad on justkui kaardid, mida me maailma mõistmiseks kasutame. Nad on filtrid maailma tajumisel. Uskumus on mistahes põhimõte, arvamus või tõekspidamine , millest juhindutakse ja mis annab elule tähenduse ja suuna. Edukuse peamine tegur on uskumus, mitte talent. Uskumus annab otsese käsu meie närvisüsteemile - kui sa usud , et miski on nii, siis sa sõna otsese mõttes lähed seisundisse, kus see on tõsi. Suur osa meie baasilistest uskumustest on välja kujunenud lapsepõlves, sealhulgas meie väärtused – näiteks usk ausussesse, töökusesse või vabadusse. Uskumused pole head ega halvad, kuid nad võivad kindlas kontekstis olla toetavad või piiravad, ehk anda meile jõudu või hoopis hoida meid tagasi. Mitmed uskumused on aja jooksul edasi kandunud läbi meie kultuurilise tausta ning talletatud vanasõnadesse ning loosungitesse. Mitte kõik meie uskumused ei toeta meid elus. Selleks, et saada suurepäraseks, saavutada häid tulemusi, tuleks meil oma uskumusi revideerida. Maha jätta need, mis meid enam ei toeta ja asemele leida neid, mis avaksid meie sisemisi ressursse. Suurepärasus algab hetkest, mil me mõistame, et uskumused on meie enda valik ja me saame tegelikult igapäevaselt elus just seda, millesse me usume. ( [PDF] Kuidas uskumused määravad meie kvaliteedi )
ÕIGEUSK
Ajaloost pole säilinud üksikasjalikke andmeid selle kohta, kuidas ja millal jõudis ristiusk Eestisse ja üldse Baltimaadesse. Esimesed kirjalikud tõendid õigeusu ilmumisest Eestimaale jäävad XII sajandisse, ent tõenäoliselt toimus see juba palju varem. Õigeusku ei levitatud jõuga, see jäi alati usuks , mis tõi endaga kaasa rahu ja vendluse. Õigeusku astusid vaid need kohalikud elanikud, kes ise avaldasid soovi võtta vastu Püha Ristimine. Õigeusu levimisele Lõuna-Eestis aitas kaasa ka Läti Daugava jõe kaldale tekkinud asundus paikse õigeuskliku elanikkonnaga, mille hulka ei kuulunud mitte ainult kaupmehed ja sõdalased, vaid ka kohalikud elanikud. (Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Pärast Vene impeeriumi lagunemist kuulutas Eesti Apostlik Õigeusukirik ennast 1923. aastal iseseisvaks ja läks Moskva patriarhaadi alluvusest Konstantinoopoli alluvusse. Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt aastal 1940 viidi siinne õigeusukirik taas Moskva patriarhaadi alluvusse. ( Kirik & Teoloogia )
Suurem protsent
õigeusklikest on vene rahvusest inimesed, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse. Õigeusklikuks hakkamisega on just need inimesed tagasi pöördunud religiooni juurde, mille kommunism neilt ära oli võtnud ja asendanud riigivõimuga. ( Kirik & Teoloogia )
Alates 2000. aastatest on ka populaarsust kogunud paikkondlike kultuurieripärade otsingud. Näiteks on noorema põlvkonna hulgas taas poolehoidu leidnud traditsiooniliselt õigeusklik Setu kultuur. Rahvarõivaid igapäevases elus kandvad ja sellega Eesti ehedat kultuuri edasi viivad Kihnu naisedki on samuti õigeusklikud. ( Kirik & Teoloogia )
Õigeusklike arv tõusis Eestis alates 1840. aastatest, mil paljud eestlased vahetasid usku, minnes „keisri usku“ ning lootuses saada maad ja parandada oma elu. ( Kirik & Teoloogia )
Luterlus on kaotamas oma juhtivat kohta Eestis esindatud usutunnistuste seas ning loovutamas seda õigeusule. Eestlaste seas on luterlased siiski veel ülekaalus. Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis oli veidi alla 80% elanikest luterlased, 20% aga õigeusklikud. XXI sajandi alguseks osakaal võrdsustus 13–15% tasemele rahvastikust, luterlusel säilis 2000. aasta rahvaloenduse andmetel väike edumaa. ( Maaleht )
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 143500, ent 2011. aastal juba 176700 õigeusklikku. 2011. aastal oli luterlasi 10% elanikkonnast, õigeusklikke aga 16%. ( Kirik & Teoloogia )
ÕIGEUSK JA PALVERÄNNAKUD
Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia  (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. ( Religiooniturism / õigeusk )
Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest. ( Religiooniturism / õigeusk )
Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. ( Religiooniturism / õigeusk )
Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid nagu Mekas ja väljakujunenud ringkäiku peamistesse kirikutesse nagu Roomas. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse , kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat. ( Religiooniturism / õigeusk )
Kristlastel ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad eelkõige Jeesusega seotud paigad .Kristliku õigeusu traditsiooni kohaselt on kirikute seinad ja vaheseinad täis Kristuse, Jumalaema ja pühakute pilte ja usklikud liiguvad nende keskel "nagu paradiisis". Ikoon on aken ülevasse. Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite hulgas kõige enam, annab sisenemine pühasse ruumi ettekujutuse, mida tähendab sisenemine igavikku, enne kui nad surevad. ( Religiooniturism / õigeusk )
Traditsiooniliselt tulevad kreeka õigeusklikud Pühale maale palverännakule vanas eas. Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid, mille nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia , mil kreeka õigeusklikud ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. ( Religiooniturism / õigeusk )
( Religiooniturism / õigeusk )
KOKKUVÕTE
Töö autori jaoks on antud uurimustöö koostamine esmane kogemus.
Käesoleva kvalitatiivse uurimustöö eesmärk on raamatutele, internetilehekülgedele ja küsimustikule tuginedes uurida ja kajastada Pühtitsa kloosti imettegeva Jumalaema ikooni lugu.
Uurimustöö oli pikka aeganõudev protsess, mille eesmärgiks oli teada saada, kust tuli nimi Pühtitsa.
Selles uurimustöös sai autor teada, et on inimesi, kes ei tea, kust pärineb nimi Pühtitsa ning selle seosest Jumalaema ikooniga. Töö autorina soovitan teistelgi uurida legende, see on väga huvitav.
Esimeses peatükis keskendub töö autor Pühtitsa kloostrile – kui palju on seal tänapäeval nunnasid, miks ta just sinna ehitati, et klooster on isemajandav ning millised vaatamisväärsused jäävad kõrge kivimüüri taha ja et tegemist on Ida-Virumaa suurima turismimagnetiga.
Teises peatükkis selgitas töö autor välja, kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa.
Kolmandas on ülevaade küsitletute teadlikusest legendist,mis räägib Jumalaema ikoonist
Neljandas peatükis huvitutakse Pühtitsa ikoonist, sellest kuidas seda suudeti kaitsta rahututel aegadel ja kuidas toimub igal aastal (15) 28.augustil ristikäik imettekitava ikooniga.
Viiendas peatükis antakse ülevaade pühast tammest ja seosest imettegeva ikooniga.
Kuuendas aga räägitakse allikast, mis asub orus, kus kohalik karjus näinud omal ajal Jumalaema ilmutust.
Seitsmes peatükk räägib uskumuste jagunemisest kasulikeks ja piiravateks ning et uskumused on tõed, millesse inimesed tingimusteta usuvad.
Kaheksandas peatükis on ülevaade õigeusu levikust Eestis ning sellest, et õigeusklike arv tõusis Eestis alates 1840. aastast.
Üheksandas on kirja pandud õigeusklike arv maailmas ja õigeusklike kreeklaste palverännak Pühale Maale.
Autor õppis efektiivselt kasutama kirjandust ja internetti informatsiooni saamiseks ning tekkivate küsimuste lahendamiseks. Kõik need omadused, oskused, teadmised ja kogemused aitavad tulevikus efektiivselt ja produktiivselt töötada teiste uuringute ja projektidega.
Autori enese jaoks on uurimustöö oma eesmärgi täitnud ning ta on õnnelik, kui tänu tema tööle on kas või vähemalt üks inimene enda jaoks midagi uut või huvitavat leidnud.
PÜHTITSA KLOOSTER LISA 1
Kuremäe ( Pühtitsa ) klooster. Pühad väravad koos kellatorniga ( 1893 )
(Suleke ).

JUMALAEMA KIRIKU KUPLID LISA 2
Jumalaema Uinumise (Uspenski )kiriku kuplid ( Suleke )
JUMALAEMA UINUMISE KIRIKU LISA 3
SISEVAADE
Jumalaema Uinumise (Uspenski) kiriku (1908-1910) sisevaade. ( Suleke )
KLOOSTRI ÜLEMAD LISA 4
1892- 1897 Varvara
1897- 1921 Aleksia
1921- 1943 Johanna
1943- 1946 Aleksia
1946- 1955 Rafaila
1955- 1967 Angelina
1968- 2011 Varvara
2011- Filareta
PÜHAKOJAD JA LISA 5
AUSTATUD IKOONID
Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), Őiglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radoneži vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arsenius Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986). ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Austatud ikoonid: Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju – Päästja ikoon, Vladimiri ja Tšernigovi Jumalaema ikoonid, suurmärter Panteleimoni ikoon jt. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
UURIMUSTÖÖ KÜSIMUSED LISA 6
JA
KÜSITLUSE KOKKUVÕTE
1.Miks ehitati Kuremäe klooster just siia, kus ta täna asub?
2.Kas kloostri ehitamisel sellele kohale, kus ta täna seisab, on pistmist legendidega, mis räägib Jumalaema ikoonist?
3.Usute te legende Jumalaema ikoonist?
4.Mida teie arvate , kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa?
5.Teadaolevalt on rohkem kui üks legend. Millist teie tõesemaks peate ?
Kokku vastas küsimustele viisteist elanikku, vastajateks oli viis kohalikku elanikku, viis turisti ja viis õpilast.
27% kohalikest elanikest vastas esimesele küsimusele, et nähti Jumalaema ilmutust, 6% aga, et Kuremäge on pühaks kohaks peetud väga vanast ajast- enne kristluse jõudmist siiakanti.  Algul olid paganliku pühakohaga hädas katoliku ja luteri kirikuisad , sest mäel toimusid riitused, mida paganlikeks peeti. Hiljem tekkis paganlikule kultusele juurde õigeusu jooni– tõenäoliselt seoses nn vanausuliste kolimisega Kuremäe lähedale  ( osa juttude järgi Sootaguse kanti ) Oletatakse, et lugu jumalaema ilmumisest on mingil kujul  pärit 18. sajandist. Kui siis 19 saj.  hakkas riik  õigeusu kirikut kui riigikirikut Baltimaades tugevdama, kasutati rahva kokkutulemist Kuremäel õigeusu promomiseks. Ilmselt oli olemas ka plaan ehitada vähemalt suurem kirik, kloostri mõte tuli tõenäoliselt veidi hiljem. See ei meeldinud kohalikule luteri kirikule ja mõisnikele, kes selles oma usu ja võimu ahistamist nägid. Nende eestvedamisel otsustati ennetada õigeusu ainuvõimu tekkimise ohtu piirkonnas ja ehitati Kuremäele kabel ( tegelikult kirik), et kõige kõige kaugemale paistaks ikka luteri kiriku torn. Õigeusu ringkonnad   lugesid seda vastuhakuks ning kasutades kuberneri võimu, peatasid ehituse, võtsid ära mäepealse maa koos vastvalminud kirikuga . Ehitasid  sellele mõned lisatornid õigeusu ristidega ja teised hooned ning rajatised. Hiljem lammutati vana kirik maha ja asemele tehti uus katedraal . 
Teisele küsimusele vastas 27%, et on küll kloostri ehitamisel pistmist legendiga, aga 6% neist arvas , et pigem kaudselt , kuid mingil hetkel  mõne otsustaja  jaoks võis see kohavaliku paremaks põhjendamiseks olla otsustav . Ajaloos on tihti otsustav mõne olulise inimese tahe.
Kolmandale küsimusele vastas 20%, et usuvad legendi Jumalaema ikoonist, 13% aga, et legend on välja mõeldud jutt ja seda on hea uskuda . Ning kindlasti oli keegi, kes need asjad oskas kokku panna ja jutuks teha.
Neljandale küsimusele vastas 13%, et ei tea, teine 13%, et tegemist on püha maaga ja 7%, et väidetavalt kutsusid õigeusklikud  ( ja mitte ainult) Kuremäe kanti Pühtitsaks nendesamade vanausuliste asula pärast – pühad mehed ju- habe põlvini ja palvetasid hoolega.
Viiendale küsimusele vastas 33%, et Jumalaema ilmutas end mäel ja ikoon leiti püha tamme juurest. 7% teab ka teist versiooni, kus Jumalaema ilmutas ennast karjastele allikal. Paraku ei tea me seda, kus sel ajal karjatamiseks paremad tingimused olid.  Kui tahta midagi oletada, siis oleks loogilisem, et karjased liikusid seal, kus loomad ka juua said- allika juures. Aga legend ongi sellepärast legend, et igaüks saab seda mugandada endale sobivaks .
Kõigile viiele küsimusele vastasid ka viis turisti ehk 33%.
Esimesele küsimusele vastas 27%, et nähti Jumalikku ilmutust ja seepärast lasti ehitada klooster just sinna, kus ta täna asub. 6% aga, et kloostri ehitamise kohta otsiti ka mujalt ja lõpuks jäi Sahhovskoi Kuremäe juurde pidama .  Ilmselt oli siin mängus ka see legend imettegevast ikoonist ja Jumalaema ilmumisest. Samuti oli üheks teguriks eestlaste püha mägi/ hiis , kus juba aastasadu oldi jumalat kummardamas käidud ja kuhu nüüd uut kirikut taheti ehitada. Kuna tol ajal oli nn venestusperiood, siis kindlasti oli siin tegu õigeusu võiduga luterlaste üle.
Teisele küsimusele vastas 33%, et on pistmist legendiga, mis räägib Jumalaema ikoonist.
Kolmandale küsimusele vastas 6%, et otsus uskuda seda legendi või mitte jääb igaühe enda otsustada. Igatahes ikooni näidatakse teile tänapäeval küll, aga kust ja kuidas see tegelikult leiti... . Legend jääb legendiks, usu sa seda või mitte. 26% usuvad legende Jumalaema ikoonist.
Neljandale küsimusele vastas 6%, et ei oska öelda, 27% aga vastas, et eestlaste püha koht, mida siinkandis vadjalaste järglased oma omapärase keelega on Pühtitsaks kutsunud.
Viiendale küsimusele vastas 6%, et puu otsas ja 27%, et Jumalaema ilmutas end mäel.
Samadele küsimustele vastas ka viis kooliõpilast.
Esimesele küsimusele vastas õpilastest 13%, et karjased nägid seal ilmutust. 20% aga ei oskanud sellele vastata.
Teisele küsimusele andis 6% vastuseks , et legendil on küll pistmist kloostri ehitamisel sellele kohale, 27% ei osanud vastata.
Kolmandale küsimusele andis vastuse 6%, et usuvad legende Jumalaema ilmumisest ja 27% ei teadnud , kas uskuda või mitte.
Neljandale küsimusele aga vastas 6%, et see oli püha koht, 6%, et mingi asja pärast, mis on Kuremäel, ja 22% ei teadnud mida vastata.
Viiendale küsimusele vastas 6%, et tõesema on variant Jumalaema ilmumisest mäel, 27% aga ei osanud sellele küsimusele vastata.
KUREMÄEL ILMUS LISA 7
JUMALAEMA
"Umbes 300 aastat tagasi (16. saj) näinud ühel hommikul eesti karjane , kes allika juures loomi hoidnud, mäel üht hiilgavas valges rüüs naisterahvast seisvat. Karjane imestanud nägemuse üle ja lähenenud mäele, kuid nägemus kadunud. Karja juurde tagasi tulnud, näinud karjane naist jälle, kuid lähenemisel kadunud see uuesti. Nii kordunud see paar korda. ( Suleke )
Karjane kõnelnud kodus imelikust nägemusest ja järgmisel hommikul mindud mitmekesi mäele. Ka nüüd ilmunud naise kuju. Kolmandal päeval tulnud veel rohkem inimesi imet vaatama. Nägemus kordus. Mindud mäele ja hakatud otsima . Naise kuju ilmumise kohalt leitud vana pühakuju, ikoon. Parajasti läinud mööda Jaama küla venelased . Eestlased andnud kuju venelastele. Pühakuju kujutanud Jumalaema." ( Suleke )
Legendi teise variandi järgi räägitakse, et naine ei ilmunud maa peal, vaid puu otsas. Mäele, ikooni kujuteldavasse asukohta ehitati kirik. ( Suleke )
(Suleke )
300 AASTAT TAGASI LISA 8
Umbes 300 aastat tagasi näinud ühel hommikul eesti karjane, kes allika juures loomi hoidnud, mäel üht hiilgavas valges rüüs naisterahvast seisvat. Karjane imestanud nägemuse üle ja lähenenud mäele, kuid nägemus kadunud. Karja juurde tagasi tulnud, näinud karjane naist jälle, kuid lähenemisel kadunud see uuesti. Nii kordunud see paar korda. Karjane kõnelnud kodus imekaunist nägemusest ja järgmisel hommikul mindud mitmekesi mäele. Ka nüüd ilmunud naise kuju. Kolmandal päeval tulnud veel rohkem inimesi imet vaatama. Nägemus kordus. Mindud mäele ja hakatud otsima. Naise kuju ilmumise kohalt leitud vana pühapilt, ikoon. Parajasti läinud mööda Jaama küla venelased. Eestlased andnud kuju venelastele. Pühakuju kujutanud Jumalaema. ( Soop 1967 )
Legendi teise variandi järgi räägitakse, et naine ei ilmunud maa peal, vaid puu otsas. Mäele ikooni kujuteldavasse asukohta ehitati kirik. 28. augustil hakati aga Vasknarva papi initsiivil iga aasta Kuremäel suurt usupüha pühitsema. Ikoonile olevat maalitud Jumalaema taevaminemise kujutis. ( Soop 1967 )
UMBES 300 AASTAT TAGASI LISA 9
Umbes 300 aastat tagasi nägi ühel hommikul allika juures loomi karjatanud eesti karjane mäel seisvat üht kiirgavas valges rüüs naisterahvast. Kui karjane läks lähemale, nägemus kadus . Nii kordus see paar korda. Karjanekõneles sellest imelikust juhtumist õhtul kodus ning järgmisel hommikul mindi mäele juba mitmekesi. Naise kuju ilmutas end taas. Kolmandal päeval tuli imet vaatama veelgi rohkem inimesi ning nägemus kadus. Seejärel mindi mäele ning leiti paigast, kus naine oli end ilmutanud, Jumalaema kujutav ikoon. Parajasti läksid mööda Jaamaküla venelased ning eestlased andsid selle neile. ( Ööbik 2010 )
Seda sündmust tunnistab õigeusu kirik Kuremäel, kui ilmutust kõige pühamast, Neitsi Maarjast, kes jättis inimestele õnnistuseks siit ilmast lahkumist ehk uinumist kujutava ikooni– Jumalaema Uinumise ikooni. (Ööbik 2010 )
KLOOSTRIT JUHTINUD LISA10
IGUUMEN VARVARA JUTUSTAB
LOO IMEKAUNIST NAISEST
Legendi järgi nägid eestlastest karjused ühel varasel hommikul rohkem kui 400 aasta eest Kuremäel imelises taevasinises rüüs imekaunist naisterahvast. Ta seisis mäejalamil, millest voolas välja allikas. Kui talumehed talle lähemale läksid, hakkas jumalik olend ülespoole liikuma, peatus majesteetliku tamme juures ning kadus siis nende silmist. Kohalt, kus naine oli seisnud, leidsid talumehed puulõhest ikooni. Ilmutuslik ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast hakati mäge kutsuma Pühtitsaks, tamme juurde aga ehitati kabel. ( EKSPRESS )
Teise maailmasõja päevil ilmutas jumalik olend end taas. Seekord näitas ta ennast lenduritele, kes suundusid kloostrikirikut pommitama. Nad lendasid ja pommitasidki, kuid kõik pommid kukkusid kas kloostri aiamaale või kloostrimüüri taha. Kirikut ei tabanud ükski. (EKSPRESS )
Mõned aastad hiljem tuli üks toonastest lenduritest Ema Rafaela juurde, kes teenis tollal Pühtitsa kloostris. Tema küsimusele, miks ükski pomm tookord sihtmärki ei tabanud, näitas Ema Rafaela talle Jumalaema ikooni. Seepeale ütles lendur : "See ta ongi. Kui ma lendasin kloostrit pommitama, nägin äkki, kuidas minu ette ilmus pilvedest keegi helesinistes rõivastes naisterahvas ja ütles "Pojake, ära hävita minu kodu," ning kadus."... ( EKSPRESS )
ÕIGEUSKLIKE LEGENDIDE LISA11
KOHASELT
Õigeusklike legendide kohaselt avastati Kuremäelt 16. sajandil imettegev ikoon, mille järgi hakati paika ka Pühtitsaks kutsuma. 1608. aastal võis samas paigas olla õigeusu kabel. On avaldatud ka arvamust, et samas kohas võis veelgi varem asuda vadjalaste õigeusu kabel, kuid kindlat alust selleks arvamuseks pole. ( Histrodamus )
Õigeusklike räägitud legendi järgi näinud kohalikud talupojad XVI sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni.Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka nimega 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel (Illuka vald)
On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rõivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mõned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rõivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tõusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand , vanaaegse pühapildi... Kuna nad kõik olid luterlased, siis ei suutnud nad mõista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühapildi lähimasse mõisa teotööle tulnud vene õigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Õigeusklikud mõistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühapilt.“Pühtitsa” tuleneb eestikeelsest sõnast “pühitsetud”. Tundub olulisena, et just eesti rahvas, kes juba muistsetest aegadest siin kandis on elanud, andis sellele kohale niisuguse nime. Selle koha pühadus pole ju lihtsalt ajalooline tõik, vaid pigem inimeste – nii põliselanike kui ka Idast tulnute, siin paikseks jäänud ja kohalike elanikega kokku kasvanute – südame tundmus . ( Эстонская Православная Церковь Московского )
ÜHEL HOMMIKUL LISA 12
Ühel hommikul nägi karjus Lähtpea lähedal asuval Kuremäel naise kuju, mis haihtus, kui mees sellele lähenes. Kolmandal päeval pärast seda leidis rahvas mäe pealt tammetüves olevast lõhest Jumalaema Uinumise ikooni, mis kohalikele õigeusklikele üle anti. Arvatavasti juba 16. sajandil oli Kuremäel väike õigeusu kabel, mis olevat ehitatud just kuju ilmumise kohale. Mõnda aega vene õigeusu ja luteri kiriku võimupiiride vahele jäänud Kuremäe saatus otsustati 19. sajandi lõpul, kui tollaegne Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi (1852 – 1894) lasi sinna ehitada esimese vene õigeusu kloostri Eestis. ( Kuremäe küla )
JUTUSTUS LEGENDIS LISA 13
Jutustus legendist Jumalaema ikoonist. Peipsi järve kaldal asuva Vasknarva küla prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas on kirja pandud pärimus, mille järgi nägid eesti karjused XVI sajandil ühel varasel suvehommikul Pühtitsa mäel seismas valgustkiirgava naise kuju taevassinises rüüs. Kui karjused hakkasid mäkke tõusma, iis nägemus kadus, kui nad aga tagasi pöördusid , siis ilmus kuju uuesti. Karjused rääkisid sellest külarahvale, järgmise päeva koidikul läksid inimesed mäele ja nägid taas Neitsi Maarjat oma imelises valgussäras Kolmandal päeval kogunes mäele talupoegi kõikidest ümbruskonna küladest ja jälle nähti Neitsi Maarjat mäe jalamil allika juures.Jumalaema hakkas tõusma mäkke, peatus ühe tammepuu juures ja kadus . Tamme tüvest leitiJumalaema Uinumise ikoon. Eesti talupojad võtsid selle ja andsid selle Jaama küla õigeusklikele talupoegadele, jutustades neile, kuidas see oli leitud: ,, Võtke see endale, me ei palveta pühakujude ees, teie aga palvetate. ,, Õigeusklikud võtsid ilmutatud ikooni harduse ja rõõmuga vastu ning ehitasid sellele kohale tillukese kabeli Jumalaema Uinumise auks, pannes pühakuju sellesse kabelisse. Kloostri pühade väravate võlvidele ja külgedele on maalitud stseenid jutustatud legendist. ( Estonian Mainor Houses )
JUMALAEMA IMETTEGEVA LISA 14
IKOONI LEIDMINE
Detail Pühadel väravatel olevast maalist ( Suleke )
KUREMÄE OHVRITAMM JA LISA 15
TERVENDAVA VEEGA ALLIKAS
Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu. Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber. Praegu on tamm looduskaitse all. Kuid praegugi arvavad usklikud temast abi saavat. Käed topitakse veel aialippide vahelt läbi. Ja Hiieallikas on nüüd õigeusklike püha allikas. Sealt viiakse vett küll pudelite , küll piimanõudega. Nunnad ise kannavad kaelkoogu ja ämbritega – ikka ravimiseks. Sealsamas allpool supeldakse ja otsitakse allikast tervendavat ja parandavat mõju igasuguste haiguste vastu.Nõnda kirjeldab Kuremäe hiiekohta emalt ja vanaemalt kuuldud juttude järgi Iisaku kihelkonna ligi 60-aastane elanik: ( Eestimaa looduslikud pühapaigad )
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Illuka vald ( http://www.illuka.ee/vaatamisvaarsused )
2. Eesti õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ( http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est )
3. Alutaguse matkaklubi ( http://www.matkaklubi.ee/metsad-ja-pargid/puud-ja-puude-grupid/kuremae-puha-tamm/ )
4. Loodus ( http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov99/puud2.ht m )
5. Delfi Rahva Hääl ( http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/fotod-kuremae-tervendava-veega-allikas-on-ulipopulaarne?id=64943940 )
6. Arengutugi ( http://arengutugi.com/2013/03/13/vaartused-ja-uskumused/ )
7. Suhtlemine 3 Uskumused ( http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine3/uskumused.html )
8. [PDF] Kuidas uskumused määravad meie kvaliteedi ( http://www.konverentsid.ee/wp-content/uploads/2013/11/Uskumused-t%C3%B6%C3%B6tuba.pdf )
9. Kirik & Teoloogia ( http://kjt.ee/2014/04/oigeusu-tous-eestis-ja-selle-pohjused/ )
10. Maaleht ( http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/eestist-on-saamas-oigeusklik-maa.d?id=66058662 )
11. Religiooniturism / õigeusk ( http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/igeusk.html )
12. Suleke ( http://suleke.blogspot.com/2011/11/kuremael-ilmutas-end-jumalaema-ja.html )
13. K. Soop, U. Kesküla. Kuremäe klooster. Tallinn: Eesti raamat . 1967
14. Georg Ööbik. Illuka kirik ja kogudus. Trükis. 2010
15. EKSPRESS ( http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vene-nunnakloostrid-saavad-oma-juhid-kuremaelt?id=69048959 )
16. Histrodamus ( http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2070&layer=84&lang=est # 2070 )
17.Eesti Õigeusu Kirik Moskvas. Эстонская Православная Церковь Московского ( http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est )
18. Kuremäe küla. Prosüür
19. Estonian Mainor Houses ( http://estonianmanorhouses.blogspot.com/ )
20. Eestima looduslikud paigad ( http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/71-kuremae/ )
RESÜMEE
Pühtitsa kloostri nime kujunemislugu läbi
Inimeste arusaamise ja uskumuse
Aire Valdur
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium
11.klass
Juhendaja:õpetaja
Alla Sviridova
Uurimustöö teemal“ Pühtitsa kloostri nime kujunemislugu läbi inimeste arusaamise ja uskumuse,, annab ülevaate Kuremäe kloostri nime kujunemisest. Autor valis selle teema, kuna legendid Jumalaema ikoonist tekitasid suurt uudishimu. Töö eesmärgiks oli teada saada, kust sai klooster endale nimeks Pühtitsa ja kuidas see on seotud Jumalaema ikooni leidmisega.
Töö koosneb 9. peatükkist.
Esimeses peatükis tutvustab töö autor Eestis ainsat tegutsevat õigeusu nunnakloostrit. Teises peatükis on Pühtitsa nime kujunemislugu. Kolmandas on ülevaade inimeste teadlikkusest legendi kohta, mis räägib Jumalaema ikoonist. Neljandas uuris töö autor Pühtitsa ikooni ja seda kuidas see rasketele aegadele vastu pidas.Viies peatükk räägib Pühast tammest ja selle seosest Jumalaema ikooniga. Kuues peatükk räägib tervendava veega allikast ja Jumalaema ilmumisest orus, kus allikas voolab. Seitsmes aga uskumuste jagunemisest kasulikeks ja piiravateks ning et uskumused on tõed, millesse inimene tingimusteta usub. Kaheksandas peatükis on ülevaade õigeusu levikust Eestis ja et õigeusklike arv tõusis Eestis alates 1840. Aastast. Üheksandas ehk viimases on kirjas õigeusklike arv maailmas ja õigeusklike Kreeklaste palverännak Pühale Maale.
Töö autor otsustas lisada uurimustöösse ka illustreerivaid pilte, mis annab parema ülevaate kirjutatust. Lisasse on lisatud ka küsitluste tulemused ja huvitavamad varjandid legendidest.Ära on toodud ka läbi aegade kloostrit juhtinud kloostri ülemate nimed, püha kojad ja austatud ikoonid.
Uurimustöö oli pikka aega nõudev protsess. Selles uurimustöös sain teada, et on ka inimesi, kes ei tea kust tuli nimi Pühtitsa ning selle seost Jumalaema ikooniga. Samuti selgus, et kõige vähem teavad legendist, mis räägib Jumalaema ilmumisest ja kloostri nime kujunemisest, koolilapsed . Uurimusest selgus, et nimi Pühtitsa on tulnud sellest, et ikoon leiti tamme juurest mäelt ja seda kohta hakkati kutsuma pühaks kohaks ehk Pühtitsaks. Selgus ka, et Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas on omavahel seotud.
Autori enese jaoks on uurimustöö oma eesmärgi täitnud ning ta on õnnelik, kui tänu tema tööle on, kas või üks inimene enda jaoks midagi uut või huvitavat leidnud. Sain palju huvitavaid teadmisi juurde, mida kasutan ka edaspidi.
SUMMARY
The Origins of the Name of Pühtitsa Nunnery through People’s Understanding and Belief
Aire Valdur
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium
11.klass
Juhendaja:õpetaja
Alla Sviridova
The research paper on the topic The Origins of the Name of Pühtitsa Nunnery through People’s Understanding and Belief presents an overview of the development of Kuremäe women ’s monastery . The author has chosen this topic because the legends of Our Lady icon gave rise to great curiosity. The aim of the paper was to find out where the nunnery got its former name of Pühtitsa, and how it is related to the discovery of the icon of the Mother of God.
The paper has 9 chapters .
In the first chapter the author introduces the only operating Orthodox nunnery in Estonia. The second chapter presents the origins of the name Pühtitsa. The third is an overview of human awareness of the legend, which tells the story of the icon of Our Lady. In chapter four the author examines the Pühtitsa icon and how it helped people through the hard times in history. The fifth chapter tells a story of the Holy Oak-tree and its connection to the icon of the Mother of God. The sixth chapter talks about the healing water source, and the appearance of the Mother of God in the valley , from which the source flows. The seventh chapter deals with the division of beliefs into useful and limiting ones, and claims that the beliefs are true and people’s faith in them is unconditional. In the eighth chapter the author presents an overview of the Orthodox infestations in Estonia and the fact that the number of Orthodox believers has been rising in Estonia since 1840. The ninth, and the last chapter, describes the number of Orthodox believers throughout the world and the pilgrimage of the Orthodox Greeks to the Holy Land .
The author of the paper has also decided to add illustrative pictures to the work , which contribute to the better perception of the written material. In the appendix to the paper the results of the surveys and the most interesting versions of the legends are attached. There are also listed the names of the nunnery commanders ever appointed through the long history of the monastery, the holy places, and the most worshiped icons of the nunnery.
The study has been a long, time consuming process . In this research work, the author has learned that there are people who do not know where the name of Pühtitsa came from and its relationship with the Mother of God icon. It has also revealed that schoolchildren were the group least aware of the legends that tell of the appearance of the Mother of God and the origins of the monastic name. The study revealed that the name Pühtitsa comes from the fact that the icon was found at the oak hill , and people began to call it “the holy place“ or Pühtitsa. It has been also found that the Pühtitsa icon, the Holy oak, and the healing water source are interconnected.
The research paper has fulfilled the aims the author set forth at the beginning of the research and the author will be happy if readers can find something new and interesting from the paper and its findings. The author has gained plenty of interesting knowledge that will be used in future research projects .